Sisearhitekt Airita Aim: Kuidas sisustustrendides teadlikult orienteeruda?
Kui midagi uut soetama hakkame, uurime tavaliselt, mida teised eelistavad ja soovitavad, milline on hetke mood ning teeme otsuse info põhjal, milleni jõuame.
Internet on täis soovitusi ja variante kõiksugu trendide kohta. Aga mis üldse on trend? Ametliku definitsiooni järgi on trend suund, mis näitab kuhu poole miski pikemaajaliselt on liikumas. Kui räägime sisustusmaailmast, siis kajastab trend suurema osa inimeste hetke eelistust millegi suhtes.
Näiteks, mis värvid on hetkel moes, millist mööblit eelistatakse, milliseid valgusteid jne ning just seda püüavadki vastavad poed pakkuda. Ühelt poolt on see kindlasti vajalik teadmine, aga teisalt on alati oluline läbi mõelda, kas see ka mulle sobib.
Oleme kõik erinevad ning vajame enda ümber keskkonda, mis toetaks igaühe unikaalsust. Ka pered on erinevad, erinevas vanuses, erinevas arenguetapis. Mõni eelistab linnakära, mõni hoopis vaikset maaidülli, üks tunneb ennast hästi modernses interjööris ja teine valib alati klassika. Kas sellisel juhul ongi üldse oluline, mis on moes? Pigem peaks alati lähtuma iseendast ja oma vajadustest.
Rääkides näiteks elukoha valikutest, kumb on olulisem, kas populaarne piirkond või see, kas tunneme ennast selles piirkonnas ka päriselt hästi? Kas pere eripära ja hobidega arvestades võiksime elada pigem majas või korteris, linnas või maal? Kas näeme ennast osana modernsest ümbrusest või tunneme ennast rahulikumana klassikaliselt sisustatud kodus? Kas sellisel juhul on üldse olemas universaalset trendi, mis kõigile sobiks? On küll, see trend laiemas mõttes ongi unikaalsus, igaühele oma. Aga siin jäämegi natuke hätta, sest pole harjunud ennast ja oma soove esiplaanile tooma.
Kuidas panna trendid enda kasuks tööle?
Elame huvitaval ajal, kus maailmas tekkinud olukord on meid sundinud nii füüsiliselt kui vaimselt rohkem kodus olema. Tänu sellele hakkab aina selgemaks saama, kui oluline on ennast kodus hästi ja turvaliselt tunda. Siin tulebki mängu unikaalsus. Mida tähendab kellegi jaoks mugav kodu ja mida on selleks vaja, et ennast seal hästi tunda?
Palazzo Interiorsi sisearhitekt Airita Aim kirjeldab, et aina rohkem palutakse tal sisustada lihtsalt praktilisi ja hubaseid kodusid, kus on kõik vajalik olemas ja hea olla. Inimestele on tähtis funktsionaalne ehk loogiliste kulgemisradadega mugav kodu, mis oleks ka ühtne harmooniline tervik. Kõik see kokku ongi hetke kõige suurem trend. Mida see soov siis tegelikult tähendab?
Tervik tähendab ühtse suuna valimist, mis peegeldub nii sees kui väljas. Seega modernse maja üleni antiikne sisustus ei saa kunagi olla harmooniline tervik. Siin peaks enne mõtlema, kas antiikse mööbli austaja on kogemata ostnud endale modernse joonega maja või on antiikmööbli mõte lihtsalt kuskilt kaasa haaratud ja polegi tegelikult õige eelistus.
Terviku loomine saab alguse konkreetse kodu elanike unikaalsusest. Mis on kellegi jaoks praktiline ja millised on need asjad, mida selleks vajatakse? Missugune ümbrus tekitab mõnusa ja turvalise tunde? Ehk siis jällegi iseenda soovide ja vajaduste teadvustamine.
Funktsionaalsus on täna kodu puhul ülioluline ja seda tasub kindlasti ka tahta. See tähendab, et kõik on detailideni läbi mõeldud ning kodu vastab täielikult elanike vajadustele ja harjumustele. Detailid mängivad väga olulist rolli ja just see on koht, milles vastava valdkonna spetsialist aidata saab.
Näiteks köögi muudab funktsionaalseks paigutus. On väga oluline, kuidas paiknevad kapid, valamu, ahi ja pliit ning kuidas planeerida tööpinnad nii, et seda kööki ka mugav kasutada oleks ja seda just konkreetse kodu elanikest lähtuvalt. Moodsad kapid üksi ei loe midagi, tähtis on, kuidas neid kasutada saab. Seega ei ole mõistlik lähtuda ilusast ajakirja pildist ega naabri uuest köögist, vaid ainult iseendast ja oma perest.
Saun ja sport kui trendid
Inimesed on muutunud väga sportlikuks, sest see on tervislik. Populaarsed alad on rattasport, surfamine, mäe- ja murdmaasuusatamine, rula ja tõukerattasõit, golf, tennis jne. Sageli tegeletakse ka mitme asjaga korraga. See kõik eeldab, et kodus võiks olla ruum, kus kõiki oma spordivahendeid hoida. Suuremates peredes võib need lausa mitmega korrutada. Lisaks tähendab sport ka suurt hulka spordiriideid, mis peavad kuskil kuivama ja kappi mahtuma. Kes selliseid asju läbi ei mõtle, on paratamatult sunnitud elama suurte riidekuhjade ja spordivarustuse keskel.
Tihti saab just saunast koht, kus ladustada asju, mis mujale ei mahu. Seal kuivavad riided ja sinna pannakse ka kõik muu eest ära. Aga saun on siiski saun, oma kõigi mugavustega. Kui see pidevalt asju täis on, ei teki lõpuks enam soovigi seda kütte panna.
Aga mõtleme korraks, kas sellisel juhul on koju üldse sauna vaja. Tihti tellitakse saun majja või korterisse põhjusel, et võiks olla ja kõigil teistel on, äkki ma kunagi tahan sauna minna. Kuna sageli on kodudes ruum piiratud, võiks seda võimalikult eesmärgipäraselt kasutada. Kui ei ole ikka saunainimene, ei pea seda ka omama. Eriti kui täna on saunad olemas igas spordiklubis ja spaas. Võibolla saaks seda ruumi palju otstarbekamalt kasutada?
Näiteks pesu pesemise ja kuivatamise ruumina, sahvri moodi ruumina hoidiste ja kokkamise fännile, koera puhastamise ruumina, õmblus- ja meisterdamistoana tütardega peres või mudellennunduse ja robootika toana poistega peredes. Äkki on peres hoopis muusikahuvilisi, kellel oleks vaja helikindlat ruumi harjutamiseks, et ei segaks teisi pereliikmeid ega naabreid või oleks seda ruumi vaja videokoolituste läbiviimiseks ja nendes osalemiseks, mis samuti on aina suurenev vajadus. Eesmärgist lähtuv sisustus toetab alati tegevust ennast, lihtsalt enne tuleb selgeks teha, milleks ruumi kasutada soovitakse.
Airita Aimi sõnul on juba paljud inimesed hakanud rohkem läbi mõtlema, mida nad tegelikult oma koju vajavad. Professionaali abiga on võimalik alati ka kõike muuta ja ümber mängida. Nii muudetigi alles hiljaaegu ühe kodu kasutuna seisnud saunaruum hästi toimivaks pesu pesemise ruumiks, millest varem väga puudust tunti.
Kodus töötamine kui trend
Siinkohal on tähtis selgeks mõelda, kas kodus töötamine on pigem ajutine või jääbki nüüd püsivalt nii. Palju sõltub ka töö iseloomust, milliseid tingimusi on vaja, et kodus oleks mugav töötada ja kas neid tingimusi on vaja ühele või mitmele pereliikmele.
Juhtub ka seda, et on täiesti olemas töötuba, aga mingil põhjusel tehakse tööd ikka elutoa diivanil või köögilaua taga, sest harjumus on lihtsalt selline. See on konkreetne näide sisearhitekt Airita Aimi tööst. Harjumus on see, mis paneb asjad paika ja lihtsam on tekitada tingimused sinna, kus inimene olla tahab. Kõnealune olukord lahendati elutoa interjööriga haakuva väikese nutilauaga ning nüüd ei pea pereisa enam diivanil töötama. Esialgu töötoana mõeldud merevaatega tuba saab nüüd uue ja sobivama rakenduse.
Kamin kui trend
Kaminast on tänaseks kujunenud omamoodi standard. Kui kodus on kamin, siis näitab see justkui mingit taset. Samas on kaasaegsed küttelahendused nii efektiivsed ja automaatsed, et vajadust kaminat süüdata tegelikult polegi. Pole sageli ka aega, et elavat tuld nautida. Kaminal on mõte ikka siis, kui seda tõesti tahetakse ja pidevalt kasutatakse, sest tavaliselt maksab kamina paigaldus koos korstnaga keskmiselt 5-10 tuhat eurot. Võibolla saab seda pinda ja raha hoopis efektiivsemalt kasutada?
Kamina saab vajadusel asendada ka tõetruu ja kauni välimusega mulaažiga, milles küünalt põletada ning olemas on ka väga erineva disainiga biokaminad, mis ei eelda suuri ehitustöid. Lisakütteks, kui tõesti peaks kunagi vaja olema, on teisi moodsaid ja teisaldatavaid lahendusi.
Aknad kui trend
Suured aknad on kaasaegse arhitektuuri trend. Võibolla tuleb see soovist tuua tuppa rohkem päevavalgust, mida meie kliimas vähem on või meile lihtsalt meeldivadki suured aknad. Aga aknad tekitavad omakorda ka rea tingimusi, millega tuleb arvestada.
Aknad üsna domineeriv sisustuselement. See tähendab, et õueruum on pildina kogu aeg toas. Kas meile meeldib see pilt? Mida rohkem aknaid, seda vähem peaks toas olema värve ja muid jõuliselt esile tulevaid detaile. Ja lõpuks, kas see kõik sobib kokku ka pererahva enda olemusega? Kui õhtu saabudes on esimene mõte iga viimnegi aken ruloode ja kardinatega kinni katta, kas siis tasub üldse maast laeni akendesse investeerida?
Lisaks kiirgavad suured aknad nii külma kui sooja, mis tähendab, et talvel ei ole hea seal lähedal istuda ja suvel kütab suur klaaspind toa liiga soojaks, mis loob omakorda konditsioneeri lisamise vajaduse. Aknad muudavad ka mööbli paigutuse keerulisemaks. Maast laeni akende ette ei sobi hästi ei töölauad, diivanid, voodi ega ka telerikapp, aga need asjad on ometi vaja tuppa paigutada.
Jutu mõte ongi suunata mõtlema, kas ja mida tegelikult vaja on ja kuhu. Kõik on lubatud, ükski trend pole halb, aga alati õiges koguses. Võibolla ei peagi aknad olema päris maast laeni, vaid algama hoopis täpselt nii kõrgelt, et ka mööblit saaks ilusti paigutada. Aga need otsused tehakse planeerimise käigus, hiljem on võimalik ainult vigu parandada või varjata.
Kokkuvõttes on suured aknad meie kliimas täiesti õiges kohas, kui on avar krunt, palju privaatsust ja elanikud ise naudivad interjööri, kus siseruum on kogu aeg tinglikult seotud välisega.
Sisustusstiilid kui trend
Stiilid on oma olemuselt austusavaldus erinevatele ajaloo etappidele ja kultuuridele. Seikluslik kantristiil, romantiline maakodu, peenutsev prantsuse riviera, modernne või art deco, kõik stiilid arenevad ja uuenevad pidevalt ning iga stiili puhul säilib ainult üldine raamistik. Erinevatel aegadel kerkivad esile erinevad stiilid. Mingil ajal räägiti palju klassikalisest stiilist, siis meeldis kõigile skandinaavialik interjöör ja hetkel on aktuaalne maamaja stiil. Pikalt tühjalt seisnud maamajad on vahetanud omanikke ning toimub aktiivne restaureerimistöö.
Kõik on väga õige nii kaua, kui me ei suhtu sellesse kui trendi, vaid tahame päriselt ka omale maamaja. Sisekujundaja Airita Aim soovitab need põhimõtted enne maamaja või mõnes muus stiilis kodu sisustamist enda jaoks selgeks mõelda. Maja arhitektuur, sisekujundus ja ehitusaeg kokku on üks tervik. Kui sisustada modernne maja maamaja stiilis, ei saa sellest kunagi tervikut. Maja kõneleb siis üht ja sisustus teist. Selle kõige juures sobib kasutada üksikuid muust stiilist pärit elemente, olgu selleks siis mõni armsaks saanud maamajast pärit detail või juugendstiilis puhvetkapp. Räägime ikkagi tervest interjöörist ja selle stiili valikust, mis peaks kokku sobima elanike olemusega.
Kellele meeldivad klassikalised raamuksed, lühtrid ja täispuidust voolujoonelisemad vormid, ei pea tahtma endale minimalistlikku maja, isegi kui see on praegu moes. Kõrged diivanid ja suured nikerdatud kapid ei ole mõeldud ultramodernsesse suurte akendega koju ja neid ei ole võimalik kunagi sinna sobima saada. Inimesed tunnevad seda lõpuks ise ka, et midagi on valesti ja ei saa ennast oma kodus kunagi lõpuni hästi tunda. Sisekujundaja kogemuse põhjal aitab sellisel juhul ikka ainult sisemise ja välise tasakaalustamine. Kui valida hoonele vastav sisekujundus, lähevad asjad nagu iseenesest paika.
Värvid kui trend
Värvide puhul tasub alati alustada kodu üldistest põhivärvidest. Kui kodu põhitoonid on mahedad ja pretensioonitud, on sinna alati võimalik lisada erinevaid toone juurde, olgu põhjuseks siis uus põnev trend või lihtsalt vahelduse soov. Valge ja selle alatoonid on alati hea valik, sest ei väsita ja sulanduvad kõigega kokku.
Mis puutub hetke värvitrendidesse, siis siin tasub kuulata alati ka enda sisetunnet, aga samas mitte olla väga skeptiline kõige uue suhtes. Näiteks hetkel on jätkuvalt moes must toon, aga seda justkui kardetakse. Hirm tuleb enamasti mingist varasemast peas salvestunud musta kasutamise kogemusest, mis ei pruugi täna üldse reaalsusele vastata. Mõni must või kuldne detail interjööris võib väga palju juurde anda. Saladus peitub õiges tasakaalus, vähem on rohkem. Mõned kuldsed valgustid mõjuvad väga stiilselt, aga kui kullaga üle doseerida, läheb olustik tasakaalust välja.
Samuti pole vaja karta erinevate metallide miksimist. Kus see kirjas on, et kui valgustid on kuldsed, peavad kõik muud metallist detailid ka kuldsed olema? Kapinupud võivad sama hästi olla seal kõrval ka vasksed, mustad või hoopis valged. Suurte pindade puhul võiks metalli toonidega ettevaatlikum olla. Siin tuleb alati appi sisekujundaja, kelle töö ongi neid asju teada ja sobima panna.
Suurte, domineerivate ja püsivate sisustusdetailide värvivalik tuleb hoolega läbi mõelda. Seinu on küll lihtne värvida, aga köögimööblit mitte. Mõistlikum oleks valida midagi tagasihoidlikumat ja muu interjööriga kokku sobivat, sest kogemus näitab, et julgetest värvidest tüdinevad inimesed kiiresti ära. Samas aktsendina on värvilised detailid väga hea mõte. Näiteks must, valge, halli sisustusega kodus on julge sinine või kollane diivan täiesti omal kohal. Või suuremõõduline kullakarva kiviimitatsioon köögi seinas.
Kõik, mis puudutab tasakaalu, mõõdukust, head tooni ja harmooniat, on sisekujundajate kompetents. Selles osas tasub neid julgelt usaldada. Hea sisekujunduslahendus sünnib koostöös, tellijad mõtlevad läbi, millised on nende harjumused, soovid ja vajadused ning sisekujundaja leiab selleks kõige paremad lahendused.
A: Inkodu.ee (Jane Rohtsalu; K. Viksne)
Kuidas sisustustrendides teadlikult orienteeruda?
