FIN
RUS
ENG
EST
iNkodu logo
Sisustus
Ehitus
Aed
Mööbel
Terrassiehitus
Sisekujundusteenused
Köögimööbel

Sisekujundus, sisustus, siseviimistlus

»
»
»
»
»
»
»
»
»

Ehitus

»
»
»
»
»
»
»

Aiandus, haljastus, aiaehitus

»
Disainilaat
Kõik vajalik plekk-katusele Toode As-ist
Kõik vajalik plekk-katusele Toode As-ist

Katuse lisatarvikutest - kuidas ja kuhu, milleks ja millal?




Kui palju see katuse ruutmeeter ka maksab? Igati loogiline küsimus majaomanikult katusemeistrile, kuid lihtsam on vist vastata, kui palju maksab üks keskmine punane auto. Nali naljaks, kuid katusekatte või –tööde maksumust saab vaadata kui hädapärase olukorra päästmist või nii-öelda täispaketti, mille tulemusena sünnib funktsionaalne katuselahendus. Viimane annab turvalise tunde katusel liikuvale korstnapühkijale, lubab talvel lumekoormaga olla kindel, et kukkuv lumi ei taba inimesi ja vara ning katus peab vastu ka ohtlikult sähviva äikesehoo. Edasijõudnutele on võimalus panna katus lisaks ka elektrit tootma. Aga kõigest järjepanu.

Kuigi äärmiselt tavapärane on olukord, kus esmalt vahetatakse katusekate ja paigaldatakse muu hädapärane, jättes ära näiteks vihmaveesüsteemid, siis soovitan siinkohal katusemeistrilt alati uurida, millise hinna ja lisakuludega need hiljem majale külge saab. Enamasti on nii toodete valiku vaatenurgast kui ka tööjõu kulude poolest soodsam rennid-torud paigaldada koos või lausa enne katusekatet. Rennide kinnitused on seeläbi soodsamad (jäävad ära mitmed lisakronsteinid ja –tarvikud), visuaalselt korrektsemad ja kohati ka tugevamad. Vihmaveesüsteemide paigaldamise vajadus on ilmselge – rennide ja torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei määri ja riku tilkudes seinu, vesi ei jää seisma hoone soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Seda eriti vanemate ja renoveeritavate elamute korral. Rennide korral on oluline, et neil oleks võimalikult vähe omavahelisi liitekohti ja seetõttu soovitame kasutada võimalikult pikki ja mõistlikkuse piires ühes tükis renne. Iga rennide omavaheline liitekoht on vaatamata mistahes liitelahendusele alati potentsiaalne tilkumiskoht. Samuti saab täpsete pikkustega rennide korral hoida kokku materjalikuludes, kuna ei teki mingeid jääke. Lahendus nõuab küll mõnevõrra täpsemat mõõtetööd, kuid tulemus on aastakümneteks parem ja tehtud pingutus igat minutit väärt. Rennide korral rõhutame järgida tootjapoolseid nõudeid kinnituse suurima lubatud sammu osas – siin kehtib soovitus, et rohkem on uhkem. Eesti metallkatuste ehitusstandard nõuab rennikonksude kinnitamist sarikatesse (mitte vaid laudisesse suvalises kohas). Kui sarikasamm on suurem kui tootja poolt lubatud suurim kinnituste samm, tuleb kinnitused paigaldada igasse sarikasse ja lisada üks nende kahe vahele. Ja miks muidu katusemeistrid ise oma kodule neid rennikonkse nii tihedalt ikka paigaldavad? Liiga hõreda kinnituste sammu puhul ei ole ohtu, et rennid lumekoormuse korral alla kukuks, kuigi ka seda on nähtud (tavaliselt saab määravaks siiski laudise kinnitus sarikatele), vaid mõne talve järel võib rennidesse kogunenud jää ja lumi renni kahe konksu vahelt lihtsalt välja venitada ja tulemus on esmalt visuaalselt ja seejärel ka funktsionaalselt amortiseerunud. Ühe keskpärase eramaja korral on rennikinnitustelt kokkuhoid küll esmalt mõniteist kuni mõnikümmend eurot, kuid uue vihmaveesüsteemi paigaldamine kordi kallim. Vihmaveesüsteemide puhul on oluline, et selle tootmiseks kasutatakse spetsiaalset ja kahepoolse pinnakattega tsingitud terast, sest just rennid on katusetarvikutest ilmselt kõige korrosioonialtimas olukorras. Küsige tootjalt kindlasti garantiid kasutatud materjalide kohta. Tavaline ühepoolse kattega katuseplekk ei ole rennide valmistamiseks just sobivaim materjal. Rennide kuju on juba ilumeele küsimus. Enamasti pakutakse poolkumeraid, aga mitme tootja valikus ka nn. ameerika tüüpi kandilised rennid. Mõlemad juhivad korrektse paigalduse korral vihmavee soovitud suunas. Värvivalik on sama suur kui katuseplekkidelgi, nõudlikuma maitse korral saab tooteid tellida pulbervärvituna ja siis on valikus juba sadu toone. Tootjad on tegelenud lahenduste täiendamisega pidevalt – saadaval on klapiga torud vee kogumiseks näiteks tünnidesse, lisaks on olemas rennidele katted lehtede vältimiseks, loodud on väikese ulatusega s-põlved soklite ja eendite ületamiseks jne jne. Mida küll Eesti kliimas kasutada ei soovita, on maapealse vihmaveetorustiku kinnist ühendamist maa-aluse drenaažiga. Selline suletud süsteem on mitmed kuud jäätunud ja puhastada on seda võimatu. Las see jääb lõunamaade lahenduseks. Kahjuks on sellist teguviisi uusehitustel Eestis juba märkimisväärselt kasutatud. Küll aga on nutikas paigaldada jäätunud rennide ja torude töökorras hoidmiseks küttekaablid. Eraldi rõhutame, et vihmaveerennid ja –torud töötavad korrektselt vaid siis, kui nad on puhtad. Seetõttu tuleb puudealuste majade omanikel rennide puhastamise töö ette võtta ilmselt mitu korda aastas. Rennides kasvavad taimed on väga vaimukas vaatepilt, aga sellise „herbaariumi“ toimimine vihmaveesüsteemina on kaheldav.

Kui valik on langenud metallist katusekattele, tasub tõsiselt mõelda korstnate hooldamisele – plekkkatus on libe ja juba 20* kalde korral on sellel liikumine ilma julgestusvahenditeta ohtlik. Eestis ei ole küll veel kindlat normatiivi, millisest kaldenurgast alates peaks redeleid ja platvorme kasutama, kuid erialaliidud on selle teemaga juba tegelemas. Seni soovitame kasutada talupojamõistust ja alalhoiuinstinkti (aga ka katusemeistri soovitusi) ning paigaldada katustele pääsemiseks redelid seinale, edasi katusekattele ja korstna puhastamiseks kohtkindel käigutee või platvorm. Mida tähendab „kohtkindel“? Paljude vanemate majade katustel on enda leidlikkusest kokkupandud puitredelid, milliste tugevus ja stabiilsus on küsitav. Lisaks on soovitav uue metallkatuse korral redel kindlalt kinnitada, vältimaks liigutatavast puit- või alumiiniumredelist tingitud pinnakattekahjustusi. Paluge katusemeistril leida parim redelite ja käiguteede asetus, et oleks tagatud nii kasutusmugavus, efektiivsus ja turvalisus. Arvestada tuleb majaomaniku harjumusi näiteks kütmisel, vandaalikindlust (tänavaga piirduvale seinale ei peaks seinaredelit paigaldama), aga ka visuaalset külge – ülearu ei ole neid tarvikuid kindlasti vaja. Palju olulisem on järgida käiguteede ja redelite kinnitust katusele. Tasub tootjalt uurida, millised on nõuded ja soovitused, et oleks kindel, et paigaldatud tooted raskema kondiga peremehe all alla ei kukuks. Katustel kasutatavatele käiguteedele laienevad mitmed normid, mis määravad milliste kruvidega ja kuhu tuleb paigaldada kinnitused, tootjapoolsed juhendid määravad suurima lubatud kinnituste sammu. Kui päris normatiivides näpuga järge ajada, siis sarnaselt kohustusega korstnaid kord aastas pühkida, peaks ka katuse turvavarustust kord aastas inspekteerima kutsetunnistusega katusemeister. Kuna Eestis on alles 2014. aastast asutud koolitama paberitega katusekatjaid, läheb selle asjakohase euronõude täitmisega Eestis veel natuke aega. Siinkohal on küsimus inimeludes ja seeläbi võib selline esmalt jaburana tunduv nõue ja selle täitmine säilitada mõnegi majaomaniku elu ja tervise. Kõrgemate seinaredelite ja pikemate käiguteede korral (näiteks kortermajade katustel) on soovitav kasutada ka redelitele ja käiguteedele lisatavaid turvasiine, milliste külge saab rakmetega end turvaliselt riputada. Ka siin on ülioluline tutvuda käiguteede ja redelite kinnitamise nõuetega, mida enam ei määra ainult tootja paigaldusjuhend, vaid konkreetne üleeuroopaline standard. Kõrgemate seinaredelite korral on vajalik kasutada seljatagust turvavaid turvapuure ja redelile kinnitatavat turvasiini. Nendes kasutatavad liugurid ja turvarakmed peavad olema sertifitseeritud.



Nii veider kui see ka ei tundu, siis lumetõkete kohta standardi nõuded üldse puuduvad. Tegemist on nimelt tootega, mille külge otseselt inimene ei kinnitu või toetu, kuid lumetõke kui toode võib teinekord päästa inimelu küll – nende oma, kes liiguvad räästa all. Linnaruumis on Eestis lumetõkked muutunud õnneks igapäevaseks. Eestis on mitmeid väga halvasti lõppenud õnnetusi kukkuva lumega ja tänapäeval enam ühtegi linnamaja katusetööd ilma lumetõketeta üle anda ei õnnestu. Küll aga on arenguruumi eramajade sektoris, kus lumetõkete vajadus meenub peale lömmis autokapotti või lume alla jäänud kodulooma. Lumetõkkeid on mitmesuguseid, kuid nende peamine ülesanne on üks ja sama, hoida lumi ja jää katusel nendes kohtades, kust ta ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu lumetõkked paigaldada. Tuleb selgelt määratleda piirkonnad katusel, kus lumelangemine võib kurja teha – trepikodade esised, garaažid, aga ka lillepeenarde või inimeste liikumisradade lähistel. Samuti on lumetõkked olulised katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu. Kõrgemalt langev jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Katusemeister oskab soovitada lumekoormuse jaotust katustel. On olnud juhtumeid kus väga vana maja korral vajus hoone laiali, kuna ühele katusepoolele paigaldatud lumetõkete tõttu tekkis sellele suur lumekoormus ja maja seinad piltlikult vajusid laiali. See oli küll halb lotovõit, aga ekstreemsete lumekoormuste korral võib seda vanemate hoonete korral juhtuda veel. Lumetõkete asetus räästas olgu selline, et tekkiv koormus langeks kandeseintele. Lumetõkete valikul soovitame kasutada lahendusi, mis tagavad sula või kergema lumesaju korral lume sulamise või langemise lumetõkete alt (selleks sobivad torudega lahendused või lumetõkkeaiad) üle räästa. Samuti on ülioluline, et lumetõke ei ole kinnitatud niisama plekiprofiilide laineharjadele, vaid kindlalt plekilaine põhja ja roovidesse. Nn. kolmnurksed lumetõkkeplekid on küll odavad, kuid lõhuvad koormusele järele andes ka katusekatte. Lumetõkete kinnitust ja korrashoidu tasub regulaarselt kontrollida, vigastused parandada ja riknenud detailid vahetada. Lumetõkete kasutamist tasub kaaluda teinekord ka katuseakende kohal, et vältida suurte lumekoguste kogunemist aknale. Samuti on lumetõketel oluline roll kaitsmaks vihmaveerenne langeva lume ja jää eest. Rennide paigaldamisel tuleks jälgida, et rennid ei oleks kuskil kõrgemal kui katusekatte räästaserv, kuid järsema kalde ja õhema sarika korral ei ole selle nõude täitmine alati võimalik ja siinkohal on asjakohane paigaldada lumetõkked kogu hoone räästa ulatuses. Lumetõkete paigaldamine ei vabasta majaomanikku siiski lõplikult lumelükkamise mõnudest. Heaperemehelik on paksem lumi katustelt siiski eemaldada vähemalt selles osas, mis ületab lumetõkete kõrgust. Meenutagem, et märg lumi kaalub 200-400 kg/m³ kohta! Lumekoormusest sissekukkunud katuseid ei ole Eestis olnud just palju, kuid ka üks selline on liiast, kui tegemist peaks olema elumajaga. Igatalvine sapine kommenteerija netiavarustes kipub katuseehitajaid küll süüdistama paanika külvamises, kuid 30 aastat tagasi ei kuulnud me sissekukkunud katustest lihtsalt seetõttu nii tihti, et Delfit polnud olemas. Korrektselt rajatud hoone peab Eestis vastu muidugi  ka kõige karmimad lumeolud, olgu see hang katusel kui paks tahes.



Teine talvel katuseid kummitavaid muresid on jääpurikate teke räästastesse. Probleem ei ole niivõrd jääpurikas oma ilus ja uhkuses, vaid tema tekke põhjus. Jääpurikad tekivad olukorras, kus katuse alla pääseb ebapiisavast soojustamisest soe õhk, mis räästas kondenseerudes ja külma välisõhuga kokku puutudes moodustabki külmunud veesamba. Kahjuks on ka väga paljudel tänapäeval renoveeritud hoonetel soojustamise töö lohakalt tehtud ja tulemust saab hinnata talvel. Päris uusehitistel siiski „jääpurikamuret“ täheldatud ei ole, aga eks erand kinnitab sealgi reeglit. Siinkohal ei ole muud soovitust kui olla hoolikas hoone soojustamisel ja pöörata tähelepanu järelevalve vajadusele. Katusevahetus võib tunduda lihtsa tööna, kuid ka siin on võimalik väikseid vigu tehes saavutada väga kurb tulemus – ventileerimata katusealused, soojustamata laed jms.



Lisaks eeltoodule saab katuse funktsionaalsust tõsta piksekaitselahenduste kasutamisega. Pea igal suvel põleb Eestis maha mõni elu- või tootmishoone pikselöögi tõttu. Piksekaitsesüsteemi paigaldamine on kahe otsaga asi. Ühtepidi tagab toimiv ja korrektne süsteem ohutu maanduse, kuid väiksemagi eksimuse korral paigalduses (ebapiisav maandustakistus, kehv või katkendlik ühendus maanduskaabli ja katusetarvikute vahel) või süsteem olla ise ohu allikaks. Piksevardad on justnagu kutseks äikesele ja meelitavad elektrilööki ligi, ning kujutage nüüd ette, kui vahepeal on maanduskaabel katkenud või ei taga ühendus maapinnaga piisavat maandust. Seetõttu on erakordselt oluline kasutada piksekaitse lahenduste korral sertifitseeritud tooteid ja kutsetunnistusega paigaldajat. Garantiide ja nende sisu on soovitav selgeks teha enne paigaldust! See reegel kehtib muidugi ehituses üldse. Eestis kiputakse „pabereid kaante vahele“ koguma peale tööde lõppu ja nende sisu hinnatakse nende kaalu järgi. Samalaadne soovitus lasta katusele vaid asjatundjaid, kehtib ka näiteks päikesepaneelide paigalduse korral. See valdkond on õnneks hästi reguleeritud ja kunstimeistrid päris meistritest üsna lihtsalt eristatavad.

Oluline on märkida ka hoolduse rolli kõigi eespool toodud toodete ja lahenduste juures. Katus on hoone välispiire, mis asub väga raskes keskkonnas korrosiooni vaatenurgast. Seeläbi on oluline regulaarselt kontrollida katusekatte ja –tarvikute olukorda – kinnitusi, füüsilisi kahjustusi, toimivust. Vajadusel tuleb riknenud detailid vahetada. Katusekatete tootjad ja paigaldajad pakuvad aina enam mitmesuguseid hoolduspakette, mille käigus katuseid pestakse, värvitakse ja puhastatakse. Ei ole midagi paremat, kui näiteks iga kümne aasta järel lasta katust kontrollima selliseks tööks spetsialiseerunud brigaad, kes annab siis kindlustunde ja garantii, et katusekate ja lisatarvikud täidavad oma otstarvet endiselt edukalt.

Ja mis peamine – ei ole mõtet osta 50 aastat kestvat katusekatet ja kinnitada see 5 aastat kestvate kruvidega. Soovitame siiralt uurida kinnitusvahendite olemust ja kasutusotstarvet. See on veel üks valdkond, kus Eestis kohtab väga sagedasti sõgedat kokkuhoidu. Kokkuhoitud 15 eurot võib mõne aastaga maksma minna 15000. Loe siit õpetlikku ja elulist näidet.

Vaata lisaks:
Vihmaveesüsteemid
Katuse turvatarvikud
Katuseaknad (Roto ja Velux)
Rennide katted
Katuse hooldusteenused
Päikesepaneelid
Piksekaitsesüsteemid

Paigaldusjuhendid

Sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid

Allikas: www.toode.ee

Jaga Facebookis

fb button

Artiklid:

Kanditud siseseintega ümarpalksaun - unikaalne ja praktiline uudislahendus

2018-08-06
Saun on eestlastele alati olnud koht, kus peale väsitavat töönädalat aeg maha võtta ja mõnusalt lõõgastuda. Kui õigest saunast rääkida, siis mõtleme ikkagi korralikku palkhoonet, kus keris köetakse kuumaks puudega ja viheldakse seni, kuni viimnegi muremõte peast kaob. Lisaks on palkmaja alati palju hubasem ja looduslähedasem kui moodne kivihoone. Aga kes ütles, et palkmaja ei või moodne olla? Võrumaal tegutsev palkmajade tootmisele spetsialiseerunud ettevõte Vipson Projekt paku

Tartus avati ööpäevaringselt avatud keskkonnasäästlik Värvikeskus

2018-07-31
Tartus, Turu tänav 53 avati Värvikeskuste Grupi uus, ligi 4000 ruutmeetri suurune kauplus, mida hoiab töös hoone enda toodetud energia. „Vajadus suurema keskuse järele on juba pikemat aega, aga seni polnud head asukohta. Leidsime kiiresti arenevalt Turu tänavalt ligi 10 000 ruutmeetri suuruse kinnistu, kuhu klientidel ja partneritel on väga hea ligipääs,“ ütles Värvikeskuste Grupi juhataja Olle Saare. Uus keskus on välja arendatud ennekõike keskkonnasäästlikkust silmas pidades. Nii võib sealt

SFA minipumpla võimaldab wc-poti ja valamu paigaldust kohta, kus muidu on see võimatu

2018-07-02
SFA minipumplad võimaldavad rajada WC, vannitoa, sauna või mõne teise veekasutuskoharuumidesse, mis olid siiani kasutamata või ilma kanalisatsioonita. SFA purustajaga minipumpla abil saab pumbata fekaali-ja reovett nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt läbi väikese diameetriga torude (välisläbimõõt kuni 32mm) eemal asuvasse kanalisatsioonivõrku. Kaubavalik PEGU.EE 5 HEAD PÕHJUST MIKS VALIDA SFA PURUSTIGA VEEPUMPLAD (KOMMINUUTORID) 1. 50 aastat kogemist SFA Group purustamistehnoloogiaga

Kaasaegne palkmaja - suured aknad, erinevad katusekalded, võimalusterohke planeering

2018-06-28
Tänapäeva palkmaja on segu traditsioonidest ja kaasaja trendidest. Palkmaja on kindlasti nišitoode, kuid väga olulise puitehituse pärandi kandjana, täidab olulist ja kindlat rolli ka tänapäeval. Kuid nagu elus tavaks, toimub pidev muutumine ja areng ning ka täispuitmajade turg peab sellega tahes tahtmata arvestama. Palkmajade arhitektuur on olnud samuti pidevas muutumises ja arengus ning lähtub ümbritseva keskkonna / inimeste nõudmisest. Uusehitusena, vana traditsioonilise, rehielamu rajamine jääb minevikku ja vaid m

Maja krohvitud fassaad määrdunud?

2018-06-13
Mida jälgida oma maja krohvfassaadi olukorra kontrollimisel ja hooldusel? Kes on oma maja soojustanud mõne Weberi fassaadilahendusega (soojusisolatsiooni-liitsüsteemid ehk SILS), on saanud objekti lõpetamisel endale kaasa fassaadide hooldusjuhendi. Selle juhendi kohaselt on soovitatav oma fassaadile põhjalikum analüüs teha kaks korda aastas, s.o kevadel ja sügisel. Kuna kõige karmimat mõju avaldavad hoone fassaadidele just meie pikad ja heitlike ilmadega talved, võib kevadist ringkäiku pidada ka kõige kriitilisem

Lehisepuidust saab tugeva ja ilmastikukindla fassaadi ning terrassi

2018-06-12
Kui eestlaselt küsida, milline puit on kõige tugevam ja kestvam, saab enamjaolt vastuseks, et tammepuit. Tamme tugevusomadustele ei jää alla ka lehis. Lehis on kõva, raske, vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega. Erinevalt tammest on aga lehisel tunduvalt suurem niiskuskindlus, mis annab puidule loomuliku kaitse. Kuna liigniiskus vähendab puidu eluiga märgatavalt, tuleb rajatiste ehitamisel puitu eriti hoolikalt valida. Kui puitu on vastavalt kasutuskohale õigesti valitud ja töödeldud, võib ta kesta ka sajandeid.&nb

Puitaia ehitamise ABC

2018-05-31
Aed ei ole lihtsalt piire, vaid oluline osa krundi või hoone funktsionaalsest tervikust. Olulised on aia kestvus, välimus ja materjalide sobilikkus hoone ning asukohaga. Järgnevalt kirjeldab Puumarketi esindaja, mis võimalused on puitaia ehituseks ning  milliseid materjale kasutades on võimalik muuta see kauakestvaks ja ilmastikukindlaks. Alustame algusest – kui kõrge või kui tihe aed ehitada? Standardmõõt, kui kõrgeks üldjuhul aed ehitatakse, on 1,5 meetrit. Erandjuhtudel tohib aed olla ka kõrge

Rudusest saab maakeldri 1 päevaga

2018-05-28
Maakodu lahutamatu osa on maakelder. Juba esivanemad hindasid maakeldrit asendamatu säilituskliimaga varakambrina, kust oli mugav säilitada omakasvatatud köögi ja puuvilju, hoidiseid, koduõlut jms. Keldrit ümbritsev maapind tagab aastaringselt sobiva kliima ja niiskuse: suvel on seal mõnusalt jahe ja talvel ei tee külm toiduvarudele liiga. Lisaks praktilisele aspektile on maakelder ka kindlasti iga kodu ehe, luues eriti maalähedase elukeskkonna. Rudus pakub kiltkivi viimistlusega kompaktset ja lihtsalt paigaldatavat maakeldrit. Valmistades

Loe, kuidas hooldada terrassilaudu

2018-05-27
Hooldustööd saab tellida RM Stuudio salongist või valida ise päev, mil ei saja ja terrass suvevormi seada.
Kevad-suvi on meie kliimas just õige aeg, et ilusa ilmaga terrass suveks vormi saada. Regulaarne hooldus annab puitterrassile värske väljanägemise ja tagab meie heitlikus kliimas terrassi pikema vastupidavuse.   Terrassi ettevalmistamine hoolduseks Esmalt tuleb hankida hoolduseks vajalikud tarvikud ja vahendid. Järgnevalt tuleb valida kuiv ilm, mis ei sega töid ja terrass kogunenud lahtisest mustusest harjaga puhtaks pühkida. Järgnevalt, terrassi mõõdukalt märjaks kastes, valmistate pinna ette süvapuhastuseks. Te

LAMMI kiviplokid on mõeldud kõrgekvaliteetse ja madala energiakuluga majade ehitamiseks

2018-05-22
Mendali OÜ valikust leiab LammiKivi soojustusega ja soojustuseta, madala energiakuluga ehitusplokid. Plokkidest saab ehitada välis- ja siseseinu, keldreid, sokleid, poste, aedu, basseine, müüritisi jne. Tooteperekonda kuulub ka valmis vundamendiraketis LammiTassu. Õõnesplokid on Lammin Betoni Oy poolt välja töötatud juba 1970. aastate alguses, esimestena Põhjamaades ning on mõeldud kõrgekvaliteetse ja madala energiakuluga era-, rida- ja väiksemate kortermajade ehitamiseks. LammiKivi valmistamise tehnoloogia erip&au

Lamellidest palkmaja seina lõhkikuivamise tõenäosus on minimaalne

2018-05-18
Lamellidest palkmaja seina lõhkikuivamise tõenäosus on on minimaalne. (Fotol: Capella 270 m², Finnlog)
Palkmaja kutsub inimestes esile erinevaid arvamusi. Ühed kiidavad palkmaja ja teised pigem mitte. Palkmajasse negatiivsemalt suhtuvate inimeste arvamuste seas domineerib arvamus, et palkmaja ei ole soojapidav ja palkmaja seinakonstruktsioonist hakkab tuul läbi puhuma. Miks nii arvatakse? Palkmaja seinakonstruktsioon on ühekihiline ja seinte soojapidavus sõltub ennekõike konkreetse maja puhul kasutatavast palgi paksusest, ristlõikest, nurgatappidest ning palgivahede tihendamisest. Jah, palkmaja, kui ühekihilise seinakonstruktsiooni soojusjuhtivuse

Kas bauroci müüriplokkidest on võimalik ehitada liginullenergiamaja?

2018-05-14
Kuna alates 1. jaanuarist 2020 tohib ehitada ainult liginullenergianõuetele vastavaid hooneid, siis küsitakse ehituskivide tootja Bauroci esindajatelt järjest sagedamini, et kas bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest ikka on võimalik ehitada liginullenergiamaju ilma täiendava soojustuseta. Vastus sellele küsimusele ja ka konkreetsed energiaarvestuste tulemused pildil oleva majaprojekti näitel leiate bauroci kodulehel avalikustatud lühiülevaatest. Liginullenergiamaja näide siit Välisseina mõju hoone energiaklassile siit

CALEO põranadakütte - uus lahendus ökonoomseks elektrikütteks

2018-03-16
Uue maja ehitamisel seisavad inimesed silmitsi ühe tuleviku mõttes väga olulise küsimusega – millist kütet valida? Puudega kütmine on tüütu, gaasi- või pelletiküte nõuab katla jaoks eraldi ruumi, samuti torude vedamist üle maja. Põrandate mugavuskütteks on elekter, mida peljatakse kõrge hinna pärast. Tänase tehnoloogia juures on see hirm aga asjatu. Lähemalt räägib Korest OÜ küttespetsialist Meelis Anvelt. Inimeste esimene hirm sõna „elektriküte&ldq

Eramajade omanikud – ärge unustage katlamajade korralist hooldust!

2018-03-05
Üsna tavaline on pilt, kus ehitatakse kodu valmis, küttesüsteem saab toimima ja siis nii see jääb. Peremees ei tule selle pealegi, et süsteemid vajavad pidevat hooldust. See on suur vedamine, kui asjad iseenesest aastaid ideaalses korras on, kirjeldab Cerbose hooldusspetsialist Peep Bergmann. Kõik kohad, kus on tegemist lahtise ja tule ja rõhuga, on korrapärane kontrollimine väga oluline. Näiteks selleks, et paisupaagi rõhk oleks korras, oleks mõistlik seda iga poole aasta tagant kontrollida. Rõhku saab kontroll

Edukalt külmale vastu infrapuna soojuskiirgur ahjuga!

2018-02-18
Meie muutlike ilmadega, kus pool talve on soe ja äkitselt saabub käre pakane, on teisaldatavad küttekehad väga hinnas. Eriti just ruumides, mida igapäevaselt elamiseks ei kasutata ja alles suurte külmade saabudes ajutiselt või lisaks mõnele olemasolevale küttevormile soojendamist vajavad. Siinkohal peame silmas nii töös kui majapidamises kasutatavaid ruume nagu garaažid, lao- ja tootmisruumid, suvilad, maamajad või hoopis ehitusjärgus uus kodu. Ajutiseks või ruumide lisakütmiseks on hea valik innovatiivne L

Mitmeotstarbeline talveaed pakub romantikat ning aitab tervise tugeva hoida

2018-02-08
Rõduklaasid
Väljas on krõbe talveilm, langeb mõnusat pehmet lund ja tähistaevas säravad tähed. Perfektne talvine romantika, mida aurava teetassi ja lähedaste seltsis villasesse tekki mähituna õdusas talveaias nautida. Lisaks hubasusele on talveaial mitmeid teisi kasulikke funktsioone, mida tutvustab lähemalt Malmerk Klaasiumi projektijuht Rainer Põhjala. Meile eestlastele meeldib väga õues olla, ja ikka nii palju kui võimalik. Talvel ei ole see aga kahjuks alati võimalik ‒ on külm ja märg ning enamuse

Rustikaalne ja maalähedaselt viimistletud voodrilaud annab kodule hinge

2018-01-15
Voodrilaua viimistlemiseks, omanäoliseks ja koduseks muutmisel on lahendusi mitmeid. Rääkides uutest Rustik stiilis viimistletud voodrilaudadest võib öelda, et uus on taasavastatud vana.  Rustikaalne ning maalähedane Puidust voodrilaud on üks universaalsemaid materjale, millega on võimalik ruumi ja hoone üldmuljet kujundada. Uus Puidukolors Rustik töötlusega värvitud voodrilauad sobivad nii välis- kui sisetingimustesse. Omapärase kulutatud pinna saab tekitada nii siledale kui ka peensaetud tootele. Rustik

Lamekatuste võidukäik on alanud

2018-01-15
Aina enam eelistatakse nii elumajade, tööstuste kui ka kaubandushoonete ehitamisel lamekatust, mille eelised on teistega võrreldes lihtsam ja kergem konstruktsioon ning soodne hind. Lamekatusteks nimetatakse madalakaldelisi katuseid, mille kalle on enamasti väiksem kui 1:10 ja katteks bituumenrull-, plastrull- või mõni muu seisvat vett pidav materjal. „Tänapäevane lamekatus on pikaealine ja paljudel juhtudel ainulahenduseks hoonete katuste ehitamisel, kuna ehitatava katuse mõõtmed ei ole piiratud,“ ütleb 25 aasta k

Sauna ehitamine eeldab läbimõeldud ehituspõhimõtete järgimist

2017-11-27
saun
Isegi kui ehitustöid teostab selle ala spetsialist, oleks kasulik saunaehitust planeerides ennast peamiste ehitusetappidega eelnevalt kurssi viia. Hea saun nõuab põhjalikku läbimõtlemist ning kindlate ehituspõhimõtete järgimist. Järgnevalt võtamegi kokku peamise, mida asjatundjad on sauna ehitamisel soovitanud silmas pidada. Ettevalmistustööd Heas saunas peab kõik olema omavahel tasakaalus. Korraliku leili saamiseks on õigesti ehitatud ruumil oluline osa. Töid soojustus- ja puitmaterjalidega saab alu

Lavalaua moodulite abil muudad saunaehituse lihtsaks

2017-11-12
saunalava
Igaüks, kes sauna ehitama või renoveerima hakkab, seisab ühel hetkel valiku ees – kuidas ja milliseks ehitada saunalava? Üks võimalus on osta sobivad lauad ja ise mõõta-saagida-kruvida, teine variant on teha oma elu lihtsamaks ja osta juba valmis lavamoodulid. Sauna planeerimisel tasub meeles pidada, et minimaalselt peaks ühe inimese kohta ruumi jääma 60 cm ning nurgaga saunade puhul tuleb arvestada piisava jalaruumiga.   Standardsed lavalaua moodulid teevad saunaehituse lihtsaks Lavamooduleid on võimalik soe