Sisekujunduse, sisustuse, ehituse, aiakujunduse uudised ja ettevõtted

Aiapidajate vihatuimad vaenlased– teod ja nälkjad

Aiapidajate vihatuimad vaenlased– teod ja nälkjad

Aiapidajate vihatuimad vaenlased – teod ja nälkjad – kuuluvad maismaal elavate kopstigude sugukonda. Teod ja nälkjad on eluviisilt üsna sarnased. Nähtavaks erinevuseks on koja olemasolu tigudel. Koda koosneb kaltsiumkarbonaadist (CaCO3), mida katab õhuke valgukiht. See annab tigude kodadele liigile omase värvi ja mustri.

Tigude ja nälkjate lemmikilmaks on tuulevaikne, sombune, niiske ja üsna soe (15…250C) ilm. Nad armastavad küll niiskust, kuid jäme vihm koos tugeva tuulega ei ole neile meeltmööda. Kuiva eest poevad nad 10…25 cm sügavusele mulda otsides sügavamalt niiskust.

Teod ja nälkjad on hermafrodiidid – see tähendab, et sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase osas. Paremini on uuritud viinamäetigude pereelu. Nende armumäng (üksteise kompamine ja taldadega tihedalt teineteise vastu surumine) kestab ligi kaks tundi, järgnev suguühe aga võtab aega vaid mõne minuti. Teod munevad maasse kaevatud augukestesse väikeste kogumitena kuni 150 muna, nälkjad isegi kuni 500. Noored teod kooruvad 3…6 nädala pärast, nälkjad aga juba 2…3 nädala möödudes. Uus põlvkond on 1,5…2 kuu pärast valmis esimeseks armumänguks. Tuleb vaid imestada, et Maal veel üldse rohelust leidub – muneb ju iga loom. On välja arvutatud, et teoreetiliselt võiks ühel nälkjal olla kuni 27 miljonit järglast.

Talve elavad üle eelkõige hilissügisel munetud munad. Üsna hästi peavad kevadeni vastu ka maassekaevunud teod. Rahuliku talveune kindlustamiseks sulevad nad koja ava talikaanega, millesse jääb vaid hingamisava. Magava teo süda lööb vaid korra minutis. Nälkjad elavad talve üle halvemini, kuid selle eest on neil mune rohkem tallele pandud ja soodsa kevade korral võivad noored nälkjad aeda tuntavalt rüüstata.

Ülaltoodud lühikesest eluloost tulebki otsida tigude ja nälkjate hävitamiseks sobivaid võitlusvõtteid. 

Kuna hoolimata võimalikust meeletult arvukast järglaskonnast leidub ümberringi ikkagi veel rohelisi taimi, siis peab järeldama, et tigudel ja nälkjatel on võimsaid looduslikke vaenlasi. Neid on tervelt kolm – ilmastik, haigused ja parasiidid ning elusolendid, kes neid toiduks tarvitavad. Tigude ja nälkjate arvukust vähendab kestev kuiv ilm, ülemäära märg elukeskkond (üleujutused) ja ebasoodsad talvitumisolud. Neil esineb ka mitmesuguseid haigusi ja parasiite. Erinevate maade teadlased uurivad vägagi intensiivselt, kuidas tigusid – nälkjaid millessegi eriti tapvasse nakatada või neile õelad parasiidid kallale saata. Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või –kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid.

Tuntumad nälkjagurmaanid on muidugi konnad (ka kärnkonnad). Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Aedniku eksootiliseks heaks sõbraks on vaskuss. Parema puudumisel haukavad tigusid-nälkjaid ka mägrad ja rebased. Siilid loevad neid aga pea magusroaks. Kahjuks napsavad siilid ära ka mitmed põrnikad, kes tigude-nälkjate munadel lasevad hea maitsta. 

Hoopis põhjalikumat laastamist tigude-nälkjate hulgas teevad linnud – rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu- ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad.
 

Mäkrade, rebaste ja vaskusside kasutamine “aiatöölistena” on vast vaid teoreetiliselt võimalik. Konnad on varmad kudemisaegseid kontserte korraldama, kui aeda parajalt suur, laugete kallastega tiik kaevata. Siil harjub üsna kiiresti õhtuti alustassile jäetud piima maiustamas käima. Linnud on meie igapäevasteks külalisteks, kui aias leidub maitsvate marjadega puid-põõsaid. Pihlakad, arooniad, kukerpuud, tuhkpuud pakuvad neile suupäraseid vilju, punastest sõstardest ja kirssidest rääkimata.

Paljukiidetud tigudehävitajad – pardid ja haned – on autori kogemuste järgi nõus neid meeleldi sööma, kui teod aiast käsitsi kokku korjata ja purukslitsutuna sööginõusse asetada. Suurt, elujõulist tigu lobistasid nad niisama noka vahel suutmata või tahtmata teda katki hammustada.

Aiapidajad on teenimatult kõrvale jätnud mittekeemilised võitlusvõtted. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis- ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe “künni” käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigude-nälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid.

Teiseks massihävitusrelvaks aiapidaja arsenalis on pöörleva teraga mootorniiduk. Teod armastavad väga “jalutada” niiskes rohutihnikus. Kiirelt pöörlev tera purustab neid sadade kaupa. Eriti õela võttena teosõjas võite kasutada muru öist niitmist. Sombusel, sumedal suveööl on tigudel parim aeg minna otsima partnerit ja/või toitu. Mootorniidukiga sekka lüües tuleks enne tingimata naabritega kokkuleppele jõuda öörahu häirimise osas. Niidetud muru jätke öösel riisumata. Hommikul leiate niidetud murumassist veel hulgaliselt nälkjaid-tigusid, kes päikese eest seal varjupaiga on leidnud.

Nagu päris-sõjas, nii on ka tigudevastases lahingus kindel koht tulel. Leeklambiga või meil veel vähelevinud umbrohuvastase leegiheitjaga mulla pinda kõrvetades hävivad umbrohud ja ka hulgaliselt tigude-nälkjate mune ning täiskasvanud isendeid. Kulu põletama asudes tasuks enne kaaluda kõiki poolt ja vastuargumente.

Üsna süütuks võtteks on piima või õllega täidetud madalaservaliste nõude asetamine mulla pinnale. Teod ja nälkjad lähevad piima või õlle joomisega nii hasarti, et uputavad ennast vedelikku. Nõud peibutusjoogiga tuleks asetada tihedusega 1 nõu/ 1m2 kohta. Õlut kulub kahetsusväärselt palju!

Veloergomeetri tuima väntamise asemel soovitaksin väga hea kehalise harjutusena tigude korjamist käsitsi. Sajad kummardused või kükid värskes õhus mõjuvad väga tervistavalt ja lubavad teil lühikese ajaga koguda hulgaliselt suguküpseid tigusid. Korjatud tigudele raputage ohtralt mõnd mineraalväetist või valage üle keeva veega. Niiviisi surevad teod kiiresti ja te saate nad “matta” kompostihunnikusse. Kui kasutate hukkamiseks soola (mida sageli soovitatakse), siis peate valima teise matmispaiga.

Mõningal määral aitab tigude ja nälkjate vastu kaitstava ala ümbritsemine neile ebamugavast materjalist tõkkeribaga. Kahjurid määrivad sujuvamaks liikumiseks oma kulgemisrada limaga. Mida teravaservalisem ja kuivem on pind, seda vähem armastavad nad seda mööda liikuda. Aia võiks ümbritseda kuivast saepurust või liivast valliga. Kahjuks vajab selline vall pidevat uuendamist – niiskunud ja umbrohtunud tõke ei takista sugugi kahjurite liikumist. Parima tõkke saate tuhast.

Üksiktaime (vastistutatud lillkapsa taim jne.) saate kaitsta äralõigatud põhjaga läbipaistvast plastikust pudeli ( mineraalvee, tooniku või pepsipudel) abil. Tekkinud läbipaistva toru surute 10 cm sügavuselt mulda nii, et taim jääks torusse (pudelisse). Maa peale peaks jääma veel vähemalt 20 cm kõrguselt kaitseseina. Seega pudeli algkõrgus peaks olema vähemalt 30 cm. Nii on taim kaitstud ka liigse tuule vastu.

Paljude arvates on mugavaim kasutada tigude ja nälkjate hävitamiseks keemilisi vahendeid. Tuntuimaks mürgiks on metaldehüüd, mille tappev toime avastati juhuslikult Lõuna-Prantsusmaa farmerite poolt. Nad märkasid, et piknike korraldamisel kasutatud kuivpiirituse (metaldehüüd) tablettide ümber võis hommikuti leida hulgaliselt surnud tigusid.

Kaubandusvõrgus pakutavad metaldehüüdi sisaldavad molluskitsiidid sisaldavad toimeainet vaid 4…6%. Ülejäänud on peibutusena kasutatavad jahu ja pärm. Mürgigraanulid tuleks maapinnale raputada nii, et iga 10 cm tagant oleks ükskõik kus suunas liikudes 1 graanul ehk seega 1 m2 kohta 100 graanulit. Metaldehüüd laguneb päikesekiirguse toimel, seega tuleks püüda graanuleid asetada lehtede varju. Pealegi peidavad ka teod end varju. Mürk toimib temperatuuril üle +70C. Väga mõjus on ta alates +200C. Mürk hakkab tigu või nälkjat allaneelatuna või naha kaudu imendununa ärritama, mistõttu ta on sunnitud rohkesti eritama lima. Lima tekitamiseks kulub vett. Tigu pääseb, kui vihma hakkab sadama ja ta saab ennast uuesti vett täis imeda. Ise vee järele liikuda ta ei suuda, sest ta ei saa eritada liikumiseks vajalikku lima. Tigu ei tohiks vett saada 24 tunni jooksul, siis on ta 100% surnud. Mürki on tark raputada niiskel, soojal õhtul eeldusel, et järgmine päev on päikesepaisteline. Päike kuivatab liikumisvõimetud, poolsurnud teod kiiresti. Tegelikult arvatakse, et metaldehüüdiga mürgitamine (õnnestunud, ilma järgneva vihmata) tapab vaid pisut üle 10% populatsioonist.

Süütumaks kemikaaliks, mis sunnib tigusid-nälkjaid lima eritama on lubi. Tavaliselt soovitatakse kasutada lubjapiima, kuid selle valmistamine on küllaltki tülikas. Umbrohtunud aladele (kraavikaldad; aiatagused, kuhu ei pääse niitma) võiks niiskel õhtul, kui teod on aktiivselt liikvel, raputada peent kustutamata lupja. Umbrohule ei tee lubi kahjuks oluliselt midagi, mullale mõjub lubi neutraliseerivalt ja teod on sunnitud kehale sattunud ärritava lubjatolmu limaga maha pesema. Üks kord nad suudavad seda teha, teist korda enam mitte. Niisiis peate 30…60 min. pärast lubja raputamist kordama. Hoolikalt tuleb jälgida, et lubi ei satuks kätele, silma ega hingamisteedesse. Tuulise ilmaga ei tohiks lupja laiali puistata.

Valides õigel ajal õiges kohas õige vahendi on võimalik tigude arvu aias hoida mõistlikkuse piires.

Jüri Annist
Calmia Istikuäri juhataja

Meist - Teenused - Kontakt
Inkodu.ee (sisekujundus – sisustus - ehitus - aed) - E-post: info @ inkodu.ee
Kõik õigused kaitstud - inkodu.ee ®. Info kasutamine loata ei ole lubatud!
Facebook Linkedin Instagram Google Twitter Youtube