Multš on asendamatu abimees umbrohu tõrjes
Kui oled mures, kuidas kerge vaevaga puude, põõsaste ja püsikute ümbrust umbrohust puhas hoida, siis mõtle multši kasutamise peale.
Multšimine ei ole mitte üksnes asendamatu abimees umbrohu tõrjes ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodus. Mulla pinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid, mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.
Multšimine säästab ka tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveole minevaid kulutusi. Seega, multšimine on soodne nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile.
Millal on õige aeg multšida?
Multšiga kaetakse üksnes kuivamata mullapind, seega oleks parim aeg katmiseks või vana multši vahetamiseks varakevadel kohe pärast lume sulamist. Vana multši kevadine vahetamine ja eemaldatud materjali nõuetekohane kompostimine väldib multši pugenud kahjurputukate levikut. kui tahetakse, et maapind kiiremini sulaks, tuleks multšimisega veidi oodata.
Multšimise vastased väidavad, et varakevadine multšimine võib taimi kahjustada, sest päiksepaistel virguvad pungad ei saa katte all külmunud maast vajalikku vett kätte. See oht on aga oskusliku tegutsemise ja mulla temperatuuri jälgimisega välditav. Kevadisele lumele vähese komposti laotamine sulatab kiiresti lund ja maapind soojeneb.
A: Baltic Multch
Multšimine ei ole mitte üksnes asendamatu abimees umbrohu tõrjes ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodus. Mulla pinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid, mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.
Multšimine säästab ka tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveole minevaid kulutusi. Seega, multšimine on soodne nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile.
Millal on õige aeg multšida?
Multšiga kaetakse üksnes kuivamata mullapind, seega oleks parim aeg katmiseks või vana multši vahetamiseks varakevadel kohe pärast lume sulamist. Vana multši kevadine vahetamine ja eemaldatud materjali nõuetekohane kompostimine väldib multši pugenud kahjurputukate levikut. kui tahetakse, et maapind kiiremini sulaks, tuleks multšimisega veidi oodata.
Multšimise vastased väidavad, et varakevadine multšimine võib taimi kahjustada, sest päiksepaistel virguvad pungad ei saa katte all külmunud maast vajalikku vett kätte. See oht on aga oskusliku tegutsemise ja mulla temperatuuri jälgimisega välditav. Kevadisele lumele vähese komposti laotamine sulatab kiiresti lund ja maapind soojeneb.
A: Baltic Multch
