Planeeri lapsele tuba, mis kasvab koos temaga
Lastetoa kujundamisel on kolm reeglit, millega tasub igal juhul arvestada: esiteks peab tuba olema sobiv lapse, mitte lapsevanema vajaduste jaoks. Teine pidepunkt, millest lähtuda, on lapse vanus ning ealised vajadused. Kolmandaks ei tasu alahinnata ka lastetoas kasutatavate materjalide ja mööbli olulisust, mis peavad olema kergesti puhastatavad, vastupidavad, mugavad ja ka turvalised.
Kõige otstarbekam on planeerida lapsele tuba, mis kasvab koos temaga. Sel juhul ei vaja ruum iga paari aasta tagant suuremaid ümberkorraldusi ega uut kaunistamist, kuna tema lemmikkangelased on muutunud. Mööbel tuleks valida neutraalsetes toonides ja oma olemuselt selline, mida annab vastavalt vajadusele kohandada. Võimalusel on soovitav investeerida kallimasse, kergesti ümber komplekteeritavasse mööblisse, sest seda saab väikeste mugandustega kasutada lasteaiast keskkoolini ja see peab ajale kenasti vastu.
Mööbli ja aksessuaaride valikul tuleks silmas pidada ka nende turvalisust: teravad nurgad ja kergesti libisevad vaibad on kindlad ohuallikad. Mööbliesemeid olgu lapse toas pigem vähem kui liiga palju, sest nii jääb rohkem mänguruumi ning väheneb oht end õnnetult ära lüüa.
Koolilapse toa sisustamine
Kooliikka jõudes on lapse jaoks kõige olulisem, et toas oleks korralik, sahtlitega varustatud kirjutuslaud. Koolilauda tasuks minna valima lapsega koos, kuna kõige tähtsam on laua ja tooli õige kõrgus. Lapsel peab olema laua taga istuda mugav ja asjade võtmine sahtlitest, kappidest käepärane.
Lauaplaat peaks olema parajalt lai, et mahutaks kõike vajalikku: nii arvutit, vihikuid, raamatud kui ka kirjatarbeid. Võimalusel võiks valida sellise kirjutuslaua, millele saab hiljem vajadusel klaviatuurialuse lisada. Lisaks võib laua kõrvale või külge paigutada nagid koolikoti jms tarvis. Väga praktilised on ratastel sahtlikapid, mida saab laua alla lükata ja vajadusel lauapinna suurendamiseks sealt välja tõmmata.
Laud oma asukohalt peaks olema paigutatud võimalikult akna lähedale ja varustatud korraliku kohtvalgustusega. Lastetoa puhul on väga oluline üldvalgus. Hoiduda tasub valgustitest, mille pirn või valgusallikas paistab lapsele otse silma. Lastetoa lamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaasi või plastikuga, mis ei takista valguse levikut.
Kuna tänapäeval on koolilaste töölaual arvuti juba algkoolist saadik, siis võib öelda, et töökohavalgustus ei tekita enam probleeme. Seda osaliselt tänu kvaliteetsematele kuvaritele ja lihtsalt ümberpaigutatavatele sülearvutitele.
Siiski ei piisa tööpinna valgustamiseks vaid ekraanihelendusest. Kindlasti on vaja lisavalgustust. Harilikult aitab ühest töölaua kohal asuvast, eelistatavalt elektroonse liiteseadisega luminofoorlambiga, valgustist, mis paikneb kuvari suhtes nii, et see ei pimestaks.
Kui vähegi on ruumi, tasub õppimistsoon ja puhkamise-magamise ala eraldada. Seda saab kergesti teha, kasutades nn kergseina - mõnda moodulriiulit või ka visuaalset, näiteks erinevate värvitoonide ja materjalidega, eraldamist. Õppimise alal tasub kaaluda seina (osalist) värvimist tahvlivärviga, millele laps saab kriidiga kirjutada oma tunniplaani.
Koolijütsi toa värvigamma oleneb suuresti igaühe eelistustest ja ka õppuri vanusest. Üldiselt võiks see olla rõõmsameelne, aga samas mitte liiga aktiivne ja erk värv, mis võib õppimist-keskendumist segada ja hoopis last väsitada.
Paigutada lastetubadesse lükandustega riidekapp on ruumi raiskamine. Märksa praktilisemad on väikse sügavusega multifunktsionaalsed kapid, kuhu lisaks riietele saab panna ka näiteks raamatud ja mänguasjad.
Lisaks eelmainitule tuleks lapse toas ruumi jätta tema hobidele, võimalikele kogudele, leida paik spordivahendite paigutamiseks ja koht, mis oleks meelepärane ka tema koduloomale.
Kui tuba jagavad lasteaialaps ja koolilaps?
Juhul kui lastetuba jagab mitu last, tuleks ruumile kujundada rahulik foon, mida saab elavdada piltide, mänguasjade, erksamat värvi riiulite-lauakeste ja hõlpsalt uute vastu vahetatavate aknakatete ja voodipesuga. Ruumi kokkuhoidmiseks tasub kaaluda vooditena narisid või väljatõmmatavaid voodeid, et mängimiseks ja õppimiseks jääks maksimaalselt ruumi. Kui vähegi võimalik võiks toas erinevate tasapindade või põrandakatete abiga igale lapsele oma privaattsoon luua, kus ta saaks teha ümberkorraldusi oma nägemuse järgi.
Alati tasub kuulata ka toaomaniku mõtteid, sest lapsel võib ruumi kujundamise ja sisustamise osas olla mitmeid nutikaid soove ja ideid. On ju lõpuks tema see, kes seda ruumi hiljem kasutama hakkab ja end seal mugavalt tundma peab.
A: Sisekujundaja Merike Hirvoja, 2016
