Trafarettmaalingud sisekujunduses – eristuvad ja tähendusega
10/2020Kaasatud ekspert: Anvar Valge

Seinte viimistlemiseks on mitmeid võimalusi. Kui kuulud nende hulka, kes soovivad oma koduseintele eristuvat ja tähendusega kunstiteost, tasub kaaluda näiteks käsitööna valmivaid trafarettmaalinguid.
Mis on trafarettmaaling ja kuidas seda tehakse, räägib lähemalt Anvar Valge A-Viimistluse OÜ-st, kes on spetsialiseerunud looduslike materjalidega viimistlemisele ja trafarettide loomisele.
Fakte ajaloost
Trafarett, mis tõlkes tähendab „sisse kirjutamine”, on pika ajalooga. Keskajal kasutasid kirjaoskamatud ülikud trafaretti eelkõige allkirja andmiseks.
Esimesed teadaolevad trafarettide kasutused on Austraalia koopamaalingud, kus ookerpigmendiga on seinale kantud käe kujutisi. Esimesed raadiosüsinikmeetodil dateeritud trafaretid avastati Egiptusest ja Hiinast. Hiinas asuvates Dunhuangi Tuhande Buddha koobastes loodud trafarettmaalingud pärinevad enam kui 3000 aastat eKr. Eestis kasutati trafaretttehnikat sisekujunduses palju 20. sajandi alguses: laemaalingutes dekoreeriti nurki, seinapinnad jaotati tahvliteks ning olulisel kohal oli trepikodade kaunistamine. Alates 1920. aastatest muutusid populaarseks ka trafareti abil seintele kantud bordüürid.
Trafaretttehnikast ja selle ajaloost saab põhjalikumalt lugeda Kristiina Ribeluse uurimistööst "Trafarettmaalingud Eesti 20. sajandi interjöörides Tartu näitel" .
Viimistlemise tehnikad, värvid ja materjalid
Kui varem kasutati trafarettmaalingute tegemiseks värve, lupja, liiva, kaseiini ja tempera’t, siis tänapäeval saab neid luua ka savikrohvi peenviimistluskrohviga. Sobivad on ka lubikrohv ja stucco.
Krohviga on võimalik saavutada 3D-efekt, mida värvidega ei teki. Eriti efektne jääb tulemus siis, kui trafarett tehakse süvendisse, mis loob kolmekihilise kujutise.
Ka olemasolevast värvitud seinakujutisest on võimalik teha kuvatõmmis ja luua selle asemele uus, struktuursem krohvipilt. Seda tehnikat on A-Viimistlus kasutanud krohvitöödel miljööväärtuslikes piirkondades – nii korterites kui ka talumajades.
Peenviimistluskrohvide toonivalik on väga lai ja krohve omavahel segades saab luua lugematul hulgal erinevaid toone. Lisaks saab neid toonida pigmentidega, näiteks tavaliste muldvärvidega.
Trafarettmustreid on lihtne suurendada või paljundada, kandes need seinale näiteks bordüürina. Meelepärase motiivi saab igaüks valida ise – levinumad on looma-, linnu- ja lillekujundid, aga üha enam leiavad kasutust ka ruunimärgid ja sõnumitega mandalad.
Mandalad mõjutavad psüühikat
Mandalad on erilised kosmilised diagrammid, mida kasutatakse eri kultuurides meditatsiooni abivahendina, tervendamisel, pühitsemisel ja taotluste jõustamiseks. Seetõttu on mandala värvimine ja kasutamine interjööris dekoratsioonina levinud ka Eestis.
Enda tervendamiseks ja sisemaailma tundmaõppimiseks on mandala tegemine või värvimine suurepärane ajaviide. See on teraapiline ja tasakaalustav protsess, mis vabastab pingeid ning tekitab erilise rahutunde, kirjeldab meister Anvar Valge oma kogemustele tuginedes. Toonide valikul soovitab ta usaldada eelkõige oma sisetunnet.
Tiibeti budistid valmistavad mandalaid eri värvi liivast. Kui nädalatepikkune töö on lõpule viidud ja mandala valmis, pühitakse liiv taas kokku ning puistatakse voolavasse vette – et vool kannaks õnnistused ja tervendavad energiad laiali üle maailma.
Kas tekkis huvi lasta oma kodu või büroo seinale luua unikaalne trafarettmaaling või soovid hoopis ise kätt proovida? A-Viimistluse kogenud meistrid aitavad rõõmuga maalingu tegemisel ning pakuvad ka teemakohaseid kursusi ja töötube. Mandala värvimise töötuba saab tellida ka elamuskoolitusena sünnipäevadele, lasteüritustele või firmapidudele.
A: Inkodu.ee
Kasutatud materjalid: Urmas Vaino raamat "Tervendavad mandalad" ja Kistiina Ribeluse uurimustöö "Trafarettmaalingud Eesti 20. sajandi interjöörides Tartu näitel"