Kuidas teha head interjöörifotot?

Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Pildiga on võimalik rääkida lugu ja tekitada vaatajas tugevalt nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Näiteks kinnisvara müümisel on kvaliteetsed fotod absoluutselt kõige alus.

Fotod peavad olema täpselt nii head, et tulevased elanikud kujutaksid neid vaadates ette ennast juba uues kodus elamas. Ilusad fotod on täpselt sama tähtsad ka ükskõik millise muu interjööri disaini puudutava toote või teenuse müümiseks.

Kes eales on proovinud teha head interjöörifotot teab, et see polegi lihtsalt üks klõps, vaid nõuab päris palju ettevalmistust, teadmisi ja oskusi. Kogenud fotograaf Aivar Pihelgas jagab näpunäiteid, kuidas teha head interjöörifotot. Me ei räägi muidugi profifotost, aga põhitõdede teadmine on kindlasti juba pool võitu.

Alustama peaks võttepaiga ettevalmistusest ja meeleolu loomisest

Foto on halastamatu ja toob esile absoluutselt kõik. Kuigi inimene ise võib olla harjunud, et sokipaar kuivavad radiaatoril, diivani kõrval raamatuhunnik, vannitoa riiulid pudeleid täis ja nurgas tolmurullid, siis teine inimene ei pruugi seda nii loomulikuna näha. Ka klaaspinnad on väga ohtlikud, sest pildile jäävad isegi sõrmejäljed. Pildil peaks paistma ikkagi kõik see, mida müüa tahame.

Oluline on võttepaik täpselt läbi mõelda, rõhutama peaks ainult olulist ja mitte risustama pilti muude detailidega. Ka näiteks WC-poti kaas võiks pildil kinni olla ja kindlasti ei tohiks selle kõrval vedeleda ummistuste eemaldamise pump. Mis korteri ostja sellest peaks arvama, et kogu aeg on kanalisatsioon umbes?

Väga tähtis on meeleolu loomine. Millist emotsiooni pilt peaks vaatajas tekitama? Kas soovid näidata eksklusiivset linnakorterit, hubast kodu suurele perele või hoopis funktsionaalset üürikodu? Täpselt seda näitagi.

Detailidega saab väga palju mõjutada, aga sama oluline on siin ka kompositsioon. Ruumi kõige ilusamat detaili või osa ei pea üldse otse pildistama. Näiteks kaunis elava tulega kamin võiks asetseda hoopis pildi nurgas, et peale jääks ka muu osa ruumist.

Värvikordused ruumis ja sarnased motiivid mõjuvad väga maitsekalt. Unustada ei maksaks muidugi valgusteid, mis on hubase meeleolu loomisel asendamatud. Isegi sombuse ilmaga maja välisfassaadi pildistamisel annab toast paistev soe valgus palju juurde.

Kõik varjud ei ole halvad, näiteks kui väljas pildistamisel jääb pildile mõni vallati vari, mis ei sega kuidagi oluliste asjade vaatamist, võib see isegi väga huvitav olla. Siinkohal tasub alati meeles pidada ka reeglit, et vähem on rohkem! Detailidega ei tohi kunagi ka liiale minna.

Olulised märksõnad on valgus ja statiiv

Head pildi aluseks on hea valgus. Ideaalsel pildistamispäeval paistab päike ja sinises taevas heljuvad üksikud valged pilved. Päevavalguses saab väga häid pilte ka telefoniga teha, hämaras jääb telefon hätta ning vaja oleks juba lisavalgust ja võimekamat aparaati.

Kõige olulisem abivahend on statiiv, sest inimese käsi pole kunagi piisavalt fikseeritud ja pisemgi käeliigutus jääb pildil näha, tulemuseks on udused või ära väristatud pildid.

Teiseks on enamikel kaameratel võimalik sisse lülitada tagumine ekraan, kust on hea jälgida reaalset pilti, mida salvestad.

Pildistama peaks alati toa kõige kaugemast nurgast, nii mahub pildile kõige rohkem. Uksed ja trepid erinevatesse tubadesse võiks olla näha, et tekiks arusaam üldplaanist.

Loomulik valgus annab fotole pehmuse. Kui aga loomulikku valgust ikkagi ei ole ja enamasti see nii on, peab hea pildi tegemiseks valgust tekitama. Üks võimalus on alati panna ruumis põlema kõik tuled, aga kuna enamasti kasutatakse meie kodudes kohtvalgusteid, võivad sellest tekkida soovimatud varjud. Mitte mingil juhul ära kasuta kaamera enda välku, sest sellega saavutad kindlasti moonutatud tulemuse. Pigem kasutatakse hea foto tegemiseks lisavälku või spetsiaalset välklampi, mis interjööri pildistamisel suunatakse enamasti lakke. Nii on tulemuseks ühtlase valgusega ilusad pildid. Meeles tasub pidada ka seda, et interjööri pildid peaksid olema sooja valgusega, külm ei meelita kunagi kodusoojusega.

Pildistamise kõrgus ja nurk

Ideaalne pildistamise kõrgus peaks olema põranda ja lae vaheline keskkoht, mis on tüüpkorteri puhul 1,2 m kõrgusel. Nii jäävad ruumi proportsioonid loomulikumad ning pildi moonutused on väiksemad. Väike proffide saladus on, et mida rohkem põrandapinda pildile jääb, seda avaram ruum tundub.

Lainurga kasutamine väikestes ruumides on väga ohtlik, sest eesmärk on ju ikkagi hea pilt saada, mitte mahutada ära kogu ruum imeliku kummis kujutisena. Sellisel juhul on targem pildista pigem seda osa ruumist, mis enam rõhutamist vajab.

Sama kehtib muide ka maja välisfassaadi pildistamise kohta. Kui ruumi ikkagi on vähe ja kogu hoone ei mahu ilusti kaadrisse, tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha. Üks võimalus on leida kõrvalmaja sobival kõrgusel asuvast korterist sõber, kelle aknast pilt ära teha või siis kasutada moodsat tehnikat ja lasta lendu droon.

Välipiltide tegemiseks on kõige parem aeg 10-20 minutit peale päikeseloojangut, sest siis on loomulik valgus kõige ilusam. Parim nurk pildistamiseks on alati 45 kraadi, see kehtib tegelikult nii inimeste, autode kui ükskõik mille kohta. Võimalusel tasub välipilte teha kevadel, kui rohelist on juba näha, aga puud ei ole veele päris lehte läinud.

Pretensioonikad pinnad ja järeltöötlus

Kõige pretensioonikamad on pildistamiseks suured peegelpinnad, nii peeglitega garderoobiuksed kui maast laeni ulatuvad aknad. Suurte peegelpindadega ruumis pildistades on statiiv kohustuslik, sest siis on juba vaja kasutada kaugjuhimist. Kaamera jääb nagunii pildile ja seda on lihtsam sealt järeltöötluses ära kaotada kui tervet inimest.

Peeglite või klaaspindade pildistamisel ei tohi kaamera olla kunagi pinnaga risti, välgu peegeldusena suur valge laik on sel juhul tagatud. Võimalusel pildistada pika säriajaga (1-10 sekundit), tulemus on kordades ilusam.

Kui valgust ikkagi on vähe ja peab kasutama  välku, siis pigem pildistada umbes 45-kraadise nurga alt. Väga rasked on hästi pildile saada suured aknad ja klaasseinad. Tavaliselt on 2 võimalust, aknast jääb paistma ilus vaade, aga ruum ise on pime või siis on tuba ilus ja aknad lihtsalt valged. Sellisel juhul tehakse samast kohast mitu erinevat pilti, muutes kaamera heleduse seadeid.

Kõige raskemal juhul peabki järeltöötluses võtma ühelt pildilt valgustatud toa ja teiselt aknast paistva kauni vaate ning need kokku panema. Õnneks selliseid raskeid ülesandeid tuleb ikkagi üsna harva ette.

Pildistamine on oskus ja selleks peab ka silma olema, aga ka kaasaegsed tehnilised lahendused teevad selle töö ikkagi mõnevõrra kergemaks. Mobiiliga pildistamiseks on terve hulk abivahendeid, näiteks telefoni külge käiv vidin koos nuppudega, et kaamerat mugavamalt juhtida või siis pikendusvars.

Täna on kõigile kättesaadavad ka erinevad äpid ja tarkvarad, mis aitavad nii töötluse lihtsamaks muuta kui pakuvad ka uutmoodi jäädvustamise võimalusi. Näiteks üks põnev võimalus on teha ruumidest 360-kraadist pilti jäädvustava kaameraga virtuaaltuur (täna on paljudel mobiiltelefonidel ka selline funktsioon olemas). See on huvitav seade ka reisi jäädvustamiseks, et hiljem ka need kohad üle vaadata, mis kohal olles selja taha jäid.

Midagi ei ole teha, emotsioon müüb ja inimene ostab silmadega. Paku siis seda talle!

A: Inkoudu.ee, 2018
Allikas: Inkodu.ee ja Interjööri messi seminarid 2018.