Vee karedus ja pehmus – kuidas leida tasakaal?

Vesi mõjutab meid rohkem, kui esmapilgul tundub.

Vesi on osa kodu mugavusest, meie tervisest ja kõigest, mida iga päev kasutame. Kuidas leida tasakaal, kus vesi on korraga puhas, maitsev ja õrn nii inimese kui ka kodumasinate vastu?

Vesi võib olla nii kare kui ka pehme. Tegelikult on need ühe ja sama nähtuse kaks äärmust. Kõik sõltub mineraalsoolade, eeskätt kaltsiumi ja magneesiumi sisaldusest. Kui neid on palju, muutub vesi karedaks, tekib katlakivi, torudesse ladestub sade, pesuvahendid ei toimi enam nii hästi ja nahk kuivab. Kui neid on vähe, on vastupidi. Oluline pole äärmus, vaid tasakaal – just see määrab, kas vesi töötab sinu kasuks või sinu vastu.

Kust tuleb vee karedus ja mis seda mõjutab

Vee karedusel on kaks vormi. Ajutine ehk karbonaatkaredus kaob keetmisel, sest mineraalsoolad sadestuvad ja moodustub katlakivi. Püsiv karedus seevastu ei kao kuumutades ja selle vähendamiseks on vaja ioonvahetust või pöördosmoosi.

Katlakivi on selle nähtuse kõige nähtavam jälg. See tekib veekeetja põhja, dušiotsikule ja kraanikaussi, jättes pinnale valkja kihi, mis aja jooksul koguneb ka torustikku.

Mis määrab vee kareduse

Vee koostis sõltub selle allikast ja pinnasest. Lubjarikastel aladel on vesi loomulikult kare, samas kui mõnes piirkonnas on kraanivesi juba pehme. Kuna veevärgid vett ei pehmenda, sõltub vee kvaliteet kodus täielikult sinu enda valikutest ja kasutatavatest veepuhastussüsteemidest.

Miks mõõta vee karedust

Vee kareduse teadmine aitab vältida liigseid kulutusi ja tehnilisi probleeme. Kui tead täpset karduse väärtust, saad õigesti seadistada kohvimasina või nõudepesumasina puhastusprogrammi, vältida liialt tugevaid katlakivieemaldajaid ja valida filtrisüsteemi, mis sobib sinu vee koostisega.

Kuidas vee karedust mõõta

Lihtsaim viis on kasutada testribasid, mida müüakse lemmikloomapoodides ja kodumasinate kauplustes. Need muudavad veega kokkupuutel värvi ja annavad ligikaudse ülevaate vee karedusest.

Täpse tulemuse saab laborianalüüsist, kus määratakse lisaks karedusele ka raua, nitraatide, pestitsiidide ja teiste lisandite sisaldus. See on eriti oluline, kui kasutad kaevuvett või puurkaevu, mille koostis võib ajas muutuda. Linnades on vajalik info sageli leitav veevärgi kodulehelt.

TDS-mõõturit kasutatakse vahel ekslikult vee kvaliteedi hindamiseks, kuid see mõõdab üksnes vee elektrijuhtivust. Seda mõjutavad kõik ioonid, mitte ainult kaltsium ja magneesium, mistõttu TDS-näit ei anna tegelikku ülevaadet vee kareduse tasemest ega katlakivi tekkevõimest.

Vee kareduse ühikud

Karedust väljendatakse tavaliselt milliekvivalendina liitri kohta (mg-ekv/l või meq/l) või kraadides (°F). Igapäevases kasutuses piisab teadmisest, kas vesi on pehme, keskmine või kõva – sellest sõltub nii filtrite töö kui ka seadmete hooldusvajadus.

Pehme vee eelised 

Kui vesi on pehmendatud, on muutus tuntav nii igapäevaselt kui ka pikaajaliselt. Pesuvahendit kulub vähem, riided jäävad pehmemad ja nõud säravamad. Torustik ja boilerid püsivad puhtad, sest katlakivi ei teki ning seadmed töötavad tõhusamalt ja kestavad kauem.

Pehmel veel on otsene mõju heaolule ja elukvaliteedile. Nahk jääb pehme ja niisutatud, juuksed on läikivad ning kergesti kammitavad, väheneb ärrituse ja allergiate oht. Pehme vesi on leebem südame-veresoonkonnale, vähendab neerukivide tekke riski ja sobib ka tundliku naha, imikute ning allergikute jaoks.

Lisaks parandab pehme vesi joogivee maitset ning teeb tee ja kohvi kirkamaks. Akvaariumikaladele on vee koostis eluliselt tähtis, sest liigne karedus võib neid kahjustada. Ka toataimed kasvavad paremini, kui kastmiseks kasutatakse pehmemat vett või lastakse veel enne seista, et soolad setiksid. Sama kehtib ka lemmikloomade puhul – puhas ja tasakaalus vesi on oluline kõigile elusolenditele kodus

Kuidas vett pehmendada

Ajutiselt saab vee karedust vähendada keetmisega. Kuumutamisel osa mineraalsoolad sadestuvad ja vesi muutub pehmemaks, kuid see pole püsiv lahendus, sest katlakivi tekib ikka. 

Keemilised lisandid, nagu Calgon või sooda, kaitsevad pesumasinaid ja nõudepesumasinaid, takistades soolade ladestumist, kuid joogivee pehmendamiseks need ei sobi. 

Püsiva tulemuse annab vaid filtreerimine.

Vee pehmendamine filtritega

Filtrid erinevad oma tööpõhimõtte ja eesmärgi poolest. Filterkannud on lihtne viis joogivee kvaliteedi parandamiseks ja katlakivi vähendamiseks. Nende pehmendav toime on piiratud, kuid piisav juhul, kui vesi pole väga kare. AQUAPHORi J.Shmidt 500 elektrooniline filterkann sisaldab rohkem ioonvahetusvaiku ja filtreerivaid kihte kui tavalised kannud.

Eelfiltrid ehk põhifiltrid ei pehmenda vett otseselt, kuid kaitsevad teisi süsteeme ummistumise eest. Näiteks AQUAPHOR Viking koos B520 PRO mooduliga eemaldab rooste ja suuremad osakesed, pikendades teiste filtrite eluiga ja hoides torustiku puhtana.

Pöördosmoosifiltrid on kõige tõhusam viis vee pehmendamiseks. Need eemaldavad kõvadussoolad ja muud kahjulikud lisandid, jättes järele ainult puhta vee. AQUAPHORi RO-seeria filtrid on kompaktsed, energiasäästlikud ja töötavad ka madala veesurve korral. Regulaarne eelfiltrite vahetamine hoiab pöördosmoosi membraani töökorras ja seadme pikaealisena.

RO-101S mudel sobib ideaalselt joogivee jaoks. See vesi on võrreldav pudeliveega ning sobib ka imikutele ja allergikutele. ECO H Pro süsteem puhastab vett sügavuti, eemaldades lisaks karedusele ka antibiootikumide ja hormoonide jäägid.

Läbivoolu-sorptsioonifiltrid keskenduvad kloori ja orgaaniliste lisandite eemaldamisele, kuid H-markeriga mudelid sisaldavad ka ioonvahetusvaiku, mis aitab keskmise karedusega vett pehmendada. Need vajavad perioodilist hooldust ehk kassettide regenereerimist soolalahusega ja aeg-ajalt vahetamist.

Veepehmendus- ja rauaeemaldussüsteemid sobivad suurematele majapidamistele,  puhastades kogu maja vee, eemaldades lisaks karedusele ka raua, mangaani ja muud mineraalid. Näiteks AQUAPHOR S550 on kompaktne lahendus korterisse või vannituppa, S800 ja S1000 sobivad aga suurema veetarbimisega majapidamistele, tarbides poole vähem soola ja kuni viis korda vähem vett kui tavalised süsteemid.

Kaevu- ja puurkaevuvee eripära

Kui veeallikaks on kaev või puurkaev, tuleks enne süsteemi valimist kindlasti teha veeanalüüs. Sellise vee koostis võib ajas muutuda ning sisaldada lisaks karedusele ka nitraate ja rauaühendeid. Laborianalüüsi tulemuste põhjal saab valida vee eripärale sobiva lahenduse. AQUAPHORi süsteemid on loodud arvestama selliseid muutusi, tagades stabiilse tulemuse ka keerulisemates tingimustes.

AQUAPHORi filtritega saad mitte ainult puhta vee, vaid ka kindluse, et süsteem töötab laitmatult ja tugi on alati olemas.