Innovatsioon suitsusauna ehituses. Hoiame traditsioonid au sees!

Traditsioonid on see salapärane miski, mis teeb ühest rahvast rahva, ühendab ja millest kõik aru saavad. Tõde on see, et oleme põline maarahvas, kasvanud looduse keskel ja arenenud koos sellega. Vahet pole, kui palju me seda ka eitada soovime, on see ikkagi meil veres. Nagu ka indiaanlastel džunglis on omad kindlad kombed ja tavad, mis antakse iga põlvkonnaga edasi, nii hoiame ka meie au sees oma traditsioone ja avastame need ikka ja jälle uuel moel.

Üks sellistest traditsioonidest on kindlasti suitsussaun, mida on kasutatud piirkondlikult Eestis, mujal Baltimaades ning Venemaal. Suitsusaunakombestik kui vaimne kultuuripärand on kantud ka UNESCO esindusnimekirja. Saun pole kunagi lihtsalt saun, vaid püha traditsioon ning tervise ja vaimu kandja!

Täna on küll kasutusel igasugu erinevaid sauna tüüpe, millest levinuim Soome saun, aga ka auru-, aroomi-, infrapuna- ja soolasaunad on väga populaarsed. Siiski leidub kõigi nende kõrval ka vähestes kohtades suitsusaunu. Inimesed vajavad pidevalt vaheldust ja nädalalõpp Lõuna-Eesti privaatsete metsade vahel väikese järve kaldal koos suitsusaunaga puhkemajas kõlab kohati juba nagu reis eksootilisele maale. Kas pole nii? Täitsa uhke oleks esmaspäeval töökaaslastele rääkida, et käisin nädalavahetusel suitsusaunas. Tekitaks kindlasti elevust, sest sellist kogemust just iga päev ei saa.  

Suitsusaunasid on tänapäeval vähe praktilistel põhjustel. Esiteks on suitsusauna ehitamine väga keeruline ning nõuab spetsiifilisi oskusi ja teadmisi. Teiseks on suitsusaunatamise ettevalmistuse aeg väga pikk ning saunakogemus täiesti teistsugune kui harjunud oleme, mille käigus võib ka tahmaseks saada. Aga nagu ikka, muutub ajas kõik, ka meie soovid. Samuti on suitsusauna ehitamise tehnoloogia arenenud ning välja on mõeldud efektiivsemaid lahendusi, et suitsusauna kogemust mugavamaks muuta.  

Mis on suitsusaun ja miks see on kasulik?

Suitsusaun on tänapäevaste saunade eelkäija. Suitsusaunal puudub korsten, leegid soojendavad kerisekive otse ja suits tõuseb nende vahelt leiliruumi. Enne sauna minemist tuulutatakse saunaruum suitsust spetsiaalsete avade ja akna kaudu. Suitsusaunas istub inimene mingil määral ikkagi suitsu sees ja on pärast ka veidi tahmane, mis on tegelikult isegi omamoodi lõbus.

Suitsusaun on tervisele väga kasulik, sest temperatuur ei ole liiga kõrge, kuskil 60-70 kraadi. Spetsiifiline suits aitab hingamisteid avada ning on baktereid ja allergiaid vähendava toimega. Mõõduka kuumuse ja piisava niiskusega saun on ka üleüldiselt tervistav, puhastab keha üleliigsetest toksiinidest, lõõgastab ja mõjub ergutavalt vereringele, eriti kui veel kasevihaga hoogu juurde anda. Samuti on saun alati mõnus koht, kus pere ja sõpradega aega veeta.

Suitsusauna ehitus eeldab teadmisi. Maha põlemise oht!

Nii nagu iga sauna ehitusega, on ka suitsusaunal kindlad ehituslikud eripärad ja nõuded, mida peab teada, et saunaehitus õigesti välja tuleks.

Käsitöö palkmajade ja sealhulgas suitsusaunade ehitaja Vipson Projekti juht Taavi Tuvike soovitab kindlasti võimalusel enne ehitama asumist spetsialistidega konsulteerida, sest palgist ehitatud suitsusaun võib iga väiksemagi vale liigutuse korral ülikergesti põlema minna. Tuleohutuse reeglid on siin olulisemad, kui kuskil mujal.

Taavi tuletab naljatades meelde rahva ütlust, mille kohaselt on kahte tüüpi suitsusaunu: need, mis on veel saunad ja need, mis on juba maha põlenud!

Tuleohutus ennekõike: 4 nüanssi, mida jälgida

Suitsusaunad lähevad peaaegu alati põlema sellepärast, et pole järgitud tuleohutusnõudeid suitsusauna spetsiifikale vastavalt.

1. Tulekaitse ehituslahendus. Oluline on jälgida küttekeha kaugust seintest ja laest. Lagi ja sein kindlustatakse tuletõkkeplaadiga ehk tehakse nn põrkelagi enne laematerjali, mis ei lähe kuumaks, võtab soojuse enda peale ja kaitseb laematerjali süttimast. Säde suitsusaunas on kerge tekkima, seepärast pole see naljaasi.

2. Uste ja akende kõrgus. Uste ja akende kõrgusega reguleeritakse, et ving tuppa ei tuleks. See ei tähenda aga traditsioonilist madalat onnikest, mida me kõik ette kujutame. See oli vanasti nii praktilisuse eesmärgil ja madalad uksed tuleohutuse pärast. Ehitades peab teadma, et uksed oleksid madalamad tuletõkke eesmärgil ja et ving kergesti teistesse ruumidesse ei pääseks. Uste ja akende kõrgus on oluline seepärast, et nende kaudu lastakse leiliruumi hapnikku. Alla tekib kiht, kus suitsu ei ole. Kui uks on liiga kõrge, läheb ilma suitsuta front kõrgemaks. Samas, kui ruum saab jälle liiga palju hapnikku, võib see põlema minna. Seepärast peavad suitsusauna uksed olema madalamad ja aknad väikesed ning kõrgus mitte lähemal kui 330 cm laest. Suitsu sees ei ole hapnikku ja see takistab põlengu teket.  

3. Kütmine. Kütmise juures on oluline mitte sauna üle kütta. See võib vähese harjutamise korral kergesti juhtuda, tähtis on õigel ajal jaole saada. Põledes tekivad tagid ja kui tagi tükk puidu sisse läheb, võib see kergelt süttida. Samuti ei panda koldesse liiga palju puid korraga. Nii ei saa tulekolle piisavalt hapnikku ega põle korralikult, mis omakorda tekitab lisatagisid. Puid tuleks lihtsalt tihedamalt juurde lisada ja vähem korraga, et põlemine oleks puhas ja ühtlane. Suitsusauna kütmine eeldab pidevat kohalolekut ja valvet.

4. Kerise suurus. Leilruumi suurus määrab, milline on õige mahuarvestusega keris. Selle ehitab tavaliselt valmis pottsepp vastavalt kvalifitseeritud spetsialisti poolt koostatud arvutustele. Suitsusauna kerisele sobivad suuremad kivid, mida suurem kivide hulk, seda mahedam ja pehmem saab olema ka leil. Oluline on ka kivide kuju ja tüüp ning õige tuulutus.
Suitsusaun köetakse tavaliselt soojaks ühe pika üles kütmisega, see kestab umbes 3-4 tundi. Suured kerisekivid talletavad soojuse, mis kestab pikalt.

Innovatsioon suitsusaunade ehituses: väljast kütmine ja puhkeruum koos saunaga

Suitsusauna ehituses on küll kindlad paika loksunud traditsioonid ja reeglid, aga ikka on võimalik asju nutikamalt ja paremini teha. Hea näide sellest on Vipson Projekti poolt ehitatud suitsusaun Võrumaal, mis pälvis ka Eesti Tehasemajad 2023 väikemajade kategoorias eriauhinna ideaalse sulandumise eest keskkonda ja innovaatilise kütmislahenduse eest. Männipalgist kauni kiltkivi katusega hoone puhul ei tule selle pealegi, et tegemist on suitsusaunaga. Küttelahenduse uuendusena on lisatud väljast kütmise võimalus, tänu millele ei pea enam suitsu sisse ronima. Oskuslikule suitsu välja juhtimise süsteem hoiab ka eesruumi suitsuvabana. See nutikas idee oli kliendi erisoov, mille teostasid insener ja ehitaja.

Galerii: Kiltkivikatusega käsitöö palkmaja-suitsusaun Võrumaal. Eesti Tehasemajad 2023 konkursi eripreemia „Parim käsitöö palkmaja“.

Auhinna pälvis ka Vipson Projekti ehitatud suitsusaun 2020. aastal. Siis toodi esile nutikalt ehitatud suitsusaun-puhkemaja lahendust, kus eesruumiga puhkemaja oli suitsusaunaga kokku ehitatud. Selline suitsusaun-puhkemaja sobib ka ööbimiseks.

Galerii: Parim väikeehitis 2020 - suitsusaun Lõuna-Eestis, Vipson Projekt OÜ

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)