Miks on maasoojuspuurauk tuleviku ehituse võtmelahendus?

Kui veel mõned aastad tagasi peeti maasoojust eelkõige energiat säästvaks küttelahenduseks, on sellest nüüd aga saamas ehituse uus standard. Põhjuseks on karmistuvad energiamärgise nõuded, Kliimaministeeriumi jahutusmäärus ja peatselt jõustuv fossiilkütuste keeld, mis suunavad ehitussektorit otsima lahendusi, mis oleksid tõhusad, vastupidavad ja vastaksid uutele regulatsioonidele.

Kütte- ja jahutuslahenduste valik ei sõltu enam turutrendidest, vaid üha rangematest Euroopa ja Eesti energiatõhususe reeglitest. Maasoojuspuuraugud sobituvad sellesse raamistikku ideaalselt, sest tagavad stabiilse temperatuuri aastaringselt, hoiavad kõrget kasutegurit ka pakasega ning töötavad täisautomaatselt ja hooldusvabalt nii eramutes kui ka suuremates elu- ja ärihoonetes.

Järgnevalt vaatamegi lähemalt, millised regulatiivsed muudatused on toonud maasoojuspuuraugud esiplaanile ja miks just maasoojuspuurauk on kõige efektiivsem lahendus.a

Euroopa ja Eesti uued nõuded

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv (EL 2024/1275) seab eesmärgiks vähendada hoonete energiatarvet 2030. aastaks vähemalt 16% ja 2035. aastaks 20–22% võrreldes senise baastasemega [Euroopa Komisjon]. Alates 2028. aastast peavad kõik uued avalikud hooned olema nullemissiooniga, ülejäänud uued hooned alates 2030. aastast. Lisaks lõpetatakse järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. Gaasi- ja õlikatelde toetus lõpeb 2025. aastal ja turult kaovad need täielikult 2040. aastaks [BPIE Guide EPBD].

Eestis jõustus 1. juunist 2025 uus jahutusnõue, mis seab hoonete sisetemperatuurile selged piirid: aastas ei tohi lubatud piirmäära ületavate tundide arv ületada 150 kraadtundi. Kui piir ületatakse, tuleb hoonesse projekteerida jahutus. Määruses on välja toodud, et kõige energiatõhusam ja keskkonnasõbralikum viis selle saavutamiseks on passiivjahutus maasoojuspuuraukude abil. [Kliimaministeerium].

Selline regulatiivne raamistik tähendab, et maasoojuslahendused ei ole enam lihtsalt valik mugavuse või energiasäästu nimel, vaid tulevikukindel nõue, mis aitab vastata nii Euroopa kliimaeesmärkidele kui ka kohalikele standarditele.

Märkus: maasoojuspuurauk ja soojuspuurkaev ei ole sama

Eestis rajatakse ainult maasoojuspuurauke ehk energiakaeve – puuritud lahendusi, kus maakontuuri torud paigaldatakse sügavale pinnasesse ja auk täidetakse spetsiaalse betooniseguga. Selline tehnoloogia tagab püsiva energiatõhususe ja põhjavee kaitse.

Sageli aetakse need segamini soojuspuurkaevudega, mida rajatakse lahtisel meetodil. Viimased ei ole Eestis osutunud tõhusaks ja võivad ohustada põhjavee puhtust. Uue Kliimaministeeriumi määruse kohaselt plaanitakse nende kasutamine täielikult keelustada.

Passiivjahutus: miks maasoojuspuurauk on kõige efektiivsem lahendus

Veel mõni aeg tagasi ei olnud jahutus enamikus Eesti kodudes ja avalikes hoonetes peamine prioriteet. Kuid kliimamuutused, soojenevad suved ja uued nõuded on olukorda muutnud.

Passiivjahutus maasoojuspuuraugust on praegustes oludes kõige energiatõhusam lahendus. Selle toimimispõhimõte erineb tavapärasest kliimaseadmest:

• jahutusenergia tuleb otse maapinnast, kus temperatuur püsib aastaringselt 4–8 °C;
• soojuspumba kompressor ei pea töötama – piisab vähe energiat tarbivast tsirkulatsioonipumbast;
• energiakasutuse näitaja (EER) võib ulatuda 20–40-ni, samas kui tavalistel jahutusseadmetel jääb see 3–5 vahele;
• tulemus on mugav sisekliima ja kordades väiksem energiakulu.

Üks ja sama süsteem pakub seega tõhusat kütet talvel ja jahutust suvel, just seda, mida uus regulatsioon hoonetelt nõuab.

Investeering ja ehitusetapid

Maasoojuspuuraukude rajamine eeldab küll suuremat alginvesteeringut, kuid tasub end pikas plaanis kiiresti ära tänu madalatele püsikuludele ja süsteemi pikaealisusele.

Eramajade puhul jääb keskmine kulu umbes 60–80 eurot köetava ruutmeetri kohta, mis tähendab, et 150 m² maja puhul on puuraukude rajamise maksumus ligikaudu 10 000–15 000 eurot.
Koos soojuspumba ja paigaldusega kujuneb kogu süsteemi hinnaks umbes 25 000–27 000 eurot.

Suuremates hoonetes sõltub hind puuraukude arvust ja magistraalide pikkusest, kuid ka energiakulude kokkuhoid kasvab proportsionaalselt.

Tasuvusaeg jääb tavaliselt 3–6 aasta vahele, sõltudes fossiilkütuste hindadest ja võimalikest toetustest. Seejärel pakub süsteem aastakümneid ülimadala energiakuluga kütet ja passiivset jahutust.

Puuraukude eluiga ulatub üle 100 aasta, soojuspumbal on see tavaliselt 20–40 aastat.

Rajamise etapid

• Geoloogiline uuring – selgitatakse pinnase, kivimite ja põhjavee tingimused.
• Projekt ja load – koostatakse tehniline projekt ning taotletakse ehitus- ja keskkonnaluba.
• Puurimine – teostatakse tavaliselt 50–200 meetri sügavusele.
• Torustiku paigaldus – tagab soojuskandja liikumise.
• Süsteemi ühendamine – soojuspump juhib energia hoone kütte- ja jahutussüsteemi.

Insenerid rõhutavad, et arvestada tuleb ka riskidega, kus kõrge alginvesteering, pika loamenetluse ja keeruka geoloogia korral võib projekt muutuda ajaliselt nõudlikumaks. Samuti on oluline, et puurauke ei projekteeritaks liiga vähe, sest hilisem juurdepuurimine on kulukas.

Sellest hoolimata on maasoojuspuurauk üks väheseid lahendusi, mis vastab korraga Euroopa direktiividele, Eesti jahutusmäärusele ja fossiilkütuste väljafaasimise nõuetele.

Võrdlus teiste küttelahendustega

Maasoojuspuurauk koos soojuspumbaga on investeeringuna küll kallim kui näiteks elektriküte, kuid tänu madalatele püsikuludele muutub see aja jooksul oluliselt tasuvamaks.
Õhk-vesi soojuspump ja pelletikatel jäävad hinnalt kahe vahele, kuid ei paku sama kõrget kasutegurit ega stabiilset temperatuuri.

Eesti näide – Maasoojus OÜ

Eestis on heaks näiteks Maasoojus OÜ, kes on maasoojuspuuraukude rajamisega tegelenud palju aastaid. Ettevõtte enda kontor töötab samuti samal lahendusel, olles ühtaegu näidisobjekt ja praktiline tõestus pikaajaliselt toimivast süsteemist. See pakub kütet ja passiivset jahutust ning sobib nii eramutele kui ka suurtele hoonetele.

Kui otsid oma kodu või tööstushoone jaoks kõige energiatõhusamat küttesüsteemi koos jahutusega, leiad lahenduse Maasoojus OÜ kaudu.

A: Inkodu.ee