Inspiratsioon ja kontaktid - sisekujundus, sisustus, ehitus, aed!

Korteri väärtus peitub funktsionaalsuses

Foto: Margot Laisaar

Uute korterite müügikuulutuste juures reklaamitakse tavaliselt suurepärast asukohta, head arhitektuuri ja kordumatut vaadet.  Sisearhitekt Aet Pieli sõnul on üsna tavaline, et korterite planeeringud jäetakse tähelepanuta. Vaadatakse tubade arvu ja ruutmeetreid mõtlemata ruumi kasutusele ja mööbli paigutusele.

Mööbli paigutus peaks olema paika pandud maja planeerimise algfaasis ehk arhitekti ja sisearhitekti koostöö on ülioluline mitte ainult eramute vaid ka korterelamute puhul. Eriti oluline on see väikestes korterites, kus tõesti iga ruutmeeter vajab läbimõtlemist. Paraku on see väga tavaline kus arhitekt paneb ruumi  ettenähtud ruutmeetrite järgi paika. Sisearhitekt on see, kes peaks ruumid planeerima mööblist ja funktsioonist lähtuvalt. Mitte kõik, aga mitmed arendusfirmad saavad aru selle üliolulisusest.





Köögilahenduse puhul on paigutus ülioluline. Pole võimalik planeerida kööki läbimõtlemata seadmete täpseid asukohti ja loogilist kulgemist. Kui arvata, et korteri sisekujundus on ostja oma nägemus, siis ei ole see alati nii, sest korter on väga väike ruum elamiseks.  Hea sisearhitekti töö puhul on võimalik ette anda parim ja vahel ka ainuvõimalik lahendus.
 
Ühes kaasaegses avatud köögis võiks olla lett (mida suurem seda parem). Köök on sotsialiseerimise koht, kodu süda. Köök ei tohiks domineerida, võlu peaks peituma pigem funktsionaalsuses, kvaliteetsetes detailides ja materjalides. Köögi viimistlus peaks sulanduma ruumi värvide ja materjalidega. Tume köök  neelab valgust, muudab mustuse kergesti nähtavaks. Tänapäevane köögitehnika, segistid ja muu köögi juurde kuuluv - valgustid, toolid võiksid olla piisavalt stiilsed. Kööki mitte liigsete detailidega üle kuhjata. Sageli kiputakse seda tegema, sest arvatakse, et ruumi integreeruv, lihtne, ühetooniline  köök on igav. Tegelikult on köögimööbel osa korteri tervikust ja ei tohiks vaadata köögimööblit eraldi muust.






Selles kodus ja köögis õnnestus sisearhitektil sekkuda maja projekteerimise käigus. Muudatused aitasid kodu muuta oluliselt atraktiivsemaks.

1 korrus



2 korrus





Uued materjalid köögis on naturaalse väljanägemisega tsemendilaadsed ja akrüülipõhised tasapinnad. Betoon-, kivispoonid, lõhki kuivanud puidupinnad olgu kasutusel pigem erilahendusega interjöörides, kui tavakodus juba nende igapäevase hoolduse pärast.
 
Uus on köögimaailmas pliidiplaat, mille keskele sisse on integreeritud õhupuhastaja aktiivsöefiltriga, mis ei nõua otsesest ventilatsiooni äratõmmet. Saare kohal silmade kõrgusel rippuva õhupuhasti alternatiiviks on täielikult lakke integreeritud kubu, mis ei võta lae taga ruumi rohkem kui 20cm.
 
Käepidemed kapiustel on välja vahetatud ukse serva sisse freesitava süvendiga või muu nähtamatu lahendusega.

Kui räägime ruumi efektiivsest kasutusest, siis tuleks planeerimise käigus vältida liialt suuri koridore, panustada panipaikadesse ning garderoobidesse. Pigem avarad elutoad kui suured magamistoad. Majapidamisruum korteris on hädavajalik, kui vähegi võimalik võiks pesumasin olla eraldi ruumis koos ülejäänud majapidamistarvetega. Vannitoas on töötasapind sama oluline kui köögis, vajadusel on võimalik pesumasin selle alla paigutada. Eraldiseisev  valamu on ebapraktiline.



Laste ja magamistubadesse ei ehitaks spetsiaalseid kipsist kapiseinu. Lastetubadesse soovitaks kappe, mis ei ole standard sügavusega vaid pigem õhemad, kuhu paigutada lisaks riietele ka kõik muu vajalik. 70cm sügav lükandustega kapp ei ole mitte ainult igav ja massiivne vaid ka lastele ebapraktiline. Väga heas korteris on magamistuba ühendatud nii garderoobi kui ka vannitoaga.

Korterites ja ka eramajades pigem rõhutaks erinevaid materjale kui värve, aktsendiks olgu kardinad, tekstiilid, valgustid. Põnevust võib luua erinevate materjalidega seintel - keraamiline plaat, laudis, spoontahvel, tellis, betoon..tapeetidest, krohvidest rääkimata. Ka siin ei rõhutaks värve vaid materjalide omapärasid ja struktuure.





Siit veel mõned näited, kuidas väikseste muudatustega saab kodu teha oluliselt atraktiivsemaks ja funktisonaalsemaks.

See korter on ehitatud 60-ndatel. Köök on tõstetud ruumi keskele. Torude tõttu on köök astmel. Suur lett koos valamu ja pliidiga ning avar elutuba annavad sellele korterile täiesti teise ilme.
Muudatused lähevad päris palju maksma, vaatamata sellele, et need on väga väikesed,  sest ümber ei tule teha ainult seinad vaid ka plaadid esikus, tõsta ümber vee otsad, korrastada põrandat peale seina ära võtmist jm.



Uusarendus, kus väikeste muudatuste sisseviimisega sai ruum oluliselt funktsionaalsem ja köök atraktiivsem. Kuna maja on valmis, siis väikesed muudatused on siiski väga kulukad, kuna toovad kaasa plaadivahetuse, torude vedamise jms.

Sisearhitekt kaasati siin kohe alguses projekteerimise protsessi. Atraktiivsema köögilahenduse saamiseks lisati juurde üks aken terrassile. Köök on vaatega elutuppa ja seal on suur lett toidu tegemiseks, mis on ühendatud söögilauaga.

Seega, kuigi mõte oma kodu täiesti üksi planeerimisest tundub tihti ahvatlev, tasuks vähemalt suurtes küsimustes spetsialisti nõuandeid ja arvamust kuulda võtta, et paigutada standarditest, funktsionaalsusest ja visuaalsest ilmest lähtudes õigesti olulisemad asjad. Muu sisustamise ja kujundamisega võibki hiljem igaüks ise tegeleda ning sellest tõeliselt rõõmu tunda. Hea planeering ei tõsta ainult korteri väärtust vaid kokkuvõttes säästab ka raha.
 

Fotodel: planeeringud ja sisekujundus Aet Piel Disain, fotograaf: Margot Laisaar
Autor: INkodu.ee 02/2016

Portaalist - Kontakt - Reklaam
Inkodu.ee (sisekujundus – sisustus - ehitus - aed) - E-post: info @ inkodu.ee
Kõik õigused kaitstud - inkodu.ee ®. Info kasutamine loata ei ole lubatud!
Facebook Linkedin Instagram Instagram