FIN
RUS
ENG
EST
iNkodu logo
Sisustus
Ehitus
Aed
Mööbel
Terrassiehitus
Sisekujundusteenused
Köögimööbel

Sisekujundus, sisustus, siseviimistlus

»
»
»
»
»
»
»
»
»

Ehitus

»
»
»
»
»
»
»

Aiandus, haljastus, aiaehitus

»
Disainilaat
Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille autoriteks on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.
Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille autoriteks on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.

Eesti Arhitektuuripreemiad 2016




9.12 toimus teatris NO99 Eesti Arhitektuuripreemiad 2016 auhinnatseremoonia, kus kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid kokku 15 kategoorias.

Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille autoriteks on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.



„Žürii poolehoid määrata Tartu Pauluse kirikule kõrge tunnustus oli üksmeelne. Autorite töö õnnestumise lätted peituvad Eliel Saarineni loomingu sügavas tundmises, suures respektis ajaloolise algmaterjali vastu ning oskuses mõelda samal ajal tänapäevaselt,“ märkis Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali esimees Eero Jürgenson. „Tähelepanu väärib eelnevate uuringute maht ja töö detailidega. On teostatud ja edasi arendatud mitmeid E. Saarise lahendusi, mis kiriku ehitamise segastel ning murrangulistel aastatel 1917-1919 jäid realiseerimata. Seoses katedraali uste avamisega on Tartu linna lisandunud üks suurepäraste akustiliste omadustega kontserdisaal. Jumalakoja maa-aluse osa avamine ja kaasamine avalikku kasutusse annab võimaluse kogeda võimsate maakivist ja tellistest vormide kooskõla. Terviktulemus on meie kultuuri jaoks märgilise tähendusega, see on ühe väärika hoone taassünd koos detailideni läbitunnetatud interjööridega.“

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia, mida antakse välja koostöös Merko Ehitusega, võitis Pärnu rannastaadioni hoone. Projekti autorid on Jan Skolimowski ja Peeter Loo (KAMP Arhitektid), lisaks andis panuse Anton Andres. Otsuse EALi aastapreemia osas langetas sõltumatu, kõrgelt tunnustatud Hispaania arhitekt Fuensanta Nieto.

„Pärnu rannastaadioni tugevuseks on selge ja jõuline vorm, kus arhitektuur ja konstruktsioon moodustavad lahutamatu terviku. See on arhitektuur, kus esteetika kasvab otseselt välja funktsioonist,“ märkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Hoone suhtleb aktiivselt eriilmelise keskkonnaga – ühest küljest domineerib julgelt esilesirutuv varikatus ja teisest küljest raamistab rannaparki tagasihoidlikum fassaad. Kujutan ette, et valikut oli väga raske teha, sest finalistide hulgas olid peaaegu võrdselt tugevad tööd, igaüks n-ö oma kategoorias.“

Kõige enam preemiaid noppiski auhinnatseremoonial KAMP arhitektide büroo, keda tunnustati kokku kolmes erinevas kategoorias. Lisaks Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiale pälvis KAMP veel ka Kultuurkapitali sisearhitektuuripreemia kahe objekti eest ning Eesti Sisearhitektide Liidu parima büroo preemia Lenne büroo sisustamise eest, mille autoriks on Jan Skolimowski ning kaasa töötas Maie Raud.

„Lenne büroo näol on tegemist ruum ruumis lahendusega. Vana tehasehoone taaskasutus kontoripinnana ettevõttele, kes toodab lasteriideid,“ selgitas Eesti Sisearhitektide Liidu žürii liige Anja Dirks. „Intrigeeriva lahendusega on loodud erinevat tüüpi alasid, ka justkui õueala koos puudega. Nagu peitusemäng, privaatne ja üldkasutatav, kõik eri liiki kontrastid on siin kasutusel. Koos väga kõrgel tasemel teadmistega detailidest ja teostusest. Puhas ja peaaegu lihtne teostus hoiab terviku tasakaalus. See on kõrgekvaliteediline sisearhitektuur.“

Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2016 laureaadiks kuulutati väliruumiajakiri „ÕU“, mille toimetusmeeskond on Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.


„Väliruumi ajakiri “ÕU” on alates 2009. aastast Eesti lugejale tutvustanud maastikuarhitektuuri eriala teemasid. Tunnustust väärib väljaandjate vabatahtlik ja püsiv initsiatiiv aastatepikkuse töö jätkamisel ning ajakirja kvaliteedi pidev tõus,“ sõnas Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhatuse esimees Valdeko Lukken. „Antud auhind on kummardus ajakirja meeskonnale, toimetuskolleegiumile, kirjutajatele ja kõigile maastikuarhitektidele, kes panustasid seitse aastat tagasi uue ajakirja sündi.“

Eesti Arhitektide Liidu preemiad 2016:

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia – Pärnu rannastaadioni hoone
Autorid: Jan Skolimowski, Peeter Loo (KAMP Arhitektid), kaasa töötas Anton Andres



Fotod: Terje Ugandi

Väikeobjekti preemia 2013-2015 (läks jagamisele) – KODA by Kodasema

Kontseptsioon: Taavi Jakobson, Ülar Mark, Hannes Tamjärv, Kalev Ramjalg, Marek Strandberg
Arhitekt: Ülar Mark
Sisearhitektid: Kariina Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Hannes Praks
Konstruktor: Egon Kivi





Väikeobjekti preemia 2013-2015 (läks jagamisele) – Metsakõlakojad RUUP

Idee autor: Birgit Õigus
Projekti autorid ja ehitajad: Birgit Õigus, Mariann Drell, Ardo Hiiuväin, Lennart Lind, Henri Kaarel Luht, Mariette Nõmm, Johanna Sepp, Kertti Soots, Sabine Suuster
Juhendajad: Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Mari Hunt (b210), Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg (Derelict Furniture)



Eesti Maastikuarhitektide Liidu preemiad 2016:


Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu – Väliruumiajakiri „ÕU“
Autorid: Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann



Aasta Avalik Ruum -  Linnalehmade projekt Pärnus
Autorid: Raili Hurt, Siim Randmäe; eestvedaja Pärnu Linnavalitsus


Foto: Erge Jõgela

Parim Aed – Meelte Aed Tallinna Botaanikaaias
Autorid: Kersti Kuus, Kaija Arroval, Ave Visnapuu




Fotod: Erge Jõgela

Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad 2016:


Parim Büroo – Lenne
Autor: Jan Skolimowski, kaasa töötas Maie Raud (KAMP Arhitektid)




Fotod: Terje Ugandi

Parim Avalik Ruum – Restoran Tuljak

Autor: Tarmo Piirmets (PINK)


Foto: Terje Ugandi

Parim Muuseum/Näitus – TÜ Loodusmuuseum

Autorid: Jelena Altmäe, Kadri Kaldam, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lea Laidra, Liis Lindvere, Indrek Mikk, Jaanus Männik, Raili Paling (KOKO arhitektid)


Foto: K. Haagen

Parim Kodu – Kuke külalistemaja
Autorid: Pille Lausmäe (Pille Lausmäe SAB), Mari Põld (MP Studio), Liisa Põime (Arhitektuuribüroo Studio 3)




Fotod: M. Siplane
 
ESL tudengipreemia – Coworkshop
Autorid: Anni Leo, Kati Shipilenko ja Inna Fleišer
 

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad 2016:

Peapreemia – Tartu Pauluse kiriku restaureerimine
Autorid: Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi.

Sisearhitektuuri preemia –  Hektor Design Hostel ja Lenne büroo
Autor: Jan Skolimowski, kaasa töötas Maie Raud (KAMP Arhitektid)


Foto: Hektor Design Hostel Jarek Jõepera

Rekonstrueerimise ja ajaloolise interjööri renoveerimise preemia – Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis

Autorid: Margit Argus, Margit Aule, Kaur Käärma (KAOS Arhitektid), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid)




Fotod: Terje Ugandi

Tegevuspreemia – Ühiskondlik tegevus Kalamaja avaliku linnaruumi nimel
Autorid: Teele Pehk, Toomas Paaver, Juho Kalberg






Arendaja Preemia – Restoran Tuljak

Tellija: Martti Siimann, Marko Zukker, Tõnis Siigur koostöös sisearhitekt Tarmo Piirmetsaga

Moodne Kodu publikupreemiad

Delfi moodnekodu.ee portaalis sai anda igaüks hääle oma lemmikule ja publiku lemmikud selgusid Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu nominentide seast.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiate nominentide hulgas kogus enim hääli Pärnu Bay Golf Club.
Arhitektid: Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets, Janar Toomesso. Sisearhitektid: Liina Vaino, Kaari Metslang, Hannelore Kääramees (Arhitekt 11)

Eesti Arhitektide Liidu nominentidest meeldis kõige enam KODA.
Kontseptsioon: Taavi Jakobson, Ülar Mark, Hannes Tamjärv, Kalev Ramjalg, Marek Strandberg
Arhitekt: Ülar Mark
Sisearhitektid: Kariina Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Hannes Praks
Konstruktor: Egon Kivi

Eesti Maastikuarhitektide Liidu nominentide seas pälvis publiku südame Linnalehmade projekt.

Autorid: Raili Hurt, Siim Randmäe; eestvedaja Pärnu Linnavalitsus

Eesti Sisearhitektide Liidu nominentide hulgas oli lemmik Lenne büroo.
Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ

Vt näitust:
www.arhitektuuripreemiad.ee


Sündmuse peatoetaja on Eesti Kultuurkapital
EAL aastapreemia suurtoetaja on AS Merko Ehitus
Suurtoetajad on Fagerhult ja Vipex
Toetavad E-Betoonelement, E-Lux Kodutehnika, Floorin, Grohe AG, Hals Interiors, Interno Plaadimaja, JUNG Vilnius, Lincona, VBH, Velux Eesti, Wermstock.

Jaga Facebookis

fb button

Artiklid:

Hea arhitekt paneb majaplaani ümbrusega kooskõlla!

2018-06-12
Maja välisilme projekteerimine algab alati krundist ja seda ümbritsevast keskkonnast. Iga maja peab sobituma ümbritsevaga ning just seetõttu oleks vajalik ka arhitektil või projekteerijal kohapeal krundil käia, et tegelikku olukorda näha ja tunnetada. Projekteerija või arhitekti ülesanne on viia ehitatav maja krundi pinnareljeefi, ümbritsevate hoonete, puudega või vaadetega kooskõlla. Seda tuleks teha ka tüüpprojektide kasutamisel, sest ka väiksed nüansid maja välisilmes, krundile maja paigutamise

LAMMI kiviplokid on mõeldud kõrgekvaliteetse ja madala energiakuluga majade ehitamiseks

2018-05-22
Mendali OÜ valikust leiab LammiKivi soojustusega ja soojustuseta, madala energiakuluga ehitusplokid. Plokkidest saab ehitada välis- ja siseseinu, keldreid, sokleid, poste, aedu, basseine, müüritisi jne. Tooteperekonda kuulub ka valmis vundamendiraketis LammiTassu. Õõnesplokid on Lammin Betoni Oy poolt välja töötatud juba 1970. aastate alguses, esimestena Põhjamaades ning on mõeldud kõrgekvaliteetse ja madala energiakuluga era-, rida- ja väiksemate kortermajade ehitamiseks. LammiKivi valmistamise tehnoloogia erip&au

Lamellidest palkmaja seina lõhkikuivamise tõenäosus on minimaalne

2018-05-18
Lamellidest palkmaja seina lõhkikuivamise tõenäosus on on minimaalne. (Fotol: Capella 270 m², Finnlog)
Palkmaja kutsub inimestes esile erinevaid arvamusi. Ühed kiidavad palkmaja ja teised pigem mitte. Palkmajasse negatiivsemalt suhtuvate inimeste arvamuste seas domineerib arvamus, et palkmaja ei ole soojapidav ja palkmaja seinakonstruktsioonist hakkab tuul läbi puhuma. Miks nii arvatakse? Palkmaja seinakonstruktsioon on ühekihiline ja seinte soojapidavus sõltub ennekõike konkreetse maja puhul kasutatavast palgi paksusest, ristlõikest, nurgatappidest ning palgivahede tihendamisest. Jah, palkmaja, kui ühekihilise seinakonstruktsiooni soojusjuhtivuse

Kas bauroci müüriplokkidest on võimalik ehitada liginullenergiamaja?

2018-05-14
Kuna alates 1. jaanuarist 2020 tohib ehitada ainult liginullenergianõuetele vastavaid hooneid, siis küsitakse ehituskivide tootja Bauroci esindajatelt järjest sagedamini, et kas bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest ikka on võimalik ehitada liginullenergiamaju ilma täiendava soojustuseta. Vastus sellele küsimusele ja ka konkreetsed energiaarvestuste tulemused pildil oleva majaprojekti näitel leiate bauroci kodulehel avalikustatud lühiülevaatest. Liginullenergiamaja näide siit Välisseina mõju hoone energiaklassile siit

Palkmajad on muutunud modernsemaks

2018-03-08
Palkmajad on oma sajandeid vanu traditsioonidega vapralt püsinud ja hoidnud oma kordumatut ilmet suuresti muutumatuna. Klassikaline palkmaja oma väärikuses ja loodusläheduses jääb endiselt heaks valikuks ning sobitub eriti hästi looduslikku keskkonda. Samas ei saa paraku mööda vaadata tõsiasjast, et inimesed koonduvad järjest enam linnalähedastesse piirkondadesse või linnadesse ning koos sellega peavad tahes või tahtmata kaasa minema ka palkmajatootjad. Tänapäeva linnastunud elukeskkond nõuab ka

Kesktolmuimeja süsteem on hädavalik mugavuslahendus ülimat puhtust hindavale inimesele!

2018-01-31
Tänapäeval on tehnoloogia kõikjal, seega uut maja planeerides tasuks kindlasti läbi mõelda kõik nutikad ja kaasaegsed lahendused, mida turul pakutakse. Tehnika arengu eesmärk on alati elu mugavamaks muutmine, nii on see ka kodus kasutatavate seadmetega. Üks kaasaegsetest mugavuslahendustest on kindlasti kesktolmuimeja (tsentraaltolmuimeja), mis muudab koduse koristamisprotsessi kordades kergemaks. Lihtsas keeles tähendab kesktolmuimeja süsteem seda, et hoone põrandates ja seintes asub torustikusüsteem ja erinevates tubades

Eriti nutikad kesktolmuimeja lahendused valmis majja ja korterisse!

2018-01-22
Tõhus abimees köögis, esikus, vannitoas - kiirkoristuslahendus Vroom
Tsentraal- ehk kesktolmuimeja ei ole tänapäeval enam mingi uudis. Kõik on sellisest võimalusest kuulnud, aga oma koduga justkui ei seosta. Küll peetakse süsteemi ekslikult liiga kalliks, paigaldamist liiga keerukaks või siis arvatakse hoopis, et see on pigem ehitusjärgus maja või korteri jaoks. E-sisustuse kodutehnika e-pood pakub Eestis kõige laiemas valikus keskustolmuimeja süsteeme, mis võimaldavad erinevaid ruume palju kiiremalt ja mugavamalt puhastada, muutes tüütu koristamise lausa nauditavaks tegevuseks

Suured KRUVID massiivsete puitmaterjalide tarvis leiab Puumarketist

2017-08-21
Puit on ehitusmaterjalina kogumas üha suuremat populaarsust ning põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida – tegemist on isetaastuva, hingava ja loomult sooja materjaliga. Lisaks on puidust ehitamine üks vanimaid ehitusviise ning õigesti püstitatud ja korrapäraselt hooldatud maja säilib aastasadu. Lisaks traditsioonilistele ühepereelamutele ja suvilatele on viimasel aastakümnel hoogustunud ka avalike hoonete ja isegi korrusmajade ehitamine puidust. Seda eriti Skandinaavias, kus võib kohata nii puidust koolimaju, raamatukogusid, spordi

Muljeid Soome Mikkeli elamumessilt

2017-08-14
Soome elamumess Saimaa järve rannal Mikkelis oli koht, kus inspiratsiooni said kindlasti nii eriala spetsialistid kui kõiki suurepärase interjööri ja uute lahenduste nautijad. Looduskaunis keskkonnas asuva ülipopulaarse elamumessi fookus oli loodusesse sulanduva ja selle piirkonna võimalusi täiel määral arvestava välis- ning siseruumi loomine. Aedadest on kujundatud mitmekesine laiendatud eluruum, mis täiendavad hästi majade sisekujundusliku konseptsiooni (andes juurde suure lisaavaruse). Lummav loodus, l

Millega ja kuidas hooldada palkmaja fassaadi?

2017-07-20
Palkmaju töödeldakse sageli värvi asemel toonitud puidukaitsevahendiga. Põhjused tulenevad nii hoone välisilmest kui ka ehituslikust eripärast. Massiivse palgi niiskusesisalduse varieerumisest põhjustatud muutused on suuremad kui puitlaudisel ning seetõttu on palgi pinda soovitatav töödelda õhemat kihti tekitava pinnatöötlusainega. Päike pleegitab toonitud puidukaitsevahendi värvitooni, seepärast peab päiksepoolsete seinte töötlust sagedamini kordama. Puidukaitsevahendi võib kanda o

Aasta Tehasemaja 2017 - aiamajad, saunamajad, elumajad

2017-07-20
Aasta Tehasemaja 2017 konkursi üldvõidu ning parima puitkarkassmaja kategooria auhinna pälvinud Puitpaneel OÜ ehitatud ridaelamute kompleks Rootsis koosneb 61 ridaelamuboksist.
Eesti Puitmajaliit ning Eesti Puitmajaklaster korraldasid sel aastal juba seitsmendat Aasta Tehasemaja konkurssi, kus sel aastal osales 22 Eesti puitmajatootjat, kokku 31 objektiga nii Norrast, Rootsist, Eestist, Soomest kui Austriast. Konkursi üldvõitja tiitli pälvis Puitpaneel OÜ ehitatud ridaelamute arendus Rootsis. „Aasta Tehasemaja“ on konkurss, mille raames tunnustatakse ja tõstetakse esile aktiivseid Eesti puitmajatootjaid ning valitakse välja parimatest parimad tehastes toodetud Eesti puitmajad. Puitmajade tootmissektor on Eesti suurima

Kaitse puitmaja tule ja mädanemise eest

2017-04-26
Uskumatult vahva on puitmajas elada. Sellises majas, erinevalt majast, mis on ehitud kaasaegsetest materjalidest, on alati soe ja eriliselt hubane. Kuid puidul on suur hulk puudusi, nende seas täiesti objektiivseid: põleb kergesti ja seda rikub kõdunemine, seened, bakterid ja hallitus. Puidu hirmsaim vaenlane on tuli. Kahjuks pole tänini sellele probleemile mingit universaalset lahendust. Kuid on abinõusid, mis vähendavad puitkonstruktsioonidele hukatuslike tegurite mõju miinimumini – jutt on puitpindade töötlemisest erinevate kaits

Luksuslik Bauroc (Aeroc) maja Rootsis Stockholmi lähistel

Stockholmi lähedal Älgös valmis sel suvel Bauroc ehitusmaterjalidest modernses stiilis luksuslik villa. Akendest avaneb suurepärane vaade merelahele. Majas on 4 magamistuba ja kolm vannituba, saun ja garaaž asuvad eraldiseisvates hoonetes. Välisseinad on ehitatud EcoTerm Plus 375 plokkidest. Siseseinad ehitati Classic plokkidest. Ukse- ja aknaavad sillati Baurocii sillustega.                                 

7-aastase garantiiga värvitud voodrilauad Puumarketis

Esimesena Eestis on Puumarketi valikus 7-aastase garantiiga värvitud voodrilauad.
Iga aastaga tõuseb inimeste teadlikkus ehitusmaterjalide ja ehitiste kvaliteedi puhul, mis paneb tootjaid omakorda pingutama ning tõhusamat koostööd tegema. Üks suurepärane näide Eesti ehitusmaterjalide valikus on kuni 7-aastase garantiiga tööstuslikult viimistletud ja värvitud voodrilaud. Pikaajalise garantiiga sise- ja välisvoodrilaudu tootev Puidukoda OÜ on Lõuna-Eesti ettevõte, mille põhitegevus on kõrgema lisandväärtusega okaspuu höövelmaterjali valmistamine. Puidukoda ekspor

Ehitusjärelvalve soovitab: Kinnisvara ostueelne ehituslik hinnang on oluline

Kinnisvara ostu või rendi puhul väga mõistlik kaasata ehitusjärelvalve.
Kes on endale kunagi loteriipileti ostnud või siis näiteks internetist riideid tellinud, teavad spetsiifilist kõditavat põnevustunnet – kas ost läks “täppi” või mitte? Siin on reeglina tegemist positiivse ootusega ja kui ühel korral ei vedanud, mis siis ikka! Küll aga on valdkondi, kus sellelaadne ärevus meid nii rõõmsaks ei tee. Kinnisvara puhul leidub vaevalt neid, kes naudiksid mõtisklusi teemal, millal küll torud hakkavad läbi laskma või katus lekkima? Ja ometi iga kord, kui

Aasta puitehitis 2016: Arcwoodi tehasekompleks

Arcwoodi tehasekompleks Põlvas
14. korda toimunud aasta puitehitise konkursi peaauhinna võitis Arcwoodi tehasekompleks Põlvas, mille loomisel on žürii hinnangul oskuslikult kasutatud ettevõtte peamist tootmismaterjali — liimpuitu. Vaata, kes veel auhinnatud said! Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on puidutöötlemisettevõtte Arcwood by Peetri Puit suur ja uhke tootmishoone ilmekas näide kaasaegsest ning kvaliteetsest tööstusarhitektuurist, kus on oskuslikult kasutatud ettevõtte enda toodetavat peamis

Miks paigalda koju kesktolmuimeja süsteem?

Kesktolmuimeja süsteemi täislahendused Beam Balticust!
Olgu tegemist viimase moe järgi disainkodu või ajahambast puretud esivanemate taluga – tolmust ei saa me üle ega ümber. Seda tekib teadmata kust ja ära ta iseenesest ei kao. Küll aga on meil võimalus valida, kui mugavaks või siis vastupidi – töömahukaks me oma kodu koristusprotsessi kujundame. Siin kehtib kindel reegel – mida kvaliteetsemad on töövahendid, seda lihtsamalt ja kiiremalt kulgeb töö. Uue kodu planeerimisfaasis oleme harjunud mõtlema korralikule ventilatsioonile ja ilma nõ

Ainulaadne AEROC (BAUROC) maja Rootsis

Ainulaadne AEROC maja Rootsis
Rootsis valmis eelmisel aastal omapärane arhitektuurse lahendusega maja. Kahekorruselise villa arhitekt on Mods Arkitekt & Konstruktion AB. Ehitustööd teostas Heliopol Bygg AB. Maja välisseinad on ehitatud EcoTerm Plus 300 (mitte 375) plokkidest ilma lisasoojustuseta, mis on haruldane lahendus. Soojustamata 300mm laiused välisseinad on hea soojapidavusega, kliendi kinnitusel töötas küttesüsteem (maaküte) talveperioodil vaid 30% võimsusega, mis oli täiesti piisav toatemperatuuri tagamiseks. Lisainfo www.bauroc.ee

Perton Ehitus sai preemia hoonete miljöötundliku korrastamise eest

Tallinna linnaplaneerimise amet tunnustas möödunud aastal kõige paremini restaureeritud hoonete ehitajaid, omanikke ja arhitekte. Tunnustusauhindu on jagatud üle 10 aasta. Tunnustamise traditsioon sai  alguse mõttest tänada neid mälestiste omanikke, kes on oma omandi eest hästi hoolitsenud. Sel aastal tunnustati 2015. aastal valminud objekte. Perton Ehitus sai preemia ja Luise tn 27/1 ja 27/2 hoonete miljöötundliku korrastamise eest «Parimad korrastatud majad miljööalal 2015. aastal». Premeeritud Luise t

Uuenduslikud tapp-liitega Fibo plokid

Uued tapp-liitega Fibo plokid  (Weber)
Fibo plokid on Eesti ehitusturul hästi tuntud oma kõrge ja stabiilse kvaliteedi, laia sortimendi ning kasutusmugavuse poolest. Plokkide kasutamine ei sea projekteerijatele piiranguid ning plokkide ladumine on lihtne ja kiire. Lõpuni läbi mõeldud lahendused lihtsustavad ehitusprotsessi ja selle tulemuseks on energiasäästlikud, kauakestvad ja ekspluatatsioonis  vähest hooldamist vajavad  ehitised. Alates 2016.a. kevadest oleme uuendanud kogu Fibo plokkide sortimenti ja uuendus seisneb tapp-liites plokkide vertikaalvuugis. Selle uuen