Teadlane: ehitistes peitub miljoneid tonne väärtuslikku ressurssi

Eestis tekib igal aastal ligikaudu miljon tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis koos põlevkivituhaga on suurim osa meie jäätmetest. Enamik sellest ei jõua kunagi kõrgväärtuslikku ringlusesse. TalTechi vanemlektor ja magistriõppekava Hooned ja rajatised programmijuht Simo Ilomets rõhutab, et muutus vajab teaduspõhiseid lahendusi ning süsteemset koostööd kogu sektoris.

Kuigi hoonete kasutusiga pikendades ja materjale uuesti kasutades saaks ehituse keskkonnamõju oluliselt vähendada, toimib valdkond endiselt peamiselt lineaarse majandusloogika järgi. „Me ei saa enam kasutada loodusvarasid samamoodi nagu varem – kaevandada, toota, tarbida ja siis ära visata,“ ütles vanemlektor Simo Ilomets. „Kui seni oleme rääkinud peamiselt hoonete energiatõhususest, siis nüüd räägime kogu ehitatud keskkonna materjalitõhususest. See tähendab, et püüame olemasolevaid hooneid säilitada, kohandada ja renoveerida, mitte kohe lammutada. Kui aga teisiti ei saa, siis kasutame materjale uuesti nii palju kui võimalik.“

Jäätmehierarhia uued prioriteedid

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest, mille eesmärk on kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult targalt. Kõigepealt tuleks olemasolevad hooned säilitada ja kohandada, seejärel kasutada uuesti sobivaid osi ning alles viimases järjekorras saata materjalid ümbertöötlemisse või energiakasutusse „Kõige väärtuslikum ehitusmaterjal on see, mis on juba kasutuses,“ rõhutas Ilomets. „Hoone, mida ei pea lammutama, on kõige kestlikum hoone.“

Ilometsa sõnul on Eesti ehitussektor viimastel aastatel teinud ringmajanduse suunas suuri edusamme, kuid takistusi on endiselt. „Praegu on odavam kasutada uut toorainet kui valmistada ette taaskasutatud materjale,“ selgitab ta. „Kui uus materjal on liiga odav, puudub motivatsioon jäätmeid väärindada.“ Samas on tekkinud üha rohkem arendajaid, kes soovivad vähendada oma projektide süsiniku jalajälge ja kasutavad teadlikult taaskasutatud materjale. Ilometsa sõnul aitab muutusele kaasa paari aasta pärast jõustuv nõue arvutada uute hoonete süsinikujalajälg. „Süsinikuheide on vaid üks mõõdik. Sama tähtis on väärtustada ressursse kui selliseid (nii maavarad kui ka vesi), kasutada materjale võimalikult targalt ja hoida neid väärtuslikus ringluses kogu hoone elukaare jooksul,“ lisab ta.

Teadusuuringud otsivad praktilisi lahendusi

TalTechi teadlased otsivad praktilisi ja teaduspõhiseid lahendusi, kuidas ehitusmaterjale taas kasutusele võtta. Muuhulgas uuritakse, kuidas võiks lammutustöödel tekkivaid mineraalseid jäätmeid kasutada uutes hoonetes, teede või maastikukujunduse rajamisel.

„Eestis võiks oluliselt rohkem kasutada betooni-, tellise- ja paekivijääke, mida praegu sageli lihtsalt ladustatakse või kasutatakse madala väärtusega täitematerjalina,“ ütleb Ilomets. „Kui materjalid on korralikult eraldatud ja nende omadused teada, saab neid edukalt kasutada nn teisese toorainena.“

Ilometsa sõnul on teadlased koos ettevõtetega katsetamas lahendusi, mis muudaksid jäätmete taaskasutuse ka majanduslikult tasuvaks. „Tahame näidata, et ringne ehitus on toimiv nii tehniliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt,“ rõhutab ta. Ülikoolide laboratoorselt skaalalt liigume edasi eksperimentaalseks ning seejärel saab tootmise skaleerida tööstuslikuks. Muutuse aluseks on riiklik raamistik ja teadlik tellija, kellele järgnevad arhitektid ja insenerid, kes praktikas realiseeritavad lahendused välja töötavad.

Hooned kui tulevased materjalipangad

Tulevikku vaadates usub ekspert, et ehitussektor peaks liikuma suunas, kus hooneid kavandatakse nii, et neid saaks tulevikus tervete osadena hõlpsasti demonteerida ja uuesti kasutada. Ilometsa sõnul peaksime hakkama vaatama hooneid kui materjalipanku, kust saab tulevikus kaevandada väärtuslikke komponente. „Kui hoone oma eesmärgi kaotab, ei tohiks seda käsitleda jäätmena, vaid ressursina,“ ütles ta. 

Selline lähenemine eeldab juba projekteerimisetapis läbimõeldud kihilist ehitusviisi ning demonteeritavaid liitekohti. Väliskliimaga kokkupuuduvaid osi saab vajadusel uuendada, kuid soojas ja kuivas olevad kandekonstruktsioonid jäävad vajadusel sajandiks püsima. See vähendab jäätmeteket ja muudab hooned paindlikumaks tuleviku kliimamuutustega kohanemisel.

Ringne ehitus muutub normiks

Ilomets usub, et kümne kuni viieteist aasta pärast on Eesti ehitussektor muutunud – renoveerimine on targem ja paindlikum, linnakeskkond on paranenud läbi loodusliku ja ehitatud keskkonna ühendamise ning vett kasutatakse tõhusamalt. Vanemad hooned, mida pole mõtet säilitada, lammutatakse ja nende materjalid suunatakse ringlusse. Uued hooned on kavandatud keskkonnasäästlikult, loodusega kooskõlas ja kasutavad rohkem kohalikke ressursse.

Et viia kokku teadlased, arhitektid, insenerid ja disainerid, toimub 7.–8. novembril TalTechi ringmajanduse tuumiklabori ja ettevõtlusosakonna eestvedamisel 48-tunnine disaini- ja insenerihäkaton CDW Hack 2025. Selle eesmärk on leida uusi ja praktilisi viise, kuidas ehitus- ja lammutusjäätmeid väärindada ning muuta need uuteks toodeteks, mooduliteks või ruumilahendusteks.

„Me tahame julgustada mõtlema piiridest väljapoole ja leidma ideid, mis on päriselt võimalik ellu viia. Loodame, et häkatonilt sünnib midagi, mida saaks katsetada, täiustada ja võib-olla tulevikus turule tuua,“ sõnas Ilomets.

CDW Hack 2025 korraldavad TalTechi ringmajanduse tuumiklabor ja ettevõtlusosakond. Häkatoni toetab projekt StopWa: „Sademevee puhastamine ehitus- ja lammutusjäätmete abil“ (Interreg Kesk-Läänemere programm 2021–2027, 01.04.2023–31.03.2026).