Maasoojuspuurauk kui tuleviku ehituse võtmelahendus

Kui veel mõned aastad tagasi peeti maasoojust eelkõige energiat säästvaks küttelahenduseks, siis nüüd on sellest saamas ehituse uus standard. Selle taga on karmistuvad energiamärgise nõuded, Kliimaministeeriumi jahutusmäärus ja peatselt jõustuv fossiilkütuste keeld, mis suunavad ehitussektorit otsima tõhusaid, vastupidavaid ja uutele regulatsioonidele vastavaid lahendusi.

Kütte- ja jahutuslahenduste valik ei sõltu enam üksnes turutrendidest, vaid üha rangematest Euroopa ja Eesti energiatõhususe reeglitest. Maasoojuspuuraugud sobituvad sellesse raamistikku hästi, sest tagavad aastaringselt stabiilse temperatuuri, hoiavad kõrget kasutegurit ka pakasega ning töötavad täisautomaatselt ja hooldusvabalt nii eramutes kui ka suuremates elu- ja ärihoonetes.

Järgnevalt vaatame lähemalt, millised regulatiivsed muudatused on toonud maasoojuspuuraugud esiplaanile ja miks on sellest kujunenud üks tõhusamaid lahendusi tänapäevases ehituses.

Euroopa ja Eesti uued nõuded

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv (EL 2024/1275) seab eesmärgiks vähendada hoonete energiatarvet 2030. aastaks vähemalt 16 protsenti ja 2035. aastaks 20–22 protsenti võrreldes senise baastasemega [Euroopa Komisjon]. Lisaks peavad alates 2028. aastast kõik uued avalikud hooned olema nullemissiooniga ning ülejäänud uued hooned alates 2030. aastast. Samal ajal lõpetatakse järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. Gaasi- ja õlikatelde toetused lõpevad 2025. aastal ning need lahendused kaovad turult täielikult 2040. aastaks [BPIE Guide EPBD].

Ka Eestis on energiatõhususe nõuded muutunud märgatavalt rangemaks. Alates 1. juunist 2025 kehtib uus jahutusnõue, mis seab hoonete sisetemperatuurile konkreetsed piirväärtused. Aastas ei tohi lubatud piirmäära ületavate tundide arv ületada 150 kraadtundi. Kui piir ületatakse, tuleb hoonesse projekteerida jahutuslahendus. Määruses on välja toodud, et üks energiatõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid viise selle saavutamiseks on passiivjahutus maasoojuspuuraukude abil. [Kliimaministeerium]

Selline regulatiivne raamistik tähendab, et maasoojuslahendused ei ole enam lihtsalt mugavuse või energiasäästu küsimus, vaid üha enam tulevikukindel standard, mis aitab vastata nii Euroopa kliimaeesmärkidele kui ka Eesti energiatõhususe nõuetele.

Märkus: maasoojuspuurauk ja soojuspuurkaev ei ole sama

Eestis rajatakse peamiselt maasoojuspuurauke ehk energiakaeve. Tegemist on puuritud lahendustega, kus maakontuuri torustik paigaldatakse sügavale pinnasesse ning puurauk täidetakse spetsiaalse seguga, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja põhjavee kaitse. Selline tehnoloogia võimaldab saavutada püsiva energiatõhususe ning töökindluse aastakümneteks. Sageli aetakse maasoojuspuuraugud segamini soojuspuurkaevudega, mida rajatakse lahtisel meetodil. Need lahendused ei ole Eestis end piisavalt tõestanud ning võivad kujutada riski põhjavee kvaliteedile. Ka uus Kliimaministeeriumi määrus liigub selles suunas, et selliste lahenduste kasutamine järk-järgult lõpetada.

Passiivjahutus: miks maasoojuspuurauk on üks tõhusamaid lahendusi

Veel mõni aeg tagasi ei olnud jahutus enamikus Eesti kodudes ja avalikes hoonetes peamine prioriteet. Kliimamuutused, järjest soojemad suved ja uued energiatõhususe nõuded on aga olukorda kiiresti muutnud.

Passiivjahutus maasoojuspuuraugust on tänastes tingimustes üks energiatõhusamaid lahendusi. Selle tööpõhimõte erineb oluliselt tavapärasest kliimaseadmest, sest jahutusenergia saadakse otse maapinnast, kus temperatuur püsib aastaringselt stabiilselt umbes 4–8 kraadi juures.

Erinevalt tavapärasest jahutusseadmest ei pea süsteemis töötama soojuspumba kompressor. Piisab väikese energiakuluga tsirkulatsioonipumbast, mis aitab energiat hoones edasi kanda. Tänu sellele võib süsteemi energiatõhususe näitaja ehk EER ulatuda 20–40-ni, samal ajal kui tavapäraste jahutusseadmete puhul jääb see enamasti vahemikku 3–5.

Tulemuseks on stabiilne ja mugav sisekliima märksa väiksema energiakuluga. Sama süsteem tagab talvel tõhusa kütte ja suvel energiasäästliku jahutuse, vastates hästi ka uutele energiatõhususe ja sisekliima nõuetele.

Üks ja sama süsteem pakub seega tõhusat kütet talvel ja jahutust suvel, just seda, mida uus regulatsioon hoonetelt nõuab.

Investeering ja ehitusetapid

Maasoojuspuuraukude rajamine eeldab küll suuremat alginvesteeringut, kuid pikas plaanis tasub see end ära tänu madalatele püsikuludele ja süsteemi pikaealisusele.

Eramajade puhul jääb keskmine kulu ligikaudu 60–80 euro juurde köetava ruutmeetri kohta. See tähendab, et 150 ruutmeetri suuruse maja puhul on puuraukude rajamise maksumus umbes 10 000–15 000 eurot. Koos soojuspumba ja paigaldusega kujuneb kogu süsteemi hinnaks ligikaudu 25 000–27 000 eurot.

Suuremate hoonete puhul sõltub hind puuraukude arvust, puurimissügavusest, magistraalide pikkusest ja hoone energiavajadusest. Samas kasvab ka energiakulude kokkuhoid proportsionaalselt hoone suuruse ja kasutusmahuga.

Tasuvusaeg jääb enamasti 3–6 aasta vahele, sõltudes energiahindadest, varasemast küttelahendusest ja võimalikest toetustest. Pärast tasuvusaja möödumist pakub süsteem aastakümneid väga madala energiakuluga kütet ja passiivset jahutust.

Puuraukude eluiga võib ulatuda üle 100 aasta, soojuspumba eluiga jääb tavaliselt 20–40 aasta vahele.

Rajamise etapid

Kõigepealt tehakse geoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja pinnase, kivimite ja põhjavee tingimused. Seejärel koostatakse tehniline projekt ning taotletakse vajalikud ehitus- ja keskkonnaload. Pärast lubade saamist tehakse puurimistööd, tavaliselt 50–200 meetri sügavusele. Seejärel paigaldatakse torustik, mis tagab soojuskandja liikumise, ning lõpuks ühendatakse süsteem soojuspumbaga, mis juhib energia hoone kütte- ja jahutussüsteemi.

Insenerid rõhutavad, et arvestada tuleb ka võimalike riskidega. Kõrge alginvesteering, pikk loamenetlus ja keerukad geoloogilised tingimused võivad muuta projekti ajaliselt nõudlikumaks. Samuti on oluline, et puuraukude arv ja sügavus oleksid kohe õigesti projekteeritud, sest hilisem juurdepuurimine võib osutuda kulukaks.

Sellest hoolimata on maasoojuspuurauk üks väheseid lahendusi, mis vastab korraga Euroopa energiatõhususe suunale, Eesti jahutusnõuetele ja fossiilkütuste järkjärgulise väljafaasimise eesmärkidele.

Võrdlus teiste küttelahendustega

Maasoojuspuurauk koos soojuspumbaga on investeeringuna küll kallim kui näiteks elektriküte, kuid tänu madalatele püsikuludele muutub see aja jooksul oluliselt tasuvamaks.

Õhk-vesi soojuspump ja pelletikatel jäävad hinnalt kahe vahele, kuid ei paku sama kõrget kasutegurit ega stabiilset temperatuuri. Maasoojuse eelis on see, et maapinna temperatuur püsib aastaringselt ühtlane, mistõttu säilib süsteemi efektiivsus ka külmade ilmadega.

Lisaks võimaldab maasoojus sama süsteemiga nii kütet kui ka energiasäästlikku passiivjahutust, mida kõik alternatiivsed lahendused samal tasemel ei võimalda.

Eesti näide: Maasoojus OÜ

Kui otsid oma kodu või tööstushoone jaoks energiatõhusat küttesüsteemi koos jahutusega, tasub lahenduste kohta uurida lähemalt Maasoojus OÜ

Eestis on heaks näiteks Maasoojus OÜ, kes on maasoojuspuuraukude rajamisega tegelenud palju aastaid. Ettevõtte enda kontor töötab samuti samal lahendusel, olles ühtaegu näidisobjekt ja praktiline tõestus pikaajaliselt toimivast süsteemist. See pakub kütet ja passiivset jahutust ning sobib nii eramutele kui ka suurtele hoonetele.

Kui otsid oma kodu või tööstushoone jaoks energiatõhusat küttesüsteemi koos jahutusega, tasub lahenduste kohta uurida lähemalt Maasoojus OÜ-st

A: Inkodu.ee