Moodne kodu saab olla turvaline: kuidas tagada, et kaamera või tolmuimeja ei luba võõral pilgul majja tungida?

Eestlaste kodudesse lisandub märkamatult üha uusi ja uusi internetti ühendatud seadmeid, kuid vaimustus mugavusest varjutab sageli elementaarse ohutustunde. “Ostetakse odav valvekaamera, et tööl olles lemmiklooma jälgida, või nutikas tolmuimeja, mis kaardistab eluruumid. Selle juures ei mõelda aga sellele, kuhu need tegelikult andmeid saadavad,” lausus Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese, viitades, et see võib osutuda väga libedaks teeks.

„Odavad vidinad on odavad põhjusega. Need on ehitatud võimalikult väikese kuluga ning turvalisus jääb sageli tahaplaanile. Kui seadmes avastatakse mõni turvaviga, ei pruugi tootja seda enam kunagi parandada,“ ütles ta. „See teeb sellised seadmed küberkurjategijatele lihtsaks sihtmärgiks. Risk ei piirdu aga ainult ühe seadmega – ebaturvalise nutividina kaudu võib ohtu sattuda kogu kodune võrk ja kõik sellega ühendatud seadmed. Turvalisema valiku tegemine ei ole aga keeruline, kui teada, millistele märkidele poes ja seadistamisel tähelepanu pöörata.“

Kolm reeglit, mis eristavad turvalist seadet ohtlikust

Esimene ja kõige lihtsam reegel vidina valimisel on tootja tausta ja tarkvaratoe pikkuse kontrollimine. Tundmatu ja odava brändi puhul maksab tarbija madala hinna kinni oma privaatsusega, sest selliste seadmete tarkvara ei uuendata pärast müügihetke enam kunagi. 

“Enne ostu tasub veenduda, et tootja lubab seadmele regulaarseid turvauuendusi vähemalt järgmise kahe kuni viie aasta jooksul. Kui tootja kodulehelt või toote karbilt puudub igasugune info tarkvaratoe ja privaatsuse kohta, on targem jätta see seade poodi, sest parandamata turvaauguga kaamera või teler on otsene sissepääsutee võõrastele silmadele,” selgitas Tennokese.

Teine oluline ohumärk selgub hetkel, kui seadme juhtimiseks mõeldud rakendus palub nutitelefonis liigselt õigusi ja ligipääse. Korrektne ja turvaline rakendus küsib vaid neid õigusi, mis on vajalikud seadme otseseks funktsioneerimiseks, näiteks robottolmuimeja puhul asukohatuvastust kaardi loomiseks. Kui aga lihtne nutipirn või kõlar nõuab ligipääsu telefoni kontaktiraamatule, tekstisõnumitele ja pildigaleriile, on tegemist tõsise privaatsusriskiga. 

“See viitab sellele, et rakenduse looja eesmärk on koguda kasutaja kohta võimalikult palju profiiliandmeid, mida hiljem edasi müüa või mis võivad andmelekke korral sattuda valedesse kätesse,” selgitas ekspert.

Kolmas samm on seadme tehniliste andmete vaatamine seoses andmete liikumisega, kus tuleks eelistada lahendusi, mis suudavad toimida kohalikus võrgus ilma pideva pilveühenduseta. Paljud odavad kaamerad saadavad kogu videopildi otse tootja tundmatutesse välismaistesse pilveserveritesse, kus puudub kontroll selle üle, kes ja millal seda materjali vaatab. 

Mida pidada silmas erinevate seadmete puhul?

Selleks, et moodne kodu võimalikult turvaliselt üles seada, soovitab Tennokese vähemalt kõige levinumate digiseadmete puhul järgida kindlaid reegleid.

Nutikaamerad ja beebimonitorid: Need on küberpättide kõige magusamad sihtmärgid, sest pakuvad otsest vaadet inimeste privaatsfääri. Kaamerat valides tuleb veenduda, et sellel on füüsiline katik, mille saab privaatsuse tagamiseks objektiivile ette tõmmata, ning et seade nõuab esimesel sisselülitamisel unikaalse ja keerulise parooli loomist. Tehasepoolsed universaalsed paroolid on peamine põhjus, miks tuhandete kodude pilt on internetis kõigile vabalt nähtav.

Robottolmuimejad: Kaasaegsed tolmuimejad kasutavad ruumis liikumiseks kaameraid ja lasersilmi, luues kodust täpse kolmemõõtmelise kaardi. Seadme seadistustes tuleks alati üle vaadata andmete jagamise punktid ning võimalusel keelata ruumiplaanide ja pildimaterjali saatmine tootja pilve. Samuti on mõistlik hoida tolmuimeja tarkvara alati värskena, et tootja lapitud turvaaugud reaalselt ka seadmesse jõuaksid.

Nutitelerid: Telerid on sageli koduvõrgu kõige suurema andmemahuga seadmed, mille kaudu kogutakse infot vaatamisharjumuste kohta. Lisaks privaatsustingimustes vaid hädavajalike lubade valimisele on teleri ja teiste meediaseadmete puhul parim kaitse nende ühendamine ruuteri külalisvõrku. Sel moel on teler isoleeritud pereliikmete arvutitest ja telefonidest, hoides ülejäänud koduse võrgu puhtana.

“Turvalise nutikodu rajamine nõuab natuke teadlikumat tarbimist ja paari õiget liigutust seadmete esmasel ülespanekul. Kui kodus on kasutusele võetud eraldi külalisvõrk nutiseadmete jaoks, poodi jäetakse kahtlaselt odavad kaubamärgid ja valitud on turvalahendused, mis hoiavad kodusel internetiliiklusel turvalisuse vaates silma peal, on suurem osa ohtudest juba ennetatud. Digitaalne turvalisus on kaasaegse elu elementaarne osa, mille eest vastutab iga seadme omanik ise alates hetkest, kui uus vidin vooluvõrku ühendatakse,” selgitas Tennokese.