Õhupuhasti on köögi juures üks olulisemaid komponente. Kuna populaarsed on avatud köögid, siis liiguvad toidu valmistamise aroomid tahes tahtmata teistesse ruumidesse. Seega on õhupuhastid olulised, kuna imavad endasse aroome ning on ühtlasi üheks sisustuse komponendiks.

Enamasti on õhupuhasti üsna nähtav, sest asub silmade kõrgusel. Saadaval on ka integreeritud õhupuhastid, mis justkui “kaovad” kapi sisse.

Õhupuhastit valides soovitakse enamasti saada kõige vaiksem ja võimsam. Seejuures on oluline ka õhupuhasti sobivus olemasoleva ventilatsioonisüsteemiga. Tähtis on ka õige paigutamine ja ohutusnõuete järgimine. Kvaliteetne ja kena õhupuhasti kestab pikki aastaid, mistõttu pole vaja teda vahetada, kui soovite kööki värskendada. Toome teieni nõuanded, mis aitavad leida sobiva õhupuhasti.

Sobivus ventilatsiooniga

See on ilmselt kõige olulisem parameeter, kuna teeb kindlaks, millist õhupuhastit on vaja. Kui teil on olemas ventilatsioonitoru või ava, sobib välisringlus ehk äratõmbe režiimiga õhupuhasti. Peale selle on olemas ka siseringlus ehk söefiltriga õhupuhastid. Need sobivad siis, kui köögis puudub ventilatsioonitoru- või ava.

Kodu ventilatsioonisüsteeme on erinevaid. Olemas on nii eraldi väljapühkekanaliga, soojusvahetiga ventilatsiooniagregaati läbivaid, keskventilatsiooniga ühilduvaid kui ka iseseisva retsirkulatsiooniga ventilatsioonid, mis puhastab õhu otse seadmes ning suunab seejärel kööki tagasi.

Kortermajades on enamasti köökidel väljapuhke kanalid, kus õhupuhasti mootor peab kuuma ja niiske õhu ning suitsu ja õlijäägid juhtima köögist välja. Uusarendustes eelistatakse kasutada soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat. Selle puhul veab mootor musta õhu välja ka pliidi kohalt ja õhupuhastile ei olegi vaja mootorit.

Peale seda, kui ventilatsioonisüsteem on kindlaks tehtud, on teada, kas vaja on kubu, millel on endal mootor või on võimeline töötama väljaspool õhupuhastit oleva mootoriga. Seejärel saab vaadata õhupuhasti muid omadusi.

Disain

Õhupuhasteid on olemas nii selliseid, mis kinnitatakse lakke kui ka selliseid, mis kinnitatakse seina külge. Seinale kinnitatav õhupuhasti tasub valida siis, kui ventilatsiooniava on pliidi kohal seinal või külgmisel seinal. Köögisaartel kasutatakse enamasti lakke kinnitatavaid õhupuhasteid.

Õhupuhasti peaks sobima köögimööbli ja üldise stiiliga. Kui kõrval seinal on vaba ruumi, pääseb õhupuhasti paremini esile.

Tihti integreeritakse õhupuhastid köögimööblisse ning ühendatakse äratõmbeleeriga. Õhupuhasti peaks olema pliidist suurem või sama suurusega, kuid kindlasti mitte väiksem. Kõige populaarsemad on 60 cm laiad õhupuhastid, kuid olemas on ka muude mõõtmetega seadmeid.

Võimsus

Võimsust valides on mõtekas arvestada sellega, et õhk peaks vahetuma kümme korda tunnis. Samuti tasub mõelda sellele, kui tihti ja millist toitu valmistate. Võimsuse arvutamise valem on järgmine: kõigepealt arvutage toa ruumala (pikkus x laius x kõrgus) . Seejuures tuleb olla tähelepanelik, sest avatud köögi korral tasub toa mõõtmeteks võtta kogu ruumi mõõtmed.

Saadud tulemuse kuuega korrutades saate minimaalse tõmbevõime, mis on 6 õhuvahetust tunnis. See on piisav kerge toiduvalmistamise puhul. Ruumala kaheteistkümnega korrutades saate maksimaalse tõmbevõime, mis on ideaalne näiteks õliga praadimisel. Tänapäevastel õhupuhastitel on võimsused vahemikus 400-1000 kuupmeetrit tunni kohta. Keskmiselt ostetakse õhupuhasti võimsusega 600-800 kuupmeetrit tunnis.

Õhupuhasti tööpõhimõte

Perimeetertõmbega õhupuhastitel on olemas metallplaat, mis tõmbab üles ka õhu, mis on jäänud üles servadesse. See laiendab  tõmbeala. Ilma perimeeter filtrita tavalise võrefiltriga õhupuhasti tõmbab õhku üles ainult keskelt.

Nii võrefiltriga kui ka perimeeterfiltriga õhupuhastil on alumiiniumist rasvafilter. Auru tõustes jahutab metall õli, mis koguneb võre külge. See filter on vajalik, et kaitsta mootorit rasva eest, mida sisaldab ülestõmmatav õhk. Rasva- või võrefiltreid tuleb regulaarselt pesta.

Seejärel peaks õhk minema otse õue, kuid alati ei ole see võimalik. Sellistes olukordades tasub kasutada söefiltriga õhupuhastit. Õhupuhasti filter on tehtud aktiivsöest, mis eemaldab õhust lõhnad. Siiski tuleb seda filtrit regulaarselt vahetada vastavalt kasutamisele, kuid üldiselt iga poole aasta tagant.

Bipolaarse ionisatsiooniga õhupuhastid eemaldavad lisaks toidulõhnadele ka muid kahjulikke aineid kodus olevast õhust. Tekkinud negatiivsed õhuioonid aitavad hoida õhu puhta ja värskena, neutraliseerides näiteks toidu valmistamisel või viiruste ja bakterite tekitatud positiivsed ioonid.
Müratase

Müratase saab oluliseks kriteeriumiks just siis, kui teil on avatud köök. Te ju ei soovi, et elutoas televiisorit vaadates hakkaks teid segama köögis oleva õhupuhasti lärm. Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB) ja õhupuhastil on see näidatud kiirema ja aeglasema režiimiga töötades.

Juhul, kui on märgitud ainult 1 number, tähendab see üldiselt madalamal kiirusel tekkivat müra. Keskmiselt on õhupuhastite müratase vahemikus 40-70 dB. Võrdluseks- sosistamine on enamasti 40 dB ja tavaline rääkimine 60-70 dB.

Müra kogust mõjutab ka toru paigaldus. Õhupuhasti on vaikne, kui ventilatsioonitoru on lühike ja väheste pöördenurkadega.

Paigaldus

Enamasti paigaldatakse õhupuhasti umbes 60-70 cm kõrgusele tööpinnast. Elektri- ja induktsioonpliidi korral võib olla vahemaa väiksem võrreldes gaasipliidiga. Liiga madal õhupuhasti ei tohi olla siis, kui kokk on pikka kasvu. Üldiselt töötab õhupuhasti tõhusamalt, kui paikneb pliidile lähemal.

Leidke vajaminev köögitehnika Kaup24.ee veebipoest!

A: Kaup24.ee, Kuidas valida uude korterisse õhupuhastit?