FIN
RUS
ENG
EST
iNkodu logo
sisustuspoed
kardinad
aiakujundus
valgustid
aknad
kodutehnika
tapeet
terrassid
uksed
ukselingid
saun
piirdeaiad

Sisekujundus, sisustus, siseviimistlus

»
»
»
»
»
»
»
»
»
»

Ehitus

»
»
»
»
»
»

Aiakujundus, -ehitus

»
Näpunäiteid rooside istutamiseks ja hooldamiseks
Näpunäiteid rooside istutamiseks ja hooldamiseks

Näpunäiteid rooside istutamiseks ja hooldamiseks




Roosid on päikesearmastajad. Koht, kuhu päike paistab alla 6 t päevas, ei sobi roosidele. Võimaluse korral tuleks vältida rooside paigutamist nii, et nad ei saa varahommikust päikest. Nende tervisele mõjub soodalt, kui öine kaste kiiresti ära kuivab.

Roosid vajavad kergelt happelist ja üsna viljakat mulda pH 5,5…6,5. Nad ei edene lahjas, liivases pinnases. Ka plink, savine ja märg muld ei meeldi roosidele. Kindlasti ei ole neile vastuvõetav põhjavee kõrge seis ja/või vähegi pikaajalisem kevadine üleujutus. Maa ettevalmistamiseks ( võiks teha juba sügisel) antakse 1m2-le 5…8 kg kõdusõnnikut, 20…30 g kaaliumsulfaati ja 70…90 g superfosfaati . Mulla neutraliseerimiseks lisatakse vajadusel kriiti või lupja.

Istutuskoha ettevalmistamine toimub samuti, nagu puudel-põõsastel. Liigniiske pinnas tuleb korraliku drenaazhi abil kuivendada, kehva pinnase puhul tuleb kaevata suurem auk, mille põhja panna kõdunevaid komponente (käärinud sõnnik, lehed, oksarisu, köögijäätmed). Roosid, nagu teisedki taimed, ei talu pealetilkuvat räästavett. Nad ei kasva hästi, kui peavad konkureerima suurte puude juurtega (kased, vahtrad jne.).

Roose istutatakse peenardele tihedusega 5…6 tk ruutmeetrile. Istutatakse nii, et pookekoht jääks 2..3 cm sügavusele mulla sisse. Floribunde, teehübriide ja polüante istutatakse 35…50 cm vahedega. Roniroose ja põõsasroose, aga 50…75 cm vahedega. Pargiroosidele jäägu vahet 1m. Murusse võiks istutada jõulisemaid põõsasroose, väänroose või pargiroose. Vahed peaksid sellisel juhul olema parajad muruniidukiga  sõitmiseks.

Istutamisel sirgestatakse ettevaatlikult juured ja asetatakse nad augus ühtlaselt laiali. Augu põhja on parem teha väike kuhik, siis ei satu juureotsad ülespidi ( mis on täiesti lubamatu). Peale istutamist kastetakse igat istikut 5…10 l veega.

Parim istutamise aeg on siis, kui tõsisemate öökülmade oht on möödas. Alla –30C võib kahjustada rooside lehti. Külmakahjustustest taastumiseks kulub kuu aega. Potis kasvavaid roose võib istutada kogu suve.

Eestis turustatakse roose harilikult istutatuna üsna väikestesse kiletorudesse. Kevadiseks istutusajaks on nad kasvuhoones hoituna jõudnud endale kasvatada suured lehed ja paljudel on õiepungadki peal. Järjest enam hakkab müügile jõudma vanemaid roosiistikuid, mis on ühe aastaringi suuremas potis kasvanud.

Paljasjuursetel roosidel peaksid olema kuni 30 cm pikkused eelmise aasta võrsed, mille tippudes on paisumas kergelt roosakad pungad. Alumised pungad on veel üsna väikesed ja rohelised. Juurestik peab roosiistikutel olema ühtlaselt arenenud. Selliseid istikuid võib istutada kohe, kui maa on sedavõrd sula, et saab istutusauke kaevata. Öökülma nad ei karda.

Potiroose istutatakse täpselt nii, nagu eespool toodud kirjelduses potiistikuid. Paljasjuurseid roose pannakse maha, nagu paljasjuurseid põõsaidki. Ainus oluline erinevus on selles, et roosid istutatakse sügavamale. Juurekaelast pisut ülevalpool asuv pookekoht peab jääma 5 cm sügavusele mulla alla. Niiviisi istutatud roosil võib käre külm võrsed ära võtta, mulla alla jäänud uinuvatest pungadest sirgub kevadel uus ja kena põõsas. Pookekoha tunneb kergesti ära – see on selline ümar või piklik mügar, mis siledal võrsel hästi silma hakkab. Kui pookekoha ümber on seotud side, siis tuleb see ettevaatlikult eemaldada.

Noori roose tuleks peale istutamist keskpäeval piserdada ja kui muld kuivama kipub, siis õhtuti kastma. Esimesel aastal ei tasuks lasta õitel kaua õilmitseda. Roosibeebi ülesanne on kasvada, mitte ennast õitsemisega ära kurnata. Kui lõikate mõned päevad õitsenud õied ära, siis ei tule roosil pähe mõtet hakata seemneid kasvatama.

Hooldamine

Kevadel eemaldatakse hukkunud või tugevasti kahjustatud oksad. Roni- ja põõsasroosidel ka vanad põhioksad kuni juurekaelani. Nõrgad ja põõsa sisse kasvavad oksad eemaldatakse samuti. Lõiked tehakse 0,5 cm kõrguselt välimise punga pealt. Allesjäänud põhioksad peavad olema ligikaudu ühepikkused. Iga-aastast tugevat tagasilõikust roosid ei talu.

Kasvu ajal lõigatakse välja põõsa sisse kasvavad võrsed, mis takistavad valguse ligipääsu. Teehübriidrooside I õitsemise ajal õisi lõigates jäätakse tüükale alles 3..4 täislehte. Äraõitsenud õied eemaldatakse esimese leheni.

Polüant ja floribundroosidelt lõikeõisi võttes peaks varrele jääma 4…5 lehte. Äraõitsenud õied eemaldatakse kuni ülemise tugeva pungani või korraliku võrseni.

Sügisel eemaldatakse vaid äraõitsenud õisikud kuni esimese leheni. Pikavarrelisi lõikeõisi enam ei lõigata, sest siis lähevad pungadena kaduma järgmise aasta õied. Roosipeenar tuleb hoida umbrohuvabana. See takistab haiguste levikut. Roosid vajavad kuival ajal 1…2 korda nädalas kastmist. Alusena kasutatud kibuvitsa juurevõsud tuleb võimalikult juure lähedalt ära lõigata.

Kevadel, peale tagasilõikust, ergutatakse kasvu mõne kiirelttoimiva lämmastikväetisega (näit. 5…10 g /m2 karbamiidi). Hästi sobib multshimine kõdusõnniku või kompostiga (ämber 1m2-le). Juunis antakse täisväetist. Juunis-juulis on hea anda sõnnikuleotist (1/3 osale värskele veisesõnnikule 2/3 vett + 100 g puutuhka (10 l kohta) + 100 g kaaliumsulfaati + 100 g superfosfaati). Segu käärib nädala, siis lahjendada segu 1:10 ja kasta sellega nii, et lehed oleks märgunud. Selline toitesegu aitab roosi-jahukaste vastu. Sõnnikuleotist antakse 2…3 korda kuni 1/2  juulini. Lahust kulub korraga 10 l m2-le. Juulis, peale I õitsemist, antakse täisväetist. Alates augustist antakse 2× kuus nn. sügisväetist (ei sisalda lämmastikku).

Ronirooside lõikaine

Roniroose hoidutakse lõikamast esimesel paaril aastal (v.a. sügisene lõikamine). Hiljem võib põõsast noorendada mõne väga vana võrse lõikamisega 20…30 cm pikkuseks jupiks. See sunnib uusi võrseid arenema. See aitab osaliselt vältida ronirooside põhipuudust - mitte õitseda maapinna ligidal.

Rambler - roniroose hoidutakse alul samuti lõikamast. Hiljem annavad nad palju enam võrseid kui roniroosid ja lähevad liialt tihedaks. Nende hoolduslõikuseks tuleb I ja II aastal lõigata kõik kõrvalharud 5…7 cm pikkuseks. Hiljem tuleb eemaldada mulla pinnani 1/3 vanadest võrsetest kohe peale õitsemist, samuti kärpida külgvõrseid.

Talveks ettevalmistamine

Esimesed varased öökülmad võivad tekitada roosidel koorelõhesid, mis kergesti arenevad roosi-varrepõletikuks. Selle vältimiseks tuleb roosid juba septembris mullata. Enne seda eemaldatakse alumised lehed ja rohtsed võrsed. Mullatakse liivaga. Liiv eemaldatakse kevadel. Kui külma on olnud -8 C0, siis hakatakse katma. Eelnevalt tehakse sügisene lõikus, eemaldatakse 1/3 võrse pikkusest (võrsed jätta ühepikkusteks). Lõigatakse ära ka kõik lehed. Roosipõõsad kaetakse kuiva turba, okaspuu saepuruga, kuivade puulehtedega. Peale pannakse vihmakate (ruberoid, eterniit), mis toetub raamile või toele. Talvel tuleb kontrollida, et hiired ei möllaks sooja katte all.

Ronirooside katmine talveks

Roniroosid vabastatakse enne külmade saabumist tugedelt, eemaldatakse, rohtsed võrsed ja võrsetipud ning painutatakse maha. Suuremate külmadega muutuvad oksad rabedaks. Mahapainutatud okste alla panna kuuseoksi nii, et nad ei puutuks vastu maad. Edasi kaetakse nagu teisigi roose.

Talvekatet hakatakse vähendama, kui temperatuur on püsivalt üle - 10C. Lõplikult eemaldatakse kate aprilli II poolel.

Roodide katmine mutšiga.
Loe siit

Autor:
Jüri Annist
Calmia Istikuäri juhataja


 


Jaga Facebookis

fb button