Inspiratsioon ja kontaktid - sisekujundus, sisustus, ehitus, aed!

Taimede ettekasvatamine - pikeerimine ja potistamine

Taimede ettekasvatamine - pikeerimine ja potistamine
Pikeerimine
Kui külvidel on idulehed täielikult välja arenenud ja on märgata idulehtede vahelt esimese pärislehe ilmumist, siis on aeg ette võtta esimene pikeerimine. Selleks valmistatakse ette külvinõuga sarnane pikeerimiskast. Tavaliselt on taimed nii pisikesed, et oma kohmakate näppudega pole neid võimalik hoida, sel juhul võetakse esimesel pikeerimisel abiks teritatud otsaga pulgake. Pisikestel taimedel meeldib kasvada üksteise lähedal, seepärast ei tohi pikeerida liiga harvalt - paras pikeerimise vahekaugus on umbes 1 cm, suurematel idanditel veidi rohkem.

Esimesel pikeerimisel asetatakse idand ilmtingimata idulehtedeni mulda, see hoiab ära võimaliku varrepõletiku tekke ja kujundab taimest elujõulisema istiku. Pärast pikeerimist tuleb taimi ettevaatlikult kasta, kuid klaasi või kilet enam kasvunõule peale ei asetata. Teine pikeerimine võetakse ette siis, kui taimed on kastis üksteisega kokku kasvanud ja ka teist pikeerimist ei tohi teha liiga harvalt. Kolmas pikeerimine on tavaliselt noortaime lõppistutamine kasvupotti või kassetti.

Potistamine


Potistamise ajaks on eelnevalt pikeeritud noortaimed kasvanud juba nii kopsakateks, et nende hoidmine näppude vahel pole enam probleem. On väga tähtis teada, et taime jaoks ei tohi valida liiga suurt potti. Väikese potiga on küll rohkem hoolt ja vaeva, kuid taimed kasvavad selles paremini. Esmaistutuspotiks sobib 7x7 või 9x9 cm avausega pott, olenevalt istutatava taimeliigi hetkesuurusest.

Kui külvamised on õigesti ajastatud, jõuavad taimed kevadise välja istutamise ajaks probleemideta ära tarbida ka esmase potistamise võimalused, ilma et neid peaks veel ümber istutama suuremasse potti. Kui aga külv sai tehtud liiga varakult, võib lisaks pikeerimistele enne kevadet tekkida vajadus ka teistkordse potistamise järele, sest õues või kasvuhoones pole ilmastik veel muutunud taime edasikasvamiseks sobivaks. Nii võib pikk ooteaeg kitsaks jäänud potis muuta taimed nõrgaks ja inetuks.



Kastmine ja väetamine


Pärast tärkamist hakka külve harjutama toaõhuga, eemaldades aeg-ajalt külvikastilt katet. Enne esimest pikeerimist peavad taimekesed olema ruumiõhuga harjutatud, sest pikeeritud taimekastidele enam katet peale ei panda. Kasta taimekesi vastavalt vajadusele toasooja- või natuke soojema veega, mullakiht ei tohi kunagi olla läbikuivanud või ka liigniiske.

Kuna mullasegudes on juba väetised lisatud, siis väeta ainult siis, kui näed, et taimekesed on kollakad ja tõesti ei edene. Väetamine tuleb kõne alla siis, kui taimed istutatakse juba pottidesse kasvama. Aknalaual kasvatades võib pöörata taimekaste ja taimi, kui need on kasvanud valguse suunas viltu. Külmal ajal ära ava mingil juhul akent, kui selle laual kasvavad noortaimed.

A: Hansaplant

 

Portaalist - Kontakt - Reklaam
Inkodu.ee (sisekujundus – sisustus - ehitus - aed) - E-post: info @ inkodu.ee
Kõik õigused kaitstud - inkodu.ee ®. Info kasutamine loata ei ole lubatud!
Facebook Linkedin Instagram Google