Infrapunasoojendi ja gaasisoojendi – millist valida?

Eesti suvi on ilus, aga lühike – ja õhtud kipuvad jahedaks minema juba augustis. Terrassisoojendi on lihtsaim viis, kuidas pikendada õues istumise hooaega kevadest hilissügiseni. Valikus on kaks peamist tüüpi: elektriline infrapunasoojendi ja propaanil töötav gaasisoojendi. Mõlemal on omad tugevused, mistõttu ei saa öelda, et üks oleks alati parem kui teine. Vaatame, kummale kumb sobib.

Kuidas need töötavad?

Põhimõtteline erinevus on lihtne. Infrapunasoojendi ei soojenda õhku, vaid kiirgab soojust otse inimestele ja esemetele – umbes nagu päike. Soojust on tunda kohe pärast sisselülitamist ja tuul seda „minema ei puhu”, sest soojendatav pole õhk, vaid sina ise.

Gaasisoojendi töötab vastupidi: see soojendab ümbritsevat õhku. Soe tekib mõne minutiga ja katab suurema ala, kuid avatud terrassil võib tugevam tuul osa soojusest kaasa viia. Samas ei vaja gaasisoojendi elektriühendust, mis teeb sellest ainuvõimaliku lahenduse seal, kus pistikupesa lähedal pole.

Kasutuskulu – siin on vahe suur

Kõige suurem erinevus tuleb välja rahakotis. 2 kW infrapunasoojendi kulutab elektrit umbes 26 senti tunnis. Kolmetunnine õhtu terrassil maksab seega alla euro. 13 kW gaasisoojendi põletab samal ajal propaani umbes 3,60 euro eest – ehk ligi viis korda rohkem.

Hooaja peale kasvab vahe märkimisväärseks. Kui istud terrassil kolm õhtut nädalas aprillist oktoobrini, kulub infrapunasoojendiga elektrit umbes 65 euro eest. Gaasisoojendiga oleks sama kasutuse hind ligikaudu 300 eurot, millele lisandub ballooni vahetamise vaev.

Ohutus ja kasutuskoht

Siin tasub olla tähelepanelik. Gaasisoojendi tarbib põlemisel hapnikku ja eraldab süsihappegaasi, mistõttu sobib see ainult avatud alale. Klaasitud rõdul, kinnisel verandal või siseruumis on gaasisoojendi kasutamine eluohtlik.

Infrapunasoojendi on lõhna- ja heitevaba, seega sobib see ka klaasitud terrassile, verandale, garaaži või isegi kontorisse. Ainus reegel: hoia seadmest 1–2 meetri kaugust ja ära kata seda millegagi. Õue paigaldamisel kontrolli, et mudelil oleks vähemalt IP44 kaitseklass.

Väike boonus, millest paljud ei tea – infrapunakiirgus segab sääskede orientatsiooni ja hoiab nad eemal. Suveõhtutel terrassil on see omaette väärtus.

Kumb valida?

Vali infrapunasoojendi, kui:

• soojendad koduterrassi, rõdu või klaasitud verandat;
• elektriühendus on käepärast;
• tahad madalat püsikulu ja kohest soojust;
• plaanid seadme kinnitada seinale, lakke või päikesevarju raamile.

Vali gaasisoojendi, kui:

• vajad soojust seal, kus elektrit pole – aiapidu, peotelk, üritus;
• soojendatav ala on suur ja avatud (gaasisoojendi võimsus ulatub 13–15 kW-ni);
• hindad elavat tuleefekti, mis loob õdusa meeleolu.

Võimsuse arvestamisel kehtib rusikareegel: kaetud terrassil piisab umbes 200 W/m², täiesti avatud alal arvesta 300 W/m². Tavaline 8–12 m² koduterrass vajab seega 2–3 kW infrapunasoojendit. Suuremal terrassil töötab paremini mitu väiksemat kiirgurit eri nurkades kui üks võimas seade keskel – nii jaotub soojus ühtlasemalt.

Kui soovid enne ostu numbreid ja omadusi täpsemalt kõrvutada, tasub lugeda gaasisoojendi ja infrapunakiirguri põhjalikku võrdlust, kus on tabelina välja toodud kõik olulised erinevused alates elektrikulust kuni paigalduseni.

Kokkuvõttes on infrapunasoojendi enamikule kodukasutajatest praktilisem valik, sest seda on odavam kasutada, see on ohutum ja sobib ka kinnisemasse ruumi. Gaasisoojendi võidab seal, kus elektrit pole või kus tuleb kiiresti soojendada suurt avatud ala. Paljudes kodudes töötavad need kaks tegelikult kõrvuti – kiirgur terrassil igapäevaseks kasutamiseks ja gaasisoojendi aiapidudeks.

Laia valiku mõlemat tüüpi seadmeid leiab näiteks Tentesti soojendite valikust, kus on üle 30 mudeli nii kodukasutajale kui ka restoranidele ja kohvikutele. Õigesti valitud soojendi teenib sind aastaid – ja terrassihooaeg ei pea enam lõppema esimese jaheda õhtuga.