Kodu kui enesepeegeldus – sisearhitekt Heldi Rebane mõtestab ruumi ja inimese vahelist dialoogi

Mis siis, kui kodu ei oleks lihtsalt koht, kus elada – vaid keskkond, mis aitab sul end paremini mõista? Ruum, mis ei kaunista lihtsalt elu, vaid toetab seda. Just sellesse usub sisearhitekt Heldi Rebane. Tema jaoks ei ole sisearhitektuur pelgalt esteetika küsimus, vaid tundlik ja tähenduslik suhe inimese ja ruumi vahel. Kohtumine, mis võib muuta nii ruumi kui ka inimest ennast.

Heldi mõtiskleb oma töö sisuliste lähtekohtade üle:

„Minu töö algab inimesest, mitte ruumist. Küsin, kuidas ta elab, kuhu liigub, millest unistab. Alles siis hakkan kuulama ruumi, et leida, millist toetust see saab inimesele pakkuda. Ma ei suru peale lahendusi, ma aitan välja selgitada, mida ruum ja inimene teineteisele öelda tahavad.“

„Sisearhitektina ei ole minu eesmärk lihtsalt luua ilusat kodu. Soovin, et inimene tunneks end seal kergemalt, vabamalt, kooskõlas oma loomuliku rütmiga. Kui keegi osaleb teadlikult oma kodu loomises, siis ei sünni ainult uus interjöör – sünnib uus teadlikkus iseendast.

Kõige olulisem ongi see, et inimene hakkab tajuma, kuidas tema ümbrus teda mõjutab. Iga ese, iga valguslaik, iga liikumistee kannab sõnumit. Ja kui see ruumi keel kõlab kokku inimese sisemaailmaga, juhtub midagi erilist – kodu muutub kohaks, kus inimene ei tunne end lihtsalt hästi, vaid tunneb end tõeliselt iseendana.

Mul on olnud hetki, kus istun kliendi kõrval äsja valminud kodus ja tajun, kuidas ruum hingab temaga samas rütmis. See tänulikkus, see kergus – see on tunne, mida ei saa millegagi võrrelda. Just selle tunde pärast ma seda tööd teen.

Ma usun, et sisearhitektiks ei saada ainult koolis. See on tunnetus, mis elab inimese sees juba enne, kui ta oskab seda sõnadesse panna. Ruumitaju, värvide ja valguse mõistmine, liikumise sujuv tunnetamine – need oskused kujunevad koos inimesega. Nii nagu mõni laps mõtleb mustrites ja numbrites, tunnetab teine juba varakult ruumi loomulikku hingamist.

Tänapäeval räägime palju vaimsest tasakaalust ja sisemisest rahust, kuid sageli unustame, kui tugev mõju on meie füüsilisel ümbrusel. Kodu ei ole lihtsalt neli seina, see on meie emotsioonide, mõtete ja energia peegeldus. Kui ruum toetab, toetab elu. Kui kodu on kooskõlas, leiame tasakaalu ka enda sees.

Hiljuti puudutas mind sügavalt dokumentaalfilm „Keha: sisemiste sotsiaalvõrgustike imed“. Seal kirjeldati, kuidas meie kehasüsteemid suhtlevad omavahel nähtamatul tasandil. Midagi sarnast toimub ka kodus – valgus, objektid ja liikumine loovad nähtamatu suhtlusvõrgustiku, mis mõjutab iga päeva, igat meeleolu ja valikut.

Tänapäevane neuroteadus ja kvantfüüsika on kinnitanud seda, mida vanad kultuurid on ammu teadnud – ruumil ja energial on otsene seos. Kuhu liigub pilk, sinna liigub ka energia. See, mida igapäevaselt näeme ja kogeme, kujundab meie sisemaailma. Kodu loomine on üks kõige sügavamaid viise iseendaga kontakti saavutamiseks.

Oma elus keerulisel hetkel hakkasin alateadlikult kodus ümberkorraldusi tegema. Alles hiljem, feng shui põhimõtteid uurides, sain aru, miks need muutused mulle nii palju andsid. Meil kõigil on see sisemine kompass olemas – küsimus on, kas me julgeme seda kuulata.

Sisearhitekti töö ei seisne ainult ilusate pindade loomises. See on sügav koostöö inimesega, tema vajaduste ja energeetilise tasakaalu tajumine. Seepärast ei saa lähtuda vaid trendidest – iga kodu peab sündima inimesest endast.

Kui lubame endal kodu sügavamalt tajuda, muutub ka elu. Teadlikkus asendab juhuslikkust, lihtsus avab selguse. Selle protsessi toetamiseks olen loonud juhendi, mis aitab samm-sammult kodu kaardistada ja sel moel paremini mõista ka iseennast.

Luba endal avaneda. Kuula, mida õmbrus sulle ütleb. Ja loo kodu, mis räägib sinuga – vaiksel, toetaval ja sügavalt isiklikul moel.“

Galerii: Eramu Valgerannas. Looduse keskel, jõe ääres ja männimetsa varjus paiknev valgusküllane kodu. Kliendi ainus soov oli heledad seinad ja hubane olemine. Tulemuseks on pehme ruum, kus looduslikud toonid ja materjalid sulanduvad ümbritsevaga, pakkudes vaikust ja soojust.