Ekspert avaldab: kokkuhoid elektri- ja küttekuludelt võib kasu asemel kahju tuua

Äsjaalanud kütteperiood paneb nii mõnedki üürnikud ja üürileandjad säästlikumalt tegutsema. Üüriplatvormi Rendin kogemus näitab aga, et mitmel juhul võivad kokkuhoiu meetodid kasu asemel hoopis kahju tuua.

Rendini õigusjuht Lia Siht avaldab, et möödunud aasta talveperioodil puutusid nad hulgaliselt kokku näiteks hallituse ja torude külmumisega seotud juhtumitega. “Nii mõnigi neist juhtumitest sai alguse üürniku motivatsioonist hoida kokku elektri- ja/või küttekuludelt,” kommenteerib ta.

Ehkki hallitus ei ole ainult talvine või külma perioodi teema, võib kütmisega koonerdamine Sihi sõnul luua selle tekkimiseks väga soodsa keskkonna. Seda enam, et sügiseste ilmade ja temperatuuri langusega suureneb siseruumides ka niiskuse hulk. “Kuna tegemist on nii tülika kui ka tervisele kahjuliku nähtusega, siis võiksid inimesed olla teadlikumad, miks hallitus tekib ning kuidas seda ennetada,” selgitab ta.

Hallitus armastab niisket ja ventileerimata keskkonda

Siht toob välja, et soodsaim keskkond hallituse tekkimiseks või võimendumiseks on kehv soojustus ja piisava õhuringluse puudumine. “Seetõttu võib hallitus tekkida ka igati tavaliste koduste toimetuste tagajärjel. Näiteks kui söögivalmistamise ajal ei kasutata köögikubu või ventileerimata vannitoast ei lasta pärast duši all käimist niiskust välja,” toob Siht praktikast näiteid.

“Ühe konkreetse juhtumi puhul lülitas üürnik vannitoas välja põrandakütte ja ventilatsiooni, et elektri- ja küttearvetelt veidi kokku hoida. Lisaks ei õhutanud ta igapäevaselt tube ning hoidis vannitoa ust suletuna ka pärast duši all käimist, mille tõttu tekkis vannituppa hallitus, mis levis ka ülejäänud korterisse,” kirjeldab Siht.

Tema sõnul tuli Rendinis ette ka olukordi, kus küte keerati lihtsalt soovitatust madalamaks, et korterisiseselt või ühistuüleselt kulusid kokku hoida. “Liiga madal temperatuur loob samuti hea keskkonna hallituse tekkeks. Eriti juhul, kui on olemas hallitust soodustavad faktorid nagu aegunud maja konstruktsioon (levinud paneelmajade puhul) kombineerituna keeruliste ilmaoludega, näiteks palju vihma ja tuult,” kommenteerib jurist.

Ta lisab, et hallituse ennetamiseks võiks temperatuur tubastes oludes olla keskmiselt 21-22 kraadi ning ruumid kuivad ja hästi õhutatud.

Kuidas üürikodus hallitust ennetada?

Sihi sõnul aitab hallitust vältida põhjalik ennetustöö ja avatud suhtlemine. “Esiteks peaks üürileandja üürnikule selgitama, kui tihti peaks üüripinna ruume tuulutama, millisel temperatuuril võiks hoida põrandakütet, millal kasutada köögikubu, kuidas korrektselt puhtust tagada jne,” soovitab ta.

“Teiseks, kui üüripinnal on probleeme ventilatsiooniga, siis peaks üürileandja üürnikku kindlasti sellest teavitama. Tavaliselt ei ole vanemates kortermajades kaasaegseid (sund)ventilatsioonisüsteeme, mis tähendab, et elanik peaks ruume aeg-ajalt ise õhutama,” ütleb Siht.

“Parim viis selleks on aknad-uksed korraga mitmes toas lahti teha ja õhutada mõned minutid. Eesmärk on õhk ruumide vahel liikuma panna, mitte tubade temperatuuri alandada, mistõttu ei piisa sellest, kui ühte akent vahepeal avatuna hoida,” kirjeldab ta.

“Hallituse tekke ennetamiseks tuleks hallitusele vastuvõtlikke pindu regulaarselt puhastada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vannitoale ja köögile. Samuti tuleks kohe ära kuivatada kõik märjaks saanud pinnad ja materjalid, kuhu võib niiskus koguneda,” lisab Siht.

Talvel on probleemiks ka torude külmumine

Sihi sõnul on talveperioodil hallituse kõrval väga levinud ka torude külmumisega seotud juhtumid. “See on üldjuhul tingitud üürnike teadmatusest. Paljud üürnikud pole varem puuküttega kodus elanud ega ole selle eripäradega kursis,” selgitab ta.

Ta toob näite ühest aset leidnud juhtumist, kus üürileandja üüris välja ahjuküttega korterit, mille osadesse tubadesse olid paigaldatud ka radiaatorid. “Üürnik ei kütnud piisavalt tihti ahju ning vältis kulude kokkuhoidmiseks ka elektriradikate kasutamist. Valduse ülevõtmisel avastas üürileandja, et üürnik oli välja kolides korteri elektrikilbist ka voolu välja lülitanud, mistõttu külmusid torud lõhki ning korteris toimus sulaga uputus,” kirjeldab Siht.

“Puuküttega ahjud vajavad sagedast kütet, et säilitada püsiv soojusallikas ning vältida torude külmumist. Talveperioodil on tavaline, et ahju tuleb kütta mõnel juhul lausa kaks korda päevas. Siin on taaskord oluline, et üürileandja teeks ise teavitustööd ning selgitaks üürnikule, kuidas puuküttega üüripinnaga heaperemehelikult ümber käia,” ütleb ta.

“Üürnikud ei oska sageli arvestada, et puuküttega eluruumis elades tuleb kütmisega väga hoolikas olla ning kütta isegi neid ruume, mida igapäevaselt ei kasutata. Samuti tuleks torude külmumise vältimiseks jätta tööle õhksoojuspump või radiaator ka siis, kui plaanitakse pikemaks ajaks kodust ära minna,” rõhutab Rendini õigusjuht.

---
Rendinist
Eesti idufirma Rendin on turvalise üürimise platvorm. See ühendab omavahel üürileandjad ja üürnikud, kaitseb neid kogu üürilepingu vältel ning säästab mõlema osapoole jaoks aega ja raha. Rendini eesmärk on teha üürisuhted paremaks kui kunagi varem, muutes need turvaliseks, usaldusväärseks ja sujuvaks. Rendini asutasid 2019. aasta kevadel ettevõtjad Alain Aun ja Maiko Saluorg, tiimis töötab praegu ligi 30 inimest ning ettevõte tegutseb Eesti ja Poola turgudel.