Kogemuslugu: Luumurruga kojulennule kiirustamine võinuks tõsiselt lõppeda
Oma kogemust reisil juhtunud tervisemurega jagab Karolin (36), kes viimasel reisipäeval kukkudes jalaluu murdis. Ent kange Eesti naisena otsustas ta eesootavate töökohustuste ja plaanide tõttu loobuda kohalikust haiglaravist ning naasta kodumaale. Tagantjärele mõeldes mõistab ta, millise terviseriski ta teadmatult võttis, ning jagab oma lugu selleks, et teised sarnases olukorras oskaksid teadlikumaid otsuseid teha.
Oluline on rõhutada, et tegemist polnud mõne kauge ja eksootilise riigiga, kus arstiabi tase võiks olla küsitav, vaid Inglismaaga. Viimasel reisipäeval suundus Karolin koos kohaliku sõbraga jalutuskäigule. Teekond katkes ootamatu libisemise ja kukkumisega – tugev valusööst jalas andis märku, et ta ei suuda enam omal jalal liikuda.
Kui võeti ühendust kiirabiga, selgus, et sellise juhtumi puhul maapiirkonda jõudmiseks kulub vähemalt viis tundi. Jalale toetuda Karolin ei saanud, kuid õnneks aitasid sõber ja läheduses viibinud vabatahtlikud ta autoni. Sealt sõideti lähimasse haiglasse, kus röntgenuuring näitas, et jalas on hulgiluumurd. Arst soovitas operatsiooni ning selgitas, et see tähendaks esialgsel hinnangul kuueks nädalaks Inglismaale jäämist. Ainuüksi operatsiooni aega pidanuks ta ootama mitu päeva ning ka taastusravi oleks kestnud mitu nädalat.
Üle kuu aja ravi võõras riigis ja kodust eemal viibimine tundus Karolinile mõeldamatu – eriti arvestades, et tagasilend Eestisse oli planeeritud juba järgmiseks hommikuks. Seetõttu loobus ta ravist Inglismaa haiglas ning kojulennuks pandi ta jalg lahasesse, manustati valuvaigisteid ja verevedeldajaid ning ta sõitis oma ööbimiskohta.
Hommikul võttis Karolin ühendust oma reisikindlustusega, kuid sealt võeti juhtunu lihtsalt teadmiseks. Soovitusi, mida edasi teha, ta ei saanud ning rohkem ta küsida ei osanud.
Niisiis jätkasid nad omal käel – sõber aitas hommikuks lennujaama ratastooli organiseerida. Ümberistumisega lend osutus Karolini jaoks tõeliseks katsumuseks. Lennuk oli puupüsti täis ning sobiva koha leidmine, kus lahases jalg ära mahuks, pani tema valuläve tõsiselt proovile.
Eestisse jõudes sõitis ta otse erakorralise meditsiini osakonda, kus tema seisund üle vaadati. Kuna jalg oli juba lahases, ei kvalifitseerunud ta EMO käsitluses enam erakorraliseks abivajajaks ning saadeti koju – operatsiooniks määrati aeg nelja päeva pärast. Karolini jaoks oli see pettumus, sest ta eeldas, et sellises seisundis patsient saadetakse kohe operatsioonile.
Pärast operatsiooni ja pikka taastusravi on Karolinil olnud aega juhtunu üle järele mõelda. Oma kogemust jagades soovib ta tõsta teadlikkust, et inimesed oskaksid reisikindlustuselt abi küsida ning teaksid oma õiguseid ja võimalusi, et sarnases olukorras paremaid otsuseid teha. Tagasivaadates oleks operatsioon Inglismaal olnud tema jaoks mitmes mõttes parem lahendus: ära oleks jäänud riskantne ja vaevarikas tagasilend, korduvad EMO külastused ja kodune operatsiooniaja ootamine, rääkimata emotsionaalselt kurnavatest läbielamistest.
BTA reisikindlustuse ekspert Jana Mängel annab nõu:
Mida oleks saanud teisiti teha?
Kui Karolin oleks enne lennule minemise otsuse langetamist kindlustusega ühendust võtnud, oleks talle selgitatud, et sellise tervisemurega lendamine on ohtlik ning lennufirma ei pruugi teda isegi pardale lubada. Kindlustuse esindaja oleks saanud maandada tema hirmu pika ravi ees välisriigis, sest kindlustus katab nii haiglaravi, seni kuni arst on andnud patsiendile loa tagasi lennata, kui ka tagasilennu ümbervormistamise kulu ning aitab vajadusel ka tagasilennul meditsiinilise abiga. Näiteks kui on vajalik arsti kohalolek või meditsiinilised abivahendid, mis muudavad lennu ohutumaks ja mugavamaks. Lisaks saab kindlustuse esindaja nõustada ja kontrollida, kas konkreetsel juhul reisikindlustus pikeneb automaatselt või on vaja poliisi pikendada
Miks on oluline kindlustusega kohe ühendust võtta?
Reisil tekkinud tervisemure korral tuleks kindlasti võimalikult kiiresti oma kindlustusandjaga ühendust võtta. Kui olukord ei nõua kohest kiirabi, saadab kindlustus oma kohaliku partneri, kes aitab patsiendi lähimasse haiglasse ning korraldab vajaliku dokumentatsiooni. Patsient ei pea muretsema arvete või muu paberimajanduse pärast ning saab keskenduda paranemisele.
Mängel toob välja, et arstid teevad raviettepanekuid, kuid lõpliku otsuse langetab patsient. Kindlustuse vaates tähendab see, et raskemate juhtumite korral, kui inimene on teadlik arsti otsusest teda mitte lennule lubada, kuid otsustab sellest hoolimata seda teha, võtab ta vastutuse enda peale.
Operatsiooni ja haiglaravi tõttu pikenenud reisi puhul hüvitab kindlustus ühe saatva isiku sõidu- ja majutuskulud juhul, kui kindlustatud isik viibib vähemalt kaks päeva haiglaravil. Nii saab kaaslane või pereliige samuti oma reisi pikendada ning ei pea majutuskulude ega uute tagasilennu piletite pärast muretsema ja saab lähedasele toeks olla. Reisi pikemisel tasuks ka kaaslase reisikindlustuse kaitse pikenemise osas kindlustusandjalt uurida või kui kaaslane tuleb toeks Eestist, siis sõlmida enda kaitseks reisikindlustuse poliis. Lisaks katab reisikindlustus ka patsiendi Eestis jätkuva ravi või taastusravi kulud ning seda lepingus oleva limiidi ulatuses.
Euroopa reisidel on oluline, et kaasas oleks Euroopa ravikindlustuskaart. See kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides, lisaks Ühendkuningriigis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Arstiabi on Euroopa ravikindlustuskaardi abil kättesaadav, kuid see ei kata alati kõiki kulusid nagu visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, hambaravi või kiirabitransporti. Seetõttu on reisikindlustus oluline lisakaitse.
Eksperdi soovitused enne reisi:
- Salvesta oma reisikindlustuse poliisi väljatrükk telefoni, et vajadusel leida kontaktid, poliisi number jms, nii on need kohe käepärast.
- Enne reisi tutvu kindlustuspoliisi tingimustega ja uuri, mida see katab.
- Reisil juhtunud tervisemure puhul võta esimesel võimalusel kindlustusega ühendust – küsi nõu ja ära jää üksi otsuseid tegema.
