Et katus kestaks: 5 ohumärki, mida tähele panna

Kui lamekatust korrapäraselt ja õigesti hooldada, siis võib see kesta aastakümneid. Kuna lamekatust pole maapinnalt näha, võidakse probleemid avastada alles siis, kui olukord on tõsine ja korrapärane hooldus enam ei aita. Mida teha, et asi selleni ei jõuaks ning milliseid ohumärke tähele panna, selgitab 30 aastat katuste ehitusega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Katuste toimimist mõjutavad erinevad tegurid

Katuse tervist mõjutavad talvel ühed ja suvel teised tegurid. Lisaks külmale ja soojale mõjuvad katustele veel päike, tuul, sademed, inimtegevus ja mitmed muudki tegurid. „Talvise külmaga tõmbub kattematerjal kokku ehk kahaneb. Suvel soojaga see hoopiski paisub. Temperatuuride muutumisega materjal liigub, annab järele, võib puruneda ning katus ei pruugi enam täita oma ülesannet,” selgitab Rein Kala.

Millal katust kontrollida?

Vastavalt eeltoodule peakski lamekatuseid kontrollima ning vajadusel hooldama vähemalt kaks korda aastas – kevadel pärast lume sulamist ja sügisel enne külmade tulekut.
“Kevadel likvideerime talve jooksul katusel tekkinud probleemid. Sügisel aga valmistame selle ette talveks,” märgib katuseehitaja.

Katuseid tasub kontrollida ja vajadusel hooldada ka pärast ekstreemseid ilmastikuolusid (torm, raju, tugev vihmasadu, tuisk, äkiline sula) ning pärast seda kui katusel on tehtud erinevaid töid.

Näiteks pärast katuselt toimunud fassaadi korrastamist või pesu, katuselt tehtavat akende vahetust või pesu, mitmesuguste seadmete, antennide, juhtmete paigaldamist või korstnate remonti-puhastamist. Neid töid tegevad meistrimehed võivad olla küll oma ala spetsialistid, kuid sageli ei oska nad pöörata tähelepanu katustele ega nende spetsiifilistele iseärasustele.

Katust peab kontrollima loomulikult ka siis, kui see ei täida enam oma ülesannet. „Seda siis kui katus ei pea kinni niiskust, katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel tavapärasest külmemaks, piirdekonstruktsioonile tekkib hallitus (mõni muu kahjustus) või siis, kui katusekonstruktsioonis on tekkinud silmaga nähtavad muutused,“ selgitab Rein Kala.
Ta rõhutab, et oluline on kompetentse ja kogenud spetsialisti kaasamine. “Alati on soodsam parandada katust üks kord korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada.”

Mida kontrollida ja hooldada?

Visuaalne väljanägemine

Katuse kontrollimisel tuleb esimesena hinnata selle visuaalset väljanägemist, toimimist. Kui märkad katusel mingit muutust, pea nõu spetsialistiga.

Praht ja puulehed katusel

Hoolduse käigus tuleb katus esmalt puhastada sinna lennanud prahist, puulehtedest, okstest, samuti lindude väljaheidetest ning kasvama hakanud rohelusest – kõigest, mis sinna ei kuulu.

Koristamata jäänud lehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, mis on suurepärane kasvupinnas samblale, taimedele ja isegi puudele. Taimede juurestik rikub katusekatte, tekivad läbijooksud ja see võib tõsiselt kahjustada kandekonstruktsioone.

Lahtine katusekate, rebendid või augus materjalis

Oluline on kontrollida, et katusekate ja erinevad katuseelemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele endale kui ümbritsevale keskkonnale ja inimestele.

Tormituulega lahti tulnud või minema lennanud plekk tuleb kinnitada või asendada või uuesti fikseerida kattematerjali serv.

Välja tuleb selgitada ka võimalikud katuse mehaanilised vigastused: torkeaugud, keevisõmbluste või materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused ning need parandada.

Tuvastada ja võimalusel likvideerida tuleks ka kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid.

Ummistunud ja lagunevad äravoolusüsteemid

Oluline on veenduda, et vihmavesi voolaks katuselt korralikult ära ning vihmaveerennid, –torud ja äravoolulehtrid ei ole ummistunud. Vastasel juhul võivad vesi ja niiskus kahjustada katusekonstruktsioone ning hoonet tervikuna. Näiteks võib üle ummistunud renniääre voolav vesi rikkuda maja fassaadi või roostes rennid võivad sootuks alla kukkuda.

Vigastatud katuseelemendid

Regulaarselt tuleb kontrollida ja vajadusel hooldada ka käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, katte- või lõpetusplekid, räästad, varikatused ja muud katusega seotud elemendid.

Samuti tuleb jälgida katusematerjalide, toodete vananemist. Vananenud ja oma otstarvet mitte täitvad materjalid ning tooted tuleb välja vahetada.

Majaomanikul on katuse eluea kujundamisel tähtis roll

Igal majaomanikul on võimalik pikendada oma katuse eluiga. Katuse regulaarne kontroll ja hooldus on üliolulised ning võimaldavad õigeaegselt märgata ka remondivajadust.

Kuigi majaomanik võib olla kogenud meistrimees, on probleemide korral alati kindlam pöörduda asjatundja poole. „Professionaal on harjunud probleeme märkama, ta oskab hinnata olukorra tõsidust ja vajadusel pakub abi. Lihtsamaid hooldustöid võib loomulikult ka ise teha, näiteks katust puhastada. Kui aga tekib oma ettevõtmise suhtes kahtlus, siis parem ärge tehke, vaid kutsuge oma ala asjatundja,” soovitab Rein Kala.

OÜ Evari Ehitus on Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamine tegevusala on uute lamekatuste ehitamine ja soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine. Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust ja hüdroisolatsioonitöid.

A. Inkodu.ee (M. Jakobson; J: R)
Et katus kestaks: 5 ohumärki, mida tähele panna