Siberi lehisest saab tugeva ja ilmastikukindla fassaadi, terrassi ja piirdeaia

Kui eestlaselt küsida, milline puit on kõige tugevam ja kestvam, saab enamjaolt vastuseks, et tammepuit. Tamme tugevusomadustele ei jää alla ka lehis. Lehis on kõva, raske, vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega. Erinevalt tammest on aga lehisel tunduvalt suurem niiskuskindlus, mis annab puidule loomuliku kaitse.

Kuna liigniiskus vähendab puidu eluiga märgatavalt, tuleb rajatiste ehitamisel puitu eriti hoolikalt valida. Kui puitu on vastavalt kasutuskohale õigesti valitud ja töödeldud, võib ta kesta ka sajandeid.  Näiteks on terve Veneetsia ehitatud just lehisevaiadele. Uurimustulemuste andmetel avastati, et lehisepuust vaiad, millele toetub linna veealune osa, on muutunud aegade jooksul kõvaks kui kivi.

Puidu kestvust ja vastupidavust on püütud pikendada mitmeti. Üheks lihtsaimaks võimaluseks on kasutada immutatud puitmaterjale. Immutatud puidu kasutamine välitingimustes ja niiskes keskkonnas on igati õigustatud, kuna selle eluiga peetakse kuni 10 korda pikemaks kui tavalisel immutamata materjalil samades oludes. Kui aga immutatud puitu ei saa või ei soovita mingil põhjusel kasutada (nõue kasutada võimalikult looduslikke ja keskkonnasäästlikke materjale), siis tasuks kindlasti panna panus lehisepuidu peale.

Lehis – vastupidav puuliik

Lehist peetakse üheks vastupidavaimaks puuliigiks, kuna ta on looduslikult ehk töötlemata kujul sama vastupidav kui sügavimmutatud materjal. Lehise puit moodustub heledast maltspuidust, mis koosneb elusatest rakkudest ning tumedamast lülipuidust, mis on tugev ja omab toefunktsiooni. Sealjuures on lülipuit oluliselt mädanemiskindlam kui maltspuit.

Lehisel hakkab lülipuit tekkima juba kümne kuni 15 aasta vanuselt ja nii moodustub raieküpse puu tüvi põhiliselt lülipuidust. Just ülikõrge vaigusisaldus annabki lehisele tema tugevuse ning suure vastupidavuse ilmastikule ja mädanemisele. Lehisele on iseloomulik ka kõrgendatud tulepüsivus ja madal soojusjuhtivus.

Lehis, nagu ka mänd, on varieeruva värvitooniga, mis kõigub helekollasest kuni tumepunaseni ja sõltub iga konkreetse laua vaigusisaldusest. Mida suurem vaigusisaldus, seda tumedam toon.

Lehisepuidu kasutamine ehituses

Lehisepuit võib olla asendamatu materjal nii rasketes ehitustingimustes kui niiskuse eest kaitsmata kohtades. Näiteks võib tuua aiad ja terrassid, hoone konstruktsionielemendid ning välisvooder, kus lehisepuidu omadused kõige paremini ilmnevad ja kasu loovad.

Puumarket on oma tootevalikusse valinud erinevad puitmaterjalid, mis on toodetud just kõrgekvaliteedilisest Siberi lehisest. Tänu tihedamale puidustruktuurile (ca 40% tihedam kui kuusk/mänd) ja kõrgele vaigusisaldusele on Siberi lehisest ehitusmaterjalidel, võrreldes kuuse ja männiga, oluliselt tugevam ilmastikukindlus. Seetõttu ei vaja lehis ka lisatöötlust ning teda võib paigaldada naturaalsel kujul isegi välitingimustesse. Aastate jooksul omandab naturaalne lehis välitingimustes ühtlase halli tooni kaotamata seejuures oma vastupidavust. Tumenemisprotsessi kiirendamiseks saab lehist töödelda raudsuflaadi (FeSO4) lahusega.

Siberi lehisest puitu kasutatakse peamiselt välistingimustes, kuid tänu oma huvitavale puitpinnale, kasutatakse seda ka siseviimistluses.

Kuna lehis on kõrge tanniini sisaldusega ehk happeline puit, siis sobivad  Siberi lehise kinnitamiseks ainult happekindlast A4 roostevabast terasest kruvid.

Keskmisest suuremate sisepingete tõttu, tuleks Siberi lehise puidus kasutada ka paksemaid, vähemalt 5mm paksusega kruvisid, et vältida nende purunemist. 21mm paksusega lehise välisvoodrilaua paigaldamisel soovitame kasutada vähemalt 5x70mm ja 28mm, terrassilaual vähemalt 5x90mm happekindlast A4 roostevabast terasest kruvisid. Teatud juhtudel tasub ka augud ette puurida.

A: Puumarket, 2018
Siberi lehisest saab tugeva ja ilmastikukindla fassaadi, terrassi ja piirdeaia