Kodu head energiat saab ise luua
Miski nähtamatu tõmbab meid koju, sest kodus on hea olla, siin puhkan ma hästi välja ja olen iseenda ja maailmaga rahul. Feng shui ehk energiaõpetuse peaeesmärk ongi rahulolu saavutamine. Rahulolu saavutamine läbi isikliku kogemuse ja arengu, mille üks oluline kriteerium on ilus, mugav ja turvaline kodu. Loomulikult on rahulolu hind ja tulemus igaühe jaoks erinev ja see sõltuv eelkõige meie isiklikest eelistustest, vajadustest ja sisetundest.
Kuidas rahulolu saavutada? Juba 5000 aastat tagasi pani hiina õpetlane Fu Xi esmakordselt kirja feng shui ühe põhialuse: oluline on tagada inimese turva- ja heaolutunne.
Turvatunne – hea energia valem
Tundub, et hea energia valem on meile nüüd teada ja selleks on „turvaline, kaitstud tunne”. Turvalisuse mõiste on aga aastatuhandete jooksul oluliselt muutunud. Tänapäeval mõistame sõnapaari „turvaline tunne” all eelkõige füüsilist kaitset välismaailmast tuleva võimaliku rünnaku eest. Vanad hiinlased tajusid turvalisuse tunde all hoopis inimese paigutumist ruumis ja seda kirjeldati nii nagu hiinlastele omane erinevate loodusmärkide seletuste abil.
4 elementi ruumis
Feng shui õpetus on saanud alguse eelkõige loodusvaatlustest ja nende kirjeldamisest. Palju hilisemas perioodis, umbes 2500-3000 aastat tagasi, toodi peamiselt välistingimustes rakendatav feng shui ka ruumi sisse. Sellest lähtuvalt on ka nelja elemendi kirjeldused seotud eelkõige loodusega. Vabalt, inimese jaoks positiivselt liikuva chi energiaga ruumis on olemas neli olulist elementi ja need on – jõgi, künkad, kalju ja tasane maa. Sama teooriat saab rakendada ka aias, ettevõttes, riigis tervikuna ja loomulikult inimeses endas.
Kindel kui kalju ja kiire kui vesi
Kalju see on tugev ja kindel toes, mis sümboliseerib poliitilist-majanduslikku võimu riigis, inimese skeletti ja ruumi üht tervet avadeta seina. Künkad need on abivahendid turvatunde saavutamisel. Küngaste all mõistame erinevaid riiklike struktuure ja asutusi, inimese puhul on tegemist käte ja jalgadega, et vajadusel põgeneda, aga ka ennast kaitsta. Ruumis tähendavad künkad sellist seina, kus on olemas akna- või ukseava. Seina, mille konstruktsioon pole küll nii tugev kui avata seina puhul, kuid siiski piisavalt turvatunnet pakkuv.
Jõgi sümboliseerib kiiret infoliikumist, millega võivad kaasneda olulised poliitilised diskussioonid ja kiired otsused, mis enamasti on seotud suure rikkuse, rahaga. Inimese puhul on infovahetusega seotud kõrvad, silmad, suu, kompimine – kõik see millega suudame välismaailmast infot hankida. Ruumis on kiire infovahetusega seotud aknad ja uksed. Seetõttu pole voodi paigutamine akna alla või akna ja ukse vahelisele alale eriti mõttekas, sest kiire info liikumine üle magaja toob vilkad unenäod.
Tasane maa toob riigile kasvu, arengut ja õigete ostuste puhul õitsengu. Inimese puhul tagab kasvu ja muutuse hea seedimine, korrapärane hingamine ning südametegevus. Ruumis on tasane maa seotud eelkõige tühja põrandapinna ja avarusega, kus hea energia rohkendab talle sarnast energiat, toites seeläbi selle kodu elanikke positiivse energiaga.
Magamistuba – turvaline pesa
Magamistoale esitame kõrgendatud turvatunde vajaduse, sest tegemist on meie isikliku ruumiga, kuhu igaühel pole asja. Parim voodi paigutamise viis ruumis on peatsiga kalju ehk avadeta, terve seina poole. Voodi külgedele peab jääma piisavalt kaitsvat küngast ehk terve seinapinda, mis aitab voodisolijal pesa efekti luua. Vähemtähtis ei ole ka see, et saame voodis olles, end liigselt pingutamata, jälgida nii akent kui ust. Kaheinimese voodisse peab kindlasti pääsema mõlemalt küljelt, sest nii pääseb chi energia võrdselt mõlema magaja juurde.
Seega on magamistoa puhul soositud selline ruum, mille uks asub keskosast pisut paremal ja et ruumi ust avades ei langeks pilk kõigepealt voodisse, vaid millelegi muule huvitavale.
Lapse tuba vajab erilist tähelepanu
Laps, kes on vastuvõtlik igasugustele mõjuritele, vajab kaitstud ruumi selleks, et rahulikult magada ja segamatult õppida. Lapse õppelaud paigutatakse tavaliselt akna alla, et maksimaalselt valgust saada. Seejuures unustatakse ära lapse kukal ja selg, täpsemalt kuhu on need õppimise ajal suunatud. Juhul kui lapse õppekoht on seljaga ukse poole, siis võite olla kindlad, et laps teeb oma koduseid töid igal pool mujal, mitte ainult oma laua taga. Miks? Kindlasti on teist igaüks tajunud, kui ebamugav on istuda ruumis seljaga ukse poole. Iga hääl sunnib teid ringi pöörama ja olukorda hindama. Kuid kas nii saab keskendunult õppida? Oluline on samuti voodikoha valik. Taas kord tuleb tähele panna seda, et voodi peab asuma kalju taolise seina ääres, mitte aga kiire infoliikumise teel.
Töötuba, elutuba …
Nelja elemendi põhimõtet saab rakendada igas ruumis. Hea on teha tööd kabinetis, kus istud nagu “troonil” – selg vastu seina või riiulit ja pilk suunatud uksele. Ka elutoas on hea turvaline tunne sellisel istekohal, mis on paigutatud terve seinapinna vastu. Suurte avatud tubade puhul on soovitav kasutada istumiskohal kõrget seljatuge, suuri patju või hoopis madalat riiulit selja taga kaitseks. Hinnatud on kõrge seljatoega mugavad tugitoolid. Keset ruumi asuva söögilaua taga istujaile pakub turvatunnet aga kõrge leeniga tool ja käetoed. Kõik, mis ruumis toimub, talletub energeetiliselt ruumi seintesse, asjadesse kui ka inimestesse, sest pikaajalisel kooselu jooksul tekib inimeste ja asjade vahel nn ühisenergia. Kui me kodu ei paku meile kaitset, turvatunnet hakkame üsna pea otsima põhjuseid, et siit ära olla – seal kus on turvalisem ja mugavam.
“… Tule täna meile uut maja vaatama”, kutsub Teele. “Jah … Ma ei tea … Kodu …” “Mis sul on kodu?” “Lilled … Heinamaa… Päikesepaiste …”
(O. Luts “Kevade”).
Siret Seeder, (2006)
