Vannituba palkmajas
Vannituba on igas majas kui mitte aukohal, siis üks olulisemaid ruume majas. Me alustame ja lõpetame päeva vannitoas. Me kasutame vannituba aktiivselt aastaringselt ja iga päev.
Vannitoad on ajas muutunud mõnevõrra avaramaks ja rohkem valgusküllasemaks. Samuti on meile ka väga tähtis, et vannitoad oleksid puhtad ja säravad, et me tunneksime ennast seal hästi ja lõõgastunult nii päeva alustada kui ka lõpetades.
Millistele ootustele peaks vannituba vastama?
1) Taluma igapäevast niiskuskoormust
Niiskuskoormusega hakkamasaamine tähendab suuresti seda, et vannitoas oleks tehtud korralik hüdroisolatsioon ning see oleks kaitstud liikumiste eest.
Vannitoa seinaroovid tuleks kinnitada palkseina külge liugraudadega, et võimaldada palkseina vajumist. Kui seda mitte teha siis võivad, vannitoa plaaditud seintelt, plaadid välja kukkuda ja ka hüdroisolatsioon võib saada lõhutud. Teine võimalus on kasutada niisketes ruumides kiviplokkidest laotud vaheseinu, et niimoodi, palkseinaga mittekokkupuutava topeltseinaga, kaotada ära kõik võimalikud liikumised, mis näites duššinurga hüdroisolatsiooni võiks kahjustada.
2) Võimaldama pindasid lihtsalt puhastada
Vannitubades peab puhtuse hoidmine olema võimalikult lihtne ja just seepärast kasutatakse vannitubades peamiselt plaaditud pindasid. Seinte puhul, mida suuremad plaadid seda lihtsam ka hiljem puhastada. Põranda puhul aga peaks jälgima, et duššinurga tsoonis ja selle ees oleks pigem kasutusel väiksemad plaadid või lausa mosaiikplaadid, et tagada ohutus. Kuigi on olemas ka erinevaid vähem libeda pealispinnaga keraamilisi plaate, siis kõige kindlam on siiski selline plaaditud pind, kus plaadid väiksed ning selle võrra vuuke rohkem. Selline pind ei jää ka suurema vee ja šhampooni korral libedaks ning kukkumisoht minimaalne. Küll aga määrduvad aja jooksul vuugid, kuid neid annab puhastada või siis uuesti vuukida.
Vannitubades võib kasutada ka värvitud pindasid, kuid neid ennekõike niisketest tsoonidest kaugemal.
3) Vannitoas peab olema soe
Vannitoas on pea standardiks saanud põrandaküte, seda nii seetõttu, et palja jalaga põrandale astudes oleks see meeldiv, kuid kindlasti ka seetõttu, et siis kaob vannitoas niiskus kiiremini ära. Mõnikord pannakse põrandaküte vannitubadesse lausa kahekordselt, allpool vesipõrandaküte, mis toimib talvisel, kevadisel ja sügisesel perioodil ja eraldi ülespoole veel ka elektripõrandaküte, mida kasutatakse suvisel ajal. Mõte selles, et siis ei pea suvel põhiküttesüsteemi kasutama, ning elektriküte võimaldab ka suvisel ajal sooja vannitoa põranda kasutamise.
Tavaliselt hoitakse vannitoas temperatuuri mõni kraad kõrgemal, kui mujal majas. Vannitoas on tavaliselt temperatuur u. 22-23 kraadi. Lisaks põrandaküttele on mõistlik vannituppa panna ka käterätikuivati.
4) Vannitoas peab olema korralik ventilatsioon
Vannitoas tekkiv niiskus tuleb majast välja viia korralikult toimiva ventilatsiooniga. Vannitubades planeeritakse väljatõmbe rest tavaliselt just duššinurga piirkonnas, kus niiskus kõige suurem. Toimivaks ventilatsiooniks aga peab olema tagatud ka õhu juurdevool ning seetõttu peaks vannitubade uste puhul olema kasutatud, kas tuulutavat lävepakku või näiteks vannitoa ukselehe alumises ääres olevat tuulutusresti.
Piltidel näed kauneid vannitubasid Finnlogi palkmajades.
A: Finnlog, 2018
