Kas käsitööpalkmaja on kallim? Miks ei tasu võrrelda ainult seinte hinda

Uut kodu ehitama hakates küsitakse tavaliselt hinnapakkumisi mitmelt erinevalt ehitajalt. Sageli võrreldakse kõigepealt seinte maksumust ning just selle põhjal tehakse ka esimesed järeldused, milline maja tundub odavam ja milline kallim. Tegelikult võib selline võrdlus anda üsna eksitava pildi, sest erinevate ehitusviiside puhul ei sisalda hinnapakkumine sugugi samu töid.

Vipson Projekt OÜ käsitööpalkmajade valmistaja Taavi Tuvikese sõnul küsitakse temalt sageli, kas käsitööpalkmaja on kallim kui kivi-, karkass- või liimpalkmaja.

„Tavaliselt vaadatakse ainult palkseina hinda. Aga sein on ju ainult üks osa kogu majast. Kui võrrelda ainult ühte ehitusetappi, siis ei saa tegelikult aru, kui palju tuleb hiljem veel juurde teha ja kui palju see kõik kokku maksma läheb,“ ütleb Tuvike.

Vipsonis valmistatakse käsitööpalkseinad tehases suures osas valmis. Palgid kuivatatakse, lihvitakse ja nummerdatakse ning viimistletakse nii seest kui ka väljast vastavalt kliendi soovitud lõpptulemusele. Kuna palgid töödeldakse tehases puidukaitsevahendiga ja viimistletakse vastavalt kliendi soovile, vähendab see ka niiskuskahjustuste tekkimise ohtu ehitusplatsil. Kontrollitud sisetingimustes peale kantud kaitse aitab palki ehituse ajal ilmastiku ja niiskuse eest paremini kaitsta. Juba tehases paigaldatakse ka palkide ühenduskohtadesse isolatsioonimaterjal.

„Kui mina annan hinnapakkumise, siis tuleb objektile juba immutatud, lihvitud ja viimistletud palksein. Kivimaja puhul algab suur osa neist töödest alles pärast seinte valmimist,“ selgitab Tuvike.

Kivi- ja karkassmajade puhul lisanduvad pärast kandekonstruktsiooni valmimist tavaliselt veel soojustus-, tuuletõkke-, fassaadi- ja siseviimistlustööd. Need hinnastatakse sageli eraldi, mistõttu ei anna ainult kandeseinte maksumuse võrdlemine tegelikust ehitusmaksumusest terviklikku pilti.

Vipsonis valmistatakse nii ümarpalk- kui ka kanditud palkseinu. Valik sõltub eelkõige sellest, millist välimust klient soovib. Tootmise ja püstitamise seisukohalt ei ole Tuvikese sõnul vahet, kumma lahenduse kasuks otsustatakse.

„Mõni eelistab klassikalist ümarpalkseina, teine sirgema pinnaga kanditud palki. Kanditud palk võib tavainimese jaoks välja näha üsna sarnane liimpalgiga, kuid tegemist on ikkagi täispuidust käsitööpalgiga,“ räägib ta.

Hinnavõrdluses tasub arvestada ka ehitusajaga. Mida rohkem töid saab teha tehases, seda vähem jääb neid ehitusplatsile ning seda kiiremini saab maja püsti.

„Suure käsitööpalkmaja püstitan ma tavaliselt paari-kolme päevaga. Kraana tõstab palgid paika ja maja kerkib kiiresti. Kuna võimalikult palju tööd on tehases juba ette ära tehtud, kulub ehitusplatsil oluliselt vähem aega,“ ütleb Tuvike.

Ka erinevate palkmajade puhul sõltub objektil tehtava töö maht kasutatavast tehnoloogiast. Mida suurem on tehases tehtud tööde osakaal, seda vähem kulub aega paigaldusele objektil. Pikem ehitusaeg tähendab omakorda suuremaid tööjõu-, kraana- ja muid objektil tekkivaid kulusid.

Tuvikese hinnangul ei tasu kodu valides lähtuda ka ainult hilisemast küttearvest. Energiakulu sõltub väga palju maja ehituskvaliteedist, küttelahendusest ja terviklikust projektist, mitte üksnes seinamaterjalist.

„Kui ühe lahenduse ehitusmaksumus on oluliselt suurem, võib hinnavahe katta väga pika perioodi küttekulusid. Seetõttu tasub hinnata kogu investeeringut, mitte ainult energiakulu.“

Käsitööpalkmajal on Tuvikese sõnul jätkuvalt oma kindel ostjaskond. Palkmaja valikut ei määra ainult hind, vaid ka soov elada naturaalsest materjalist keskkonnas.

„Inimesed, kes palkmaja soovivad, hindavad päris puitu, selle sisekliimat ja loomulikku elukeskkonda. See on hoopis teistsugune elamise tunne,“ ütleb ta.

Paljude jaoks on oluline ka palkmaja keskkonnajalajälg. Täispuit on looduslik ehitusmaterjal, mis seob oma eluea jooksul süsinikku ning vajab võrreldes mitme teise ehitusmaterjaliga vähem töötlemist. Neile, kes soovivad elada võimalikult naturaalses keskkonnas, on see samuti üks argument palkmaja kasuks.

„Kui maja on korralikult projekteeritud ja ehitatud, peab see hästi sooja ning teenib oma peret aastakümneid. Lõpuks tulebki igaühel otsustada, kas ta valib kodu ainult hinnapakkumise järgi või ka selle järgi, millises keskkonnas ta tegelikult elada soovib. Kodu ehitatakse enamasti üks kord elus. Seetõttu tasub hinnata nii ehitusmaksumust, kasutuskulusid kui ka seda, millises majas soovite järgmised aastakümned elada,“ võtab Tuvike kokku.

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu)