Looduskivi on kodu rajamisel juba sajandeid kasutatud. Dekoratiivse seina või põranda saamiseks ei pea põlluveerelt siiski suuri maakive veeretama. Piisab õhukestest kiviplaatidest.

Looduskivide ehk graniidi, dolomiidi, marmori, paekivi ja kaljukivi ehk kvartsiidi kasutamisvõimaluste nimekiri on nii sise- kui ka välitöödel ülipikk, alates katusest ja lõpetades duširuumiga.

Eesti rahvuskivina tuntud, sajandeid ehitusmaterjalina kasutatud paekivi näeb tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu.

Tehnikadoktor Meeme Põldme sõnul on paekivi sajandeid kasutatud müüride ja seinte ladumisel ning ehituskiviks sobib see tänaseni. "Paekivikihid on erinevate omadustega, kasutamisel saavad määravaks kivi kõvadus ja poorsus. Tugevamaid sobib kasutada kõnniteeplaatideks ja treppideks, vähem kõvu aga dekoratiivseteks detailideks ja karniisideks," loetleb Meeme Põldme Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskusest.

"Igas looduskivis on hing sees, pole sarnaseid kive, pole ka ühesuguseid kiviseinu. Mustrid, lõiked ja paksus on erinevad," ütleb Norra kaljukivi pakkuva Mendali juhataja Mati Müürisepp.

Lihvitud paekivi ja kvartsiit- ehk kaljukiviplaadid sobivad hästi toaseina. Dekoratiivse kiviseina ihkajatel tasub eelistada õhukesi kivitükke või plaate. On olemas isegi vaid 7-12 millimeetri paksust paekivi ja kvartsiiti.

Keda paekivi rahulik pastelne värvigamma ei paelu, leiab kaljukivi hulgast kirkamaid värvivarjundeid - helehallist mustani, kollasest pruunini. On nii lihtsama kui ka pidulikuma (sädelevama) struktuuriga kive.

Seinale saab looduskivi erikujulisi tükke paigaldada müürisegudega. Vältida tasub silikooniga kinnitamist. Müürisepp näitab meelsasti oma kontoris õpetlikku viga. Alguses kinnitasid nemadki teadmatusest paar plaati silikooniga, aga varsti muutusid kivid täpiliseks nagu lepatriinud. Nimelt pole kivi silikooni jaoks piisavalt tihke, liim tungib pooridest läbi.

Paekivi ja kvartsiiti võib kinnitada nii silikaat- kui ka betoonseinale. Müürisepa sõnul võib kiviplaate kinnitada isegi kipsplaadile, vaid liim tuleb valida tugevam. Otse laudseinale kive panna ei saa, vahele tuleb paigaldada kas kivi- või kipsplaat. "Vastasel korral võib puit niiskusega "elama" hakata ning kivi lahti lükata," ütleb Müürisepp. Omanäolise ilme annab kivi saunale ja duširuumile.

Viimase puhul peab paekivi kemikaalidega immutama, mis muudavad selle mittemärguvaks ja ühtlasi kergemini puhastatavaks. "Räni sisaldavad orgaanilised ühendid ehk hüdrofosbiosaatorid, millega kivi pinda töödeldakse, on tervisele täiesti ohutud," seletab Meeme Põldme.

Kui ehitada kaminat, ei pruugi kogu korpust kallist looduskivist teha. Dekoratiivse toasüdame saab ka kiviliiste või -tükke kasutades ja selleks sobivad kvartsiit ja paekivi.

Kaunid looduskivist põrandad sobivad nii ühisruumidesse kui ka koju. Põranda võib katta korrapäraste või erikujuliste kividega ja valida kas läikiva, lõigatud ehk siis lihvitud pinna.

Põrandate puhul, millel palju käiakse, soovitab Põldme graniiti, marmorit ja kvartsiiti, sest need on vastupidavad. Üheks paremaks paekiviks peab Põldme Ungru kaevanduse oma. Sellest toodetakse ka põrandaplaate. Dekoratiivse ja samas ka vastupidava põranda saab näiteks Ungru antiiktöötlusega paekivist. Tekkinud reljeefsed mustrid paljastavad eri kivikihtide värvivarjundeid.

Krobelised põrandakivid - nii looduslikud kui ka töödeldud kvartsiit ja paekivi - sobivad hästi basseini äärde, sauna jne., sest ka märjana pole neil libisemist karta.

Samas pakutakse ka dekoreeritud paekivi, mille šablooni järgi lõigatud süvenditesse on puistatud sädelevat graniidipuru. Kui hing ihkab aga midagi veel luksuslikumat, tasub uurida kaljukive - leidub lausa kullaläikelisi kiviplaate.

A: Mendali, Kristel Kirss 2002