Millist valamumaterjali valida: keraamikat või tehismarmorit?

Valamut valides pööravad paljud inimesed enim tähelepanu selle vormile ja suurusele. Kuid materjal on sama oluline. See ei mõjuta mitte ainult välimust, vaid ka hooldust ja vastupidavust.

Tänapäeval puututakse kõige sagedamini kokku keraamika ja tehismarmoriga. Millised on nende erinevused?

Keraamiline valamu: järeleproovitud klassika 

Keraamika kuulub traditsiooniliste vannitoamaterjalide hulka – ja seda põhjusega. Keraamilised valamud on kõvad, vastupidavad ja neid on väga lihtne hooldada. Sile glasuuritud pind on kergesti puhastatav, talub tavalisi puhastusvahendeid ning säilitab oma välimuse pikka aega. See on ideaalne valik vannitubadesse, kus rõhutatakse praktilisust ja pikaealisust.

Keraamika on väga tugev, kuid samas habras – tugeva löögi korral võib see puruneda. Samuti on see katsudes jahedam ning tootmistehnoloogia piirab osaliselt võimalusi luua ideaalselt siledaid pindu ja väga peeneid detaile.

Tehismarmorist valamu: moodne välimus ja mugavus 

Tehismarmor on kaasaegne materjal, mis koosneb jahvatatud dolomiidi, muude lubjakiviliikide ja polüestervaigu segust. Tehismarmorist toodete pind on kaetud valge, läikiva ja elastse kaitsekihiga, mida nimetatakse gelcoat-iks – see tagab vastupidavuse, lihtsa puhastamise ja on katsudes pehme.

Tulemuseks on ühtlane ja mittepoorne pind, mida iseloomustavad väga täpsed vormid ning meeldiv puudutus. Tehismarmorist valamud jätavad katsudes soojema mulje kui keraamika, summutavad paremini langeva vee müra ning võimaldavad luua ideaalselt siledaid pindu.

Tänu valutehnoloogiale võimaldab tehismarmor saavutada laia kuju- ja disainivalikut, mis teiste materjalide puhul oleks võimatu. Pind on sile ja hügieeniline, hoides ära mustuse ning bakterite kogunemise, ja säilitab õige hoolduse korral oma välimuse pikaks ajaks. Eeliseks on ka see, et väiksemaid kriimustusi saab parandada poleerimise teel.