Korduma kippuvad vead palkmaja renoveerimisel

Vanade palkhoonete restaureerimine on oluliselt suurem ja vastutusrikkam töö kui esialgu tundub ja kindlasti tasub siin enne tegutsema hakkamist ennast asjadega kurssi viia. Ükskõik, kas võtta see töö ise ette või palgata keegi teine seda tegema, on vanade palkhoonete restaureerimisel väga oluline kasutada õigeid võtteid ja vastavat tehnoloogiat.

Viljandimaal tegutseva käsitöö palkmajade ehituse ja renoveerimise ettevõtte Pupsi AZ OÜ juht Aigar Zahkna on palkmajade restaureerimisega tegelenud varsti juba 20 aastat ja oskab hästi välja tuua korduma kippuvad vead, mis kas lihtsalt teadmatusest või mõnel muul põhjusel kipuvad juhtuma.

Vundament

Maakivi vundament on midagi muud kui tavaline vundament. Tihti lähenetakse vana palkmaja restaureerimisele liiga üldiste teadmistega või siis lihtsalt mõtlematult.

Esimene tüüpviga, mis vundamendiga seoses tehakse, on palkhoone betoonpõranda maakivi vundamendiga kokku valamine. Nii tekib külmasild. Õige oleks põranda ja maakivi vundamendi vahel kasutada soojustusmaterjali, milleks sobib hästi minimaalselt 5 cm paksune penoplasti kiht. Kuna vundament ei ole tasane ja silumine on aeganõudev tegevus (eeldab saalungite tegemist), kiputakse see töö vahele tegemata jätmata. Paraku silumisest pääsu ei ole.

Aigar Zahkna mäletab konkreetset juhtumit, kui inimene pöördus tema poole murega, et mingil põhjusel sulab tema maja ümbert lumi. Põhjuseks oli vundamendist välja jooksev soojus, mille tulemusena põrandaküte ka maja ümbrust küttis. Küttekulu oli märkimsväärselt suur.
 
Maakivist vundamenti pealt ei soojustata. Küll aga on võimalik külmasilla vältimiseks panna vundamendi põhja alla ja ümber ringiratast penoplastist perimeeter. See aitab lisaks ka niiskuse maja seinast eemale suunata. Penoplasti ringist alates võiks olla tehtud ka drenaaž. See on väga hea lahendus eriti niiske pinnase korral.  
 
Teine oluline töö, mis ebamugavuse ja teadmatuse tõttu tegemata jäetakse, on vundamendi tõstmine. Kõigi vanade majade vundament on suuremal või vähemal määral vajunud, millega seoses ka seinad. Kui vundamenti ei tõsteta, jääb maja edaspidigi korstende kohtadele kandma ja küljed vajuvad veelgi rohkem ära, mis muudab kogu restaureerimistöö poolikuks.
 
Vundamendi tõstmine tasub kuhjaga ära ja on esimene asi, millega tegelema tuleks hakata. Kui seinad on loodis, on toa ilme parem ja asju lihtsam paigutada. Kõige olulisemad on sirged seinad siiski katuse vahetuseks, sest muidu on seda keeruline loodi saada. Vundamendi tõstmine käib vanade lagede järgi ja selleks kasutatakse mehaanilisi käsitungraudu ehk raudtee tunge.

Fassaad

Vana maja vajunud seinad tähendavad tihti ka seda, et hoone ei pea enam tuult ja vajab uuesti soojustamist. Väljastpoolt soojustamisel on mõistlik kasutada puistevilla. Palju kasutatakse ekslikult ka plaatvilla, mis aga palkmaja puhul ei tööta. Plaatvilla kasutamisel jäävad palgi ja villa vahele vahed, mis tähendab, et soojustus ei tööta korralikult ning lisaks on vahed ka heaks liikumisrajaks närilistele. Enamasti lisatakse soojustamise käigus majale ka uus välisvoodrilaudis, aga päris paljud restaureerijatest soovivad ka vana ümarpalgi välimust maja välises ilmes säilitada. Sellisel juhul on soojustamine tunduvalt keerulisem ja vaeva nõudvam töö, aga tasub ennast ära juhul, kui palgid ikka veel heas korras on. Soojustamine käib siis vanamoodsalt palgivahede takutamise teel.
 
Palkhoone puhul on alati mõistlik kasutada naturaalsemaid ja õhku läbilaskvamaid soojustusmaterjale, sest hoone peab saama hingata. Normaalse sisekliima tagamiseks paigaldatakse korralik ventilatsioon.

Ventilatsioon

Inimese jaoks on tavaliselt suurem probleem see, kui seinad tuult ei pea, aga maja seisukohalt võttes on palju halvem, kui maja on üle soojustatud ja puudub korralik ventilatsioon. Paraku juhtub ka seda. Õhu juurdepääs ja väljavool peab olema väga paigas, sest lisaks muudele sisekliima probleemidele muudab korraliku ventilatsiooni puudumine ka ahju kütmise keeruliseks. Kui lisaõhku peale ei tule, kaob tõmme ära. Kes on pidanud tegelema suitsu sisse ajavate ahjude või vinduvate pliitidega, oskavad head tõmmet hinnata.

Katus

Tihti alustatakse restaureerimist katusest. Tundub justkui loogiline, kui katus peab, peab ka maja. Vanade palkmajade puhul on katus üsnagi viimane, milleni peaks jõudma. Kõigepealt ikka vundament sirgeks ja seejärel seinad. Kui miski vajab paika tõstmist või loodi ajamist, tuleb see enne katusetöid ära teha.
 
Katuse puhul vajavad enamasti välja vahetamist sarikad. Tasub teada, et alati ei pea tervet sarikat välja vahetama. Ümarsarika puhul on õigeid töövõtteid teades võimalik ka lihtsalt osa sellest välja vahetada ja asendada uuega. Väga pikkade sarikate puhul on see üsna tavapärane tegevus.
 
Katuse puhul kehtib alati reegel, et olgu see siis uus või vana, kivi või palkmaja, aga katus peab ära kannatama ükskõik mille. Õigesti tehtud katus peab vastu kui tahes suurele lume kogusele. Tugev katus tähendab tugevat konstruktsiooni, mis aitab vältida kõiki edasipidiseid riske ja probleeme. Vanade palkmajade puhul tuleb kindlasti vaadata üle ka katuse vööpalk ja vajadusel see kokku tõmmata. Kui katuse tugevus taastatud, on maja jälle valmis vastu pidama aastakümneid kui mitte –sadu.

Lisainfo: www.pupsiaz.ee

 

A: Inkodu.ee (K. Viksne; J. Rohtsalu)