Kardinate paigaldus: milline kõrgus, pikkus ja laius annavad parima tulemuse

Tekstiilkardinate paigaldamine võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid ostmise ja paigaldamiseni jõudes selgub, et arvestada tuleb palju rohkemate detailidega, kui algul paistab. Eriti siis, kui tegu on suurte akendega, mis ulatuvad peaaegu või lausa põrandani.

Kardinasalongi Suntray suure kogemusega disaineri sõnul tehakse kõige sagedamini vigu paigalduskõrguse ja kardinate pikkuse planeerimisel.

Järgnevalt vaatame lähemalt, mida kardinate paigaldamisel silmas pidada.

Kuhu paigaldada kardina kinnitus ja millise kanduriga

Kardinad paigaldatakse tavaliselt kas lakke või seinale. Mõnel juhul võib sobida ka kinnitamine aknapõse siseküljele, kuid ainult siis, kui ruumi eripärad seda tõesti nõuavad. Sealjuures peab jälgima, et kardinad ei jääks aknaava külgedelt välja punnitama, sest külgvaates mõjub see visuaalselt segaselt ja häirivalt.

Kardinate riputamiseks eelistatakse üha enam kardinasiine, mitte kardinapuid. Põhjus on lihtne – tänapäevased aknad on suuremad, kõrgemad ja sageli laest põrandani. Pikemate kardinate puhul vajavad kardinapuud kesktuge, mis takistab kardina ühtlast liikumist. Siinisüsteem seevastu sobib hästi ka pikkade ja raskemate kardinate riputamiseks ning võimaldab kardinatel liikuda takistusteta kogu akna ulatuses. Lisaks sulandub siin interjööri peaaegu märkamatult, jättes tähelepanu kangale endale.

Fotod: nöörsisuga siinisüsteemid.

Nöörsisuga siinisüsteemid aitavad luua korrapärased voldid, mis hoiavad kuju ja langevad pehmelt. Siine saab integreerida ka lakke nii, et need jäävad täielikult peitu. Samas on ka kardinapuudel oma koht, eriti ruumides, kus soovitakse rõhutada dekoratiivsust ja klassikalisemat joont. Valik on muljetavaldav. Lõplik valik sõltub akna kõrgusest ja asetusest, kasutatavast kangast ning soovitud ruumimõjust.

Lakke paigaldamine võib ruumi avardada

Üha sagedamini kinnitatakse kardinad lakke, eriti kui aknad ulatuvad laeni. Kuid ka siis, kui aknad lõppevad veidi madalamal, võib lakke paigaldamine anda ruumile avarama, kõrgema mulje. Siiski tuleb vaadata kogu ruumi tervikut. Kui aknaid on palju, muutub visuaalne joondus oluliseks.

Mõnikord dikteerivad paigalduskõrguse hoopis mööbli jooned, seinal olevad valgustid või kunst. Kui kardinad paigaldatakse lakke, on oluline jätta seina ja siini vahele piisav kaugus. Vabalt langevate voltidega kardinate puhul on optimaalne, kui siinisüsteem paikneb laes vähemalt 24 cm kaugusel seinast – nii ei takerdu voldid liikumisel ega jää teineteisele liiga lähedale.

Kui kardinakandur paigaldatakse seinale, soovitab hea tava asetada see ligikaudu ülemise kolmandiku tsooni (≈ 1/3), äärmisel juhul keskele (≈ 1/2), kuid mitte madalamale. Liiga madalale paigutatud kardinad jätavad üldmulje raskeks ja justkui „kukuvad“ ruumis alla.

Loe paigutuse kohta põhjalikumalt siit.

Kardina pikkus põrandani – silmale kõige ilusam

Kõige kaunim ja praktilisem tulemus on kardin, mis ulatub põrandani. Kui põrand ja lagi on ideaalselt sirged, piisab umbes poole sentimeetrisest (0,5 cm) õhuruumist. Enamasti on ruumides siiski väikeseid kõrguste erinevusi, mistõttu soovitab professionaal jätta kardina ja põranda vahele umbes ühe sentimeetri (1 cm).

Suntray disainerid planeerivad päevakardinate ja raskete külgkardinate koosluses sageli külgkardinad veidi lühemaks, sest paksemad kangad vajuvad ajapikku ise pisut allapoole. Kui seda ei arvesta, võib kardin hiljem ootamatult põrandale lohisema hakata.

Fotod: põrandani ulatuvad kardinad. 

Põrandale toetuv kardin – praktiline või luksuslik

Kui kardina alumisest servast läbi tungiv valgus häirib, võib eelistada lahendust, kus kardin toetub kergelt põrandale. Umbes viiesentimeetrine (5 cm) „padi“ lisab ruumi pehmust ja hubasust.

Veelgi pikem, kümne sentimeetri (10 cm) või enama ulatuses põrandale looklev kardin mõjub sobivas keskkonnas eriti voolava ja luksuslikuna. Samas tuleb arvestada, et robottolmuimeja võib sellesse lahendusse kinni jääda ning heledatel kangastel tähendab põrandakontakt kiiremat määrdumist. Lemmikloomadega kodudes ei ole see variant samuti üldiselt kõige praktilisem.

Fotod: põrandale toetuvad kardinad. 

Ära tee seda viga

Liiga lühike kardin rikub proportsioonid

Kardina alumine serv, mis jääb näiteks üle 5 cm põrandast kõrgemale, jätab mulje, justkui oleks mõõt juhuslikult valitud. Visuaalselt mõjub see nagu ülikonnapintsak, mille varrukad on selgelt liiga lühikesed.

Kui palju kangast on vaja, et kardin kaunilt voldiks

Kardina langemise ilu sõltub lisaks paigalduskõrgusele ja pikkusele ka sellest, kui suur varu on jäetud laiusesse voldi jaoks. Hea tava järgi arvestatakse kangast 2–2,5 korda rohkem kui siini laius. Minimalistlikuma tulemuse korral piisab kahekordsest voldifaktorist, lopsakama ja pehmema tulemuse puhul eelistatakse 2,5-kordset. Nii tekivad ühtlased voldid, mis langevad pehmelt. Väga õhuliste kangaste puhul võib voldifaktor olla 2,5–3 korda, paksemate (nt samet, pimendav kangas) puhul piisab 1,8–2 korda.

Näide

Siini laius 3 m ja kaks kardinat: valides voldifaktori 2,2 korda, on kangast vaja kokku 6,6 m ehk ühe kardina laius on umbes 3,3 m.

Kanga valik koduses valguses võib üllatada

Kanga valimisel tuleb samuti olla tähelepanelik. Salongis sobivana tunduv kangas võib koduses valguses paista hoopis teisiti. Valgus mõjutab värvitooni märkimisväärselt – beež võib akna ees muutuda hallikaks või pruun omandada ootamatu alatooni. Liiga jäigad kangad ei lange pehmelt ega vormi voolavaid volte isegi pärast aurutamist ning kardin võib jääda „seisma nagu seelik“.

Seetõttu tasub kangaid võimalusel kodus testida. Valmiskardinate puhul pole see alati võimalik, mistõttu on ka ootamatuste oht suurem.

Disaineri abi annab kindlustunde

Kui eelnev kinnitab, et kardinate valik ja paigaldus vajavad kogenud silma, tasub pöörduda disaineri poole. Suntray spetsialistid aitavad leida just sellele kodule sobivaima lahenduse ning saavutada ilusa, toimiva ja kaua kestva tulemuse.

Fotod: Suntray tekstiilide ja kandurite partneritelt Datex, Dekoma, Forest Group, Zimmer + Rohde.