Ärme kardame pelletkütust ka tööstuses kasutada

Kui pelletkütet seostatakse Eestis endiselt peamiselt eramajade ja väiksemate katlamajadega, siis tegelikult on selle kasutusvõimalused märksa laiemad. Üha rohkem räägitakse pelletküttest ka tööstusvaldkonnas, kus seni on domineerinud maagaas, õli või muud fossiilsed kütused. Põhjuseid, miks pellet tööstuses aina rohkem tähelepanu saab, on mitu ning need ei puuduta ainult keskkonda.

Viimaste aastate energiakriisid on hästi näidanud, kui haavatav võib olla tootmine, mis sõltub täielikult imporditavatest fossiilkütustest. Hinnad võivad muutuda kiiresti ning tarnekindlus ei ole enam midagi iseenesestmõistetavat. Pellet seevastu on Eestis kohapeal toodetud biokütus, mille saadavus on hea ja tootmisvõimekus suur. Kohalik kütus tähendab tööstuse jaoks rohkem stabiilsust ja väiksemat sõltuvust välisturgudest.

Sageli arvatakse ekslikult, et pelletküte tähendab tööstuse jaoks keerulist, määrdunud või töömahukat lahendust. Tegelikkuses on kaasaegsed pelletküttesüsteemid automatiseeritud ning mugavad kasutada. Süsteemid juhivad ise põlemist, reguleerivad kütuse etteannet ning võimaldavad kogu protsessi jälgida ka interneti kaudu. Hooldusvajadus on võrreldes vanemate tahkekütuse lahendustega oluliselt väiksem ning ka põlemise efektiivsus on viimaste aastatega märgatavalt paranenud.

Tööstuses on oluline mitte ainult hoonete kütmine, vaid sageli ka protsessisoojuse tootmine. Pelletiküttel töötavad kuumaõhupuhurid, aurukatlad ja suure võimsusega põletisüsteemid võimaldavad kasutada taastuvat energiat ka seal, kus seni on peetud ainsaks realistlikuks lahenduseks gaasi või õli. Näiteks tootmishallide kütmine, kuivatusprotsessid või tööstusliku auru tootmine on valdkonnad, kus pellet võib pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi.

Pelleti kasutus ei piirdu ainult klassikalise tööstushoone kütmisega. Maailmas kasutatakse pelleteid tööstusliku kütusena näiteks toiduaine- ja tekstiilitööstuses, pesumajades, viljakuivatites ning erinevates kuivatamisprotsessides. Ka ehituses on pelletil oma koht, näiteks pooleliolevate hoonete ajutisel kütmisel või kuivatamisel, kus seni on sageli kasutatud õli- või gaasiküttel töötavaid seadmeid.

Oluline on ka keskkonnamõju. Euroopa Liidu kliimapoliitika muutub järjest rangemaks ning ettevõtted otsivad võimalusi oma süsinikujalajälje vähendamiseks. Pellet on CO2-neutraalne biokütus, mis aitab vähendada fossiilkütuste kasutamist ning parandada ettevõtte keskkonnanäitajaid. See ei ole enam ainult maineküsimus, vaid üha sagedamini ka konkurentsieelis.

Pelletkütte kasuks räägib seegi, et olemasolevaid süsteeme ei pea alati täielikult välja vahetama. Paljudel juhtudel saab vana õli- või gaasikatla kohandada pelletipõletiga töötama, mis muudab ülemineku oluliselt lihtsamaks ja taskukohasemaks.

Eestis on pelletitööstus kõrgel tasemel ning teadmisi ja kogemusi jagub nii väiksemate kui ka väga suurte süsteemide ehitamiseks. Seetõttu ei peaks pelletikütet nägema ainult koduse küttelahendusena. Tegemist on tõsiseltvõetava energiaallikaga, millel on tööstuses täiesti arvestatav tulevik.

A: Inkodu.ee