OOT-OOT: Madalad, pehmed ja sügava istumisosaga diivanid koguvad populaarsust

Diivanit valides on välimuse kõrval järjest olulisem ka päris mugavus. Tahame diivanit, kus oleks piisavalt ruumi end mõnusalt sisse seada, jalad üles tõsta või lihtsalt pesas lesida. See on ka omamoodi praeguse aja märk, mis kajastub rahvusvaheliste disaini- ja mööblimesside suundumustes. Üha enam otsitakse kodusoojust ja pehmust.

OOT-OOT mööblistuudio disaineri ja ühe asutaja Marko Ala sõnul eelistavad ka nende kliendid praegu kõige enam just selliste omadustega diivaneid. Stuudio müügitabeli tipus on BOHO ja CAVA.

Diivanid on muutunud järjest madalamaks ja pehmemaks. Eelistatakse maani ulatuvaid ehk ilma nähtavate jalgadeta mudeleid. Ka istumissügavus on aastatega märgatavalt kasvanud. Kui kunagi oli tavapärane istumissügavus 50–55 sentimeetrit ja OOT-OOTi esimestel mudelitel 60–62 sentimeetrit, siis nüüd ulatub see juba 67–70 sentimeetrini.

„Võib öelda, et iga järgmine diivan, mida teeme, on järjest suurema istumissügavusega. Diivanil peab saama lebotada, see on oluline. Ja kui diivanil jalad ära võtta, siis tundub see ka pehmem ja paksem. Ümaram ja voolujoonelisem kuju võimendavad seda tunnet veelgi.“ räägib Ala.

Samas on praegune suund diivani tellija jaoks kallis trend. Suurem istumissügavus ja maani ulatuv vorm tähendavad rohkem materjali. Võrreldes näiteks kuue aasta taguste diivanitega on kangakulu märgatavalt kasvanud.

BOHO ja CAVA on klientide lemmikud

Mõlemad on madalad, pehmed ja ruumikad diivanid, kuid oma disainilt üsna erinevad. BOHO on olemuselt pehmem ja vabama kujuga, CAVA aga Ala sõnul disainilt elitaarsem.

„CAVA puhul on käetoed väga laiad, see on kogu disaini kandev osa. Igaüks ei oska sellist diivanit oma ruumi ette kujutada ja igale poole see ei sobigi,“ räägib Ala.

Väiksemas korteris võib CAVA paigutamine keeruliseks osutuda. Samas ei tähenda see, et see sobiks ainult suurtesse elutubadesse. Väiksema ruumi puhul saab kasutada näiteks avatud nurgaga otsamoodulit, mis sobitub Ala sõnul päris hästi.

Kuigi madalad, ilma nähtavate jalgadeta diivanid on praegu väga populaarsed, leidub endiselt palju neid, kes eelistavad jalgadel mudeleid. Eriti puudutab see robottolmuimejate omanikke, kelle jaoks on oluline, et põrandat saaks puhastada ka diivani alt.

Üks selliseid lemmikuid on diivan POCO, millel on BOHOga sarnased pehmed ja ümarad vormid, kuid mis seisab jalgadel. Hoopis teistsugust joont esindab FLOYD, klassikaline ja ajatu nurgeline diivan, mis sobib erinevatesse interjööridesse ega sõltu nii palju mööblitrendide muutumisest.

FLOYDist on tehtud ka laia käetoega versioon, mis on klientide seas väga hästi vastu võetud. Praegu on stuudios käsil selle mudeli jalgade disaini värskendamine.

Mooduldiivan võimaldab kombineerida ruumiga sobiva lahenduse

OOT-OOT stuudio diivanite üks suuremaid eeliseid on nende praktilisus ja mitmekülgsete varieerimisvõimalustega moodulsüsteem. Näiteks BOHO ja CAVA koosnevad moodulitest, mida saab omavahel kombineerida ning vastavalt ruumile sobivaks tervikuks kokku panna. Kolmekohalisest diivanist võib saada nurgadiivan või suurema diivani moodulid saab paigutada eraldi. Nii ei pea iga kord uut mööblieset ostma, kui kodu või vajadused muutuvad.

Ala rõhutab siiski, et mooduldiivan ei ole sama mis eritellimusmööbel. OOT-OOT mööblistuudios saab valida eri kombinatsioonide ja kangaste vahel, kuid tegemist on juba välja töötatud mudelitega. See on valikuvõimalustega mööbel, mitte täiesti uue disainiga eritellimusdiivan.

Eritellimusdiivan võib olla alles esimene prototüüp

Eritellimusmööbel on justkui kõrge au sees. Võimalus saada täpselt enda soovide järgi valmistatud diivan tundub ahvatlev, aga selle juures on üks oluline nüanss, millele ostja ei pruugi mõeldagi.

„Tasub siiski teada, et kui sa tellid erilise disaini ja mõõtudega uue diivani, siis saad tegelikult esimese prototüübi. Mis sealt täpselt tuleb, see selgub kasutamisel,“ selgitab Marko Ala.

See võib väga hästi õnnestuda, kuid selle ergonoomikat ei ole võimalik samamoodi hinnata nagu juba pikemalt tootmises olnud mudelil.

OOT-OOTis  tehakse ühe uue diivani väljatöötamisel palju prototüüpe. Neid katsetatakse ja muudetakse seni, kuni jõutakse sobiva lahenduseni. Ka juba müügis olevaid standardvaliku tooteid parendatakse, kui klientidelt tuleb tagasisidet.

„See ei ole eksperiment, kui ostad seeriatoote. Ja see on tegelikult eelis eritellimuse ees,“ ütleb Ala.

See ei tähenda, et eritellimusmööblit ei peaks tegema. Kui inimesel on väga kindel soov saada midagi konkreetset, näiteks mõne ikoonilise mööblieseme replikat, on eritellimus igati mõistetav valik.

Küll aga tasub arvestada, et täiesti uue diivani valmistamine nõuab tegijalt väga suuri kogemusi. Diivan ei pea ainult ilus välja nägema, vaid selle konstruktsioon, materjalid ja proportsioonid peavad ka tegelikus kasutuses toimima. Selliseid tegijaid on, aga tuleb osata nad üles leida.

Naturaalse tundega kangad on hinnas

Diivanite juures eelistatakse praegu palju naturaalse tundega värve (kreemjaid ja beeže) ning tekstuure. Marko Ala sõnul annab just tekstuur kangale erilise visuaalse pehmuse, mis tuleb esile siis, kui valgus selle pinnal mängib.

Tasub aga teada, et naturaalse välimusega kangas ei pruugi üldse olla naturaalsest materjalist. Tänapäeval osatakse sünteetilisi kangaid valmistada nii tõetruult, et need näevad välja ja tunduvad ka käega katsudes nagu naturaalne lina või vill, kuid on tegelikult 100% polüestrist. Kuna need on võrreldes naturaalsete kangastega lihtsamini puhastatavad ja vastupidavad, on need ka diivanite puhul levinud põhivalik.

Populaarsed sametkangad, mis sobivad lemmikloomadega peredele ja hülgavad mustust, on enamasti samuti valmistatud polüestrist. Päris puuvillase sameti puhul oleks olukord hoopis teine. Selle külge jääb mustus kergemini ning lemmiklooma küüned võivad kanganiitide taha takerduda.

Seega ei tasu kanga valimisel tehismaterjale karta, vaid välimuse kõrval hinnata ka nende vastupidavust ja hooldusomadusi. Diivani puhul on oluline, et see kestaks aastaid.

Ilus diivan peab olema ka mugav

Erilise kujuga disainmööbliga käib endiselt kaasas müüt, et kui mööbliese on ilus, siis ongi tegemist disaintootega ja see ei pea tingimata mugav olema.

„Seda saab öelda keegi, kes ei tea, mis on disain. Diivan peab hea välja nägema, aga olema samal ajal ka mugav. See on meie nägemus heast disainist,“ ütleb Ala.

Lõppude lõpuks ostetakse diivan ju kasutamiseks. Seal peab saama päriselt mõnusalt olla ja puhata, mitte ainult mööblieset eemalt imetleda.

Samas on inimeste eelistused ja arusaam mugavusest erinevad ning üks diivan ei saagi sajaprotsendiliselt kõigile sobida. Kui aga enamikul inimestel on sellel ebamugav istuda, tasub disain ikkagi üle vaadata.

Ala sõnul saavad ka elitaarsemad ja erilisemad vormid olla väga mugavad, aga neid on keerulisem pehmena teostada. Ilus saab olla ka mugav, kui see juba algusest peale lähteülesandeks seada.

OOT-OOT kasvas välja vana Skandinaavia mööbli restaureerimisest

Eesti mööblibrändi OOT-OOT asutajad Marko Ala ja Joonas Torim on mõlemad õppinud Tartu Kunstikoolis. Vana mööbel oli nende ühine kirg ja hobi ning mõlemad tegelesid ka selle restaureerimisega.

Põhiliselt taastati 1950. ja 1960. aastate Skandinaavia mööblit, sealhulgas diivaneid, tugitoole ja laudu. Ühel hetkel tekkis aga soov hakata tegema päris oma disaini. Selleks oli vaja raha ning nii kasutati restaureerimisega teenitud tulu oma toodete arendamiseks.

„See periood oli meeletult õpetlik. Nägime, kuidas vanad meistrid olid mööblit teinud,“ meenutab Ala.

Just vanade diivanitega töötades tekkis ka arusaam, mida võiks tänapäevases mööblis teisiti teha. Näiteks ei vastanud 1950. ja 1960. aastate diivanite ergonoomika enam praegustele ootustele. Istumissügavus oli väike, diivanid sageli üsna kõvad. Kui tahtsid diivanil pikemalt olla või midagi vaadata, ei olnud see päris see.

Nii otsustatigi keskenduda diivanitele, mille puhul oleks välimuse kõrval sama oluline ka päris mugavus.

Vanas telliskivihoones asuv salong toob mööbli ilusti esile

Paar aastat tagasi kolis OOT-OOT stuudio uuele pinnale. Ruumi oli juurde vaja, aga oluline oli leida ka koht, millel oleks oma karakter.

„See praegune on väga kihvt vana hoone. Interjööris on jäetud nähtavale vanad tellisseinad ja maja ajaloolised kihistused. Siin on kõrged laed ja palju aknaid. Mõnus koht igapäevaselt salongi pidada, kus mööbel tuleb ka ilusti esile. Meie jaoks oli väga oluline just loomulik valgus, sest paljudes mööblisalongides seda ei ole. Tahtsime, et mööblit ja kangaid saaks vaadata päevavalguses. Sellisest salongist olime unistanud ja selle leidmine oli meie jaoks suur samm edasi,“ kirjeldab Ala.

Uuendusi on oodata ka OOT-OOTi tootevalikusse, sest praegu on arenduses mitu uut diivani- ja voodimudelit..