Sisekujundus, sisustus, ehitus, aed - nõuanded, trendid ja kontaktid!

LAE ALLA püsilillepeenra näidisplaan!

2021-07-01
Püsilillepeenar - Illusteeriv foto Palusalu Aiad

LAE ALLA püsilillepeenra istutusplaan ja taimede nimekiri koos kogustega SIIT.

Püsilillepeenarde rajamisele spetsialiseerunud Palusalu Aiad aiakujundaja Maria Palusalu räägib allpool videos, kuidas rajada kevadest sügiseni õitsev kauaõitsev lillepeenar 36 m2 suurusele alale, päikselisele, kuivale, kivisele ja tuulisele kasvukohale aia äärde (mereäärne kliima, modernne aed). Need tingimused ei ole ideaalsed ja taimi tuleb teadlikult valida, et need ka oma ilu näitaks ning püsivalt kestma jääks.

Püsilillepeenar modernses aias

Modernses aia puhul on soovitav, et värvid ja stiil, mis aeda valitakse, sobiksid kokku maja ja teiste krundil olevate hoonetega. Taimede ja hoone, näiteks maja fassaadi värvide sobitamine on Palusalu hinnangul väga hea mõte – nii jääb kujundus ühtlasem ja kogu aiaruum kaunim. Küll aga täpsustab aiakujundaja, et see ei tähenda nagu peaks kõik taimed ühes värvitoonis valima. Heleduse ja tumedusega saab mängida ning kontrastiks tuua ka teisi värve, mis hakkavad paremini silma, kui neid on vähe, ning kokkuvõttes pakuvad silmale rohkem huvitavaid aspekte.

Uus! peenraplaan koos roosidega (pilt 2). Sellest plaanist ei ole siin artiklis ja videos juttu, aga saab alla laadida SIIN.

Loe lisaks: püsilillepeenarde näidisplaanid

Lillepeenra hooldamine – kuidas seda vähendada?

Paljud tahavad saada lillepeenart, mis vajab vähe hoolt või oleks hooldusvaba. Aga mis üldse hooldusvajadust tekitab?

Kastmine

Paepealsele rajatava lillepeenra puhul on peamiseks hooldusteemaks kastmine. Kastetakse, et peenrad näeksid ilusad välja. Suure kastmisvajaduse põhjuseks on sageli see, et peenrasse on valitud valed taimed. Kui valida taimed, mis saavad peapealsel, kuivas pinnases hakkama, siis ei ole lisakastmist ka oluliselt vaja.

Kastmise osas nendib Palusalu, et paljude jaoks tähendab see hommikul ja õhtul voolikuga aiamaale minemist või pihusti töölepanemist, et taimed veega üle lasta. Seda aga ei saa kastmiseks nimetada - see on ajaraiskamine ning taimedele kasu ei too. Pealepiserdatud vesi läheb vaid mulla pindmistesse kihtidesse ja sügavamale ei imbu. Taimede jaoks tähendab see, et juured arenevad ainult pealmises mullakihis ja nii muutuvad nad veelgi põuatundlikumaks!

Seega soovitab aiakujundaja, et kui taimi korralikult kasta ei jõuta, siis parem seda üldse mitte teha. Alati tuleb valida taimed, mis saavad sinu aias hakkama ning kasta - ja siis põhjalikult – vaid suure põua ajal.

Väetamine

Teine lisatööd toov tegevus on väetamine. Kiire elutempoga aiapidaja peaks valima taimed, mis väetamist ei vaja. Kuivas ja toitainetevaeses kasvukohas taimi väetades lähevad need lopsakamaks ja lamanduvad, mis tähendab, et pead hakkama neid ka toestama. See omakorda on lisatöö. Lisaks võib väetamine muuta taimed ka külmaõrnemaks.

Teod

Hoolduse juures on aktuaalne teema ka teod. Palju on taimi, keda teod ei taha, teisi jällegi söövad heal meelega. Hea näide siin on hostad, kelle lehed tigudele väga meeldivad. Peenrasse taimi valima hakates tuleb seega vaadata ka seda, kas seal on selliseid, mis tigudele meeldivad või pigem mitte. Ka see säästab paljudest töödest. Lisaks näeb aed ka ilusam välja, kui taimede lehed ei ole ära näritud.

Taimekaitse

Üheks hooldustööks on ka taimekaitse. Ning aiakujundaja rõhutab taas - kui taimed on oma õiges kasvukohas, siis neile ei ole vaja teha taimekaitse tõrjet. Kui tuleb mõni üksik lehetäi või kahjur, ei pea kohe mürgipritsi järele haarama, sest loodus teeb oma töö ja saab sellega ise hakkama. Kui aga taimed on valitud valele kohale ja jäävad stressi, tuleb tegeleda ka taime kaitsmise teemadega.

Kokkuvõtteks rõhutab Maria Palusalu veelkord, et kõige tähtsam on valida õiged taimed õigesse kohta, nii on lihtne ka peenarde eest hoolt kanda!

Mis suuruses võiks lillepeenar olla, et see jääks efektne?

Sageli kardetakse teha suuremaid lillepeenraid. Selle asemel tehakse pigem väikesed, ühe-kahe või kolme ruutmeetri suuruseid. Kui aga aias on näiteks kümme väikest peenart, siis need näevad rahutumad välja kui üks suur peenar.

Kui on soov aeda lillepeenar teha, siis soovitab Palusalu alustada ühest peenrast, mis oleks vähemalt 20–30 m2 suurune. Siis annab see juba efekti - näeb ilusam välja ja sellega on palju vähem hoolt. Sellisele peenrale saab planeerida koosluse, mis on ilus varakevadest hilissügiseni ning isegi talvel. Samas kui tahaks istutusalal kasutada ka põõsaid ja oksapuid, siis peaks peenar olema veelgi suurem, umbes 50–100 m2.

See, mis kujuga istutusala olema peaks, sõltub maja stiilist, aia suurusest ning seda ümbritsevast alast. Kui näiteks elada piirkonnas, kus on on väga tihe asustus, aiast on näha naabermajad ja aed ei ole väga suur, siis tasub kaaluda sirgete joontega kujundust ja peenraid. Samuti sobivad geomeetrilised vormid, kuid vabakujulised istutusalad modernse maja puhul pigem mitte.

Vabakujulisi istutusi saab planeerida aeda, mis on suurem, umbes 1000-ruutmeetrine ning sellisesse aeda, kust avanevad vaated loodusele, looduslikele vormidele ning kus ei ole arhitektuurseid sirgjoonelisi elemente.

Seega lähtub aiakujundus ümbritsevast – võta sealt elemente, jooni, et see sobituks sinna, kus su aed asub! Loe lisaks: püsilillepeenra rajamise õpetus

Millised taimed omavahel kokku sobivad?

Taimede kokkusobitamiseks on palju erinevaid viise. Selle kohta on Palusalu Aedadel ka eraldi 2-tunnine koolitus “Efektsed taimekooslused”, kuid siinkohal toob Maria Palusalu välja viis peamist võimalust kuidas taimi kokku sobitada.

1. Kasvukoht

Kõige aluseks on kindlasti taime kasvukoht. Tee esimese asjana kindlaks milline on kasvukoht sinu aias, kuhu lillepeenart planeerid. Kas seal on pigem kuivem, parasniiske või niiskem muld? Igale kasvukohale on olemas taimed, millega on võimalik luua väga lopsakas istutus.

2. Valgus

Kas kohas kuhu peenart planeerid on pigem valge, poolvari või täisvari? Sellest sõltub milliseid taimi saad sinna valida ning kasvatada.

3. Värvus

Taimi on võimalik kokku panna ka värvide järgi. Selleks on olemas erinevaid värviteooriaid. Aias on tõenäoliselt kõige enam levinud kontrastipõhine lähenemine. Näiteks valitakse sinine toon ja sinisele kontrastiks kollane või oranž.

Kuna oranž ja kollane on kirkad ja tähelepanu endale tõmbavad, siis neid kasutatakse sellistes kooslustes vähem. Sel juhul tulevad nad ka ilusti esile ning kogu kooslus on tasakaalus.

Istutusi saab teha ka toon-toonis, heledama ja tumedama kontrastiga. Sellised kooslused jäävad rahulikud ja ühtlased. Näiteks pannakse kokku valged, kollakad ja külmades toonides kollased taimed ning sinna juurde lisatakse halli lehestikuga taimi. Värvi ei pea andma ainult õis, vaid kogu taim tervikuna.

4. Struktuur

Ainult värvi jälgides, näiteks pannes kokku valged taimed või sinised taimed, tegelikult head tulemust ei saa. Hea tulemuse saamiseks tuleb jälgida ka taimede õite ja lehtede struktuure ning taime üldist väljanägemist.

Kui sa tahad siniseid õisi kokku sobitada, siis võid valida näiteks mesiohaka, mis on ümara pallikujulise õiega ja juurde valida lõhislehise kalimeerise, mis on natuke heledama sinise tooniga ja karikakra moodi õiega. Nii sobitadki omavahel erinevaid õiekujusid.

Erinevaid struktuure omavahel sobitada on hästi oluline. Näiteks kui panna kokku kümme erinevat tooni floksi, siis neil on küll kõigil oma toon, kuid erinevat õiekuju ei ole ning seetõttu jääb see kujundus silmale tegelikult igav vaadata. Silmal on hästi huvitav siis, kui sul on lillepeenras erineva struktuuriga taimi!  

5. Taust

Suuremate ja väiksemate õite kõrval peaks peenras lisaks olema ka kõrreliste õisikuid. Need on roheline mass, nn vahetäide, mis tekitab rahuliku fooni. See on väga oluline, sest muidu ei tule värvikirevuses õied üksteise kõrval hästi esile.

Näiteks kui sul on kõrvuti pojeng, idamagun ja iirised, siis nende ilu ei tule hästi esile, kuna kõrvuti on palju lopsakaid, suuri õisi ning nende vahel puuduvad taustatäitjad.

Omavahel saab kokku panna veel ka vabakujulisi ning pöetud, konkreetsete vormidega taimi. Seda kasutatakse palju Inglismaal, kus näiteks vormi pöetud jugapuuhekid on istutuse sees või selle taustaks.

Püsilillepeenardele on oluline midagi taustaks istutada, et nad paremini esile tuleks. Püsikud on sageli õrnad või läbipaistvad ning seetõttu on neile taustana hea midagi konkreetset ja tumedat, näiteks jugapuu- või elupuuhekk, et lilled paremini esile tuleksid.

Samamoodi võib istutuse sees kasutada näiteks ümaraks pöetud elupuid, kadakaid, jugapuid või nende koonusjaid vorme. Need mõjuvad kõrvuti vabakujuliste püsikutega väga hästi.

Peenrasse sobib püsikuid loomulikult kokku panna ka põõsaste, sibullillede, puudega, samuti üheaastaste taimedega.

Kuna esimesel, istutusjärgsel aastal ei kasva taimed peenras omavahel veel kokku, siis istutataksegi või külvatakse püsikute vahele üheaastaseid taimi. Kuid pikas perspektiivis peavad püsilillepeenra taimed n-ö kokku kasvama ning seal edaspidi enam üheaastasi lilli ei kasutata. See on jällegi lisakulu ja -töö, mida kiire elutempoga aiapidajale vaja ei ole.

Kas taimede kuju peaks peenras rõhutama?

Kui peenar on kas sirge või ümara servaga, siis seda vormi saab rõhutada pöetud okaspuude või lehtpõõsastega. Palusalu ei soovita seda kui taimed istutatakse peenrasse ritta või mingi mustri järgi, sest see mõjub silmale ebaloomulikult ega ole hea vaadata. Ritta istutamist kohtab tema hinnangul üsna sageli.

Kui peenar on ümmargune, siis võib taimed istutada ring-ringi haaval, aga seda tehakse vaid üheaastaste taimede puhul, püsikutega mitte!  

Millised on efektsed taimed lillepeenrasse?

Maria Palusalu ütleb, et taimed, mida tema paepealsesse aeda soovitab, on efektsed seetõttu, et need on pikalt ilusad ja seda mitte ainult õitsemise, vaid kogu oma väljanägemise tõttu.

Kõrrelistest on näiteks hästi uhke teravaõieline kastik ‘Karl Foerster’. Ta hakkab juba varakult lehti kasvatama ja ilusaks minema. Ta õitseb juulis ning seejärel jäävad õied püsti või kergelt kaardus peenra kohale. See annab peenrasse struktuuri. Õisikud püsivad pikalt püsti ja on ilusad ka talvel.  

Kõrrelistest on väga efektne ka roog-sinihelmikas, kes kasvatab mai lõpus-juunis endale tumedad lehed peale. Tema puhul on hästi huvitavad tema õisikud, mis kasvavad hästi pikalt lehe peale, kuni 2 m kõrgusele. See jääb peenras huvitav, justkui läbipaistev kardin.

Sügisel esimeste külmadega värvuvad kõrred kollaseks-oranžiks ja siis näeb taim eriti uhke välja. Tema sobib aga pigem parasniiskele või niiskele kasvukohale, kuivale paepealsele kahjuks mitte. Kuivale kasvukohale sobib hästi harilik kastikhein, mis on hästi õrna õisikuga.

Püsikutest kasutab Maria hästi palju kukeharja ‘Matrona’, mis kasvab hästi ka kuivemas ja toitainevaesemas pinnases. Tema on ilusa lehestikuga, õitseb augustis. Pärast õitsemist annavad need peenrasse struktuuri ning kaunistavad seda ka talvel kui lumi neile peale sajab ja paistma jäävad ilusad “mütsikesed”.

Üks tema lemmikutest on ka sile pune, mis õitseb juulis ning on liblikate ja mesilaste lemmiktaim. Erinevalt harilikust punest ei külva sile pune end edasi. Tema õied on ilusad roosakad, roosakaslillad ning taim kasvab kuival ja päikeselisel kohal väga hästi. Pärast õitsemist jääb ta peenrasse struktuuri ja vahetäidet andma. Harilik pune on samuti väga uhke, aga isekülvi tõttu sobib pigem lilleaasale või metsikutele aladele.  

Punanupud on samuti väga uhked püsikud. Nad küll ei sobi väga kuiva kasvukohta, pigem parasniiskele kohale, aga nad annavad koos teiste püsikutega lillepeenrasse huvitavat nupustruktuuri. Näiteks sobivad nad peenras hästi kokku floksidega, eriti kui valida ka õiged värvid. Punanupp oma tumepunase õiega ning floks heledama roosaka või sinaka õiega annavad peenrasse hea heleda-tumeda kontrasti.

Kuiva kasvukohta on hästi efektne taim amellaster. Ta õitseb väga kaua ning annab tugeva värvilaigu just sügisel. Amellastril on palju erinevaid sorte, neist mitmeid on ka Eestis saada. Huvitav taim on sile sügisaster, mis õitseb küll hästi hilja sügisel, kuid kelle ilu algab juba palju varem. Taimel on tume lehestik ja peenikesed võrsed, mis loob mulje hästi õhulisest puhmikust ning see annab juba oma kasvukuju ja väljanägemisega peenrasse väga palju juurde.

Palusalu rõhutab, et alati ei pea olema taim, mille sa peenrasse valid, uhke õitsemisega või eriti kaua õitsema, vaid ta peab nägema võimalikult kaua huvitav või ilus välja. Seda tuleks iga taime puhul eraldi vaadata, et ta annaks midagi peenrale juurde.

Hooajalisuse faktor

Arvatakse, et kui tahan ilusat peenart saada, siis peab õitsemine olev pidev ja lopsakas, kuid see ei ole võimalik. Kui valida liiga palju samal ajal õitsevaid taimi, siis see head tulemust ei anna. Kõik ei pea korraga õitsema, rõhutab aiakujundaja.

Hooajalisus tuleb peenral läbi planeerida – leida sinna midagi, mis õitseb varakevadel, kevadel ning nii sibul- kui püsililli. Näiteks krookused, lumekupud, lumikellukesed, püsikutest lumeroosid, sinililled. Neile järgnevad varasuvised õitsejad, mil tekib n-ö vahekoht tulpide-nartsisside ja püsilillede vahel. Sinna planeerida pojenge, idamagunaid, iiriseid, mis vahekohad ära katavad.

Seejärel tuleb juba suvine õitsemine, mis on suuresti püsikute teha. Paljud neist õitsevadki juulis-augustis, nagu floksid, monardad, virgiinia männasmailased, heleeniumid. Sügise poole tulevad mängu ja hakkavad efekti andma kõrrelised. Ka sügisel on just püsikud need, mis annavad peenrasse head efekti. Klasslaine näide siin on sügisastrid.

Püsikud, mis on ära õitsenud ja püsivad kenad on hea kombinatsioon teiste püsikutega. Näiteks kui suvel on sügistaster taustafooniks teistele taimedele, siis sügisel on vastupidi – astrid saavad särada ja teised taimed on fooniks. Astritega sobivad väga hästi kokku ka kõrrelised.

Talvel annavad aias efekti n-ö aia selgroog – need on puud, põõsad, okaspuud. Tihti arvatakse, et kui tahaks talvises aias midagi näha, on vaja palju okaspuid, kuid nii see pole. Kui keskenduda vaid talvele, siis see tähendab, et aed näeb kogu aasta sarnane välja.

Ilu, mis tekib aastaaegade vaheldumisest on väga huvitav. Aeda on ka puid vaja, kuid ainult nendele keskenduma ei peaks. Vaheldusrikkus on külluslik ja lopsakas ning annab aias efekti.

Õitsvaid sibullilli leiab igasse aastaaega ning ka nendega annab palju ja huvitavaid efekte luua. Palusalu soovitab kasutada sibullilli, mida ei pea talveks üles võtma. Näiteks galdioolid tekitavad aias tööd juurde, samas kui erinevad ilulaugud on talvekindlad, ei vaja ülesvõtmist ning on aastaid ühe koha peal.

Kuidas siduda tarbe- ja iluaeda?

Kui kiire elutempo juures ei ole soovi eraldi köögiviljaaeda pidada, aga midagi tahaks oma aiast võtta, siis on variant kasvatada tarbetaimi ka iluaias ning seda igati edukalt. Kui aias on tigusid, siis kõiki tarbetaimi ei saa ilma tigusid tõrjumata kasvatada, aga valida saab neid taimi, mida teod ei taha.

Kuivemas kasvukohas, päikese ja tuule käes tahavad kasvada just paljud maitsetaimed. Väga hästi saavad seal hakkama näiteks lavendel, harilik pune, aedsalvei.

Peenras võib kasvatada ka kapsaid ja porgandeid, peterselli, samuti punapeeti ja lehtpeeti, aga seda juhul kui aias on mulda veidi enam ning ka niiskust. Seega, kui tahad vähe hoolt nõudvaid tarbetaimi, siis vali sellised, mis saavad hakkama ilutaimede ja tigudega või siis ole valmis tigusid tõrjuma ja köögivilju kastma.

Mis muudab peenrad võimalikult hooldus- ja umbrohuvabaks?

Kõige esimene asi peenra rajamisel on pinnase läbikaevamine ja mullast püsiumbrohtude juurte eemaldamine. Hiljem on neid juba väga raske kätte saada. Kaevamine ja mulla ettevalmistamine on väga olulised!

Sageli eemaldatakse aiast vana muld ning tuuakse sõelutud muld asemele, kuid sellega tuleks olla ettevaatlik. Sageli on sõelutud muld rohkelt täis väikesi umbrohujuuri, nagu naati, osja, orasheina ning nii toome oma aeda umbrohtu, mida me sinna ei taha ega seal enne ei olnud. Sõelutud mullaga tasub ettevaatlik olla just lillepeenarde puhul, muru rajamiseks on see sobiv.  

Umbrohu eest kaitsmiseks kasutatakse palju ka erinevaid kattekangaid, tekstiile, mis peaksid umbrohtu ära hoidma. Need sobivad eelkõige köögiviljaaeda, kus kultuur kasvab ühe aasta ning sügisel üles võetakse, ära tarbitakse. Lillepeenrasse need ei sobi!

Lilled tahavad areneda ja juured saada õhku. Kangas võib seal toimida aasta või kaks, aga pärast seda hakkab umbrohtu kasvama nii istutusaugus kui ka kanga peal, sest tuulega levivad sinna nii umbrohtude kui ka puittaimede seemned, kuhu nad end kinnitavad ja kasvama hakkavad. Sellist aeda on hiljem väga keeruline korda saada.

Küll aga võib kangas sobida istutusala ettevalmistamiseks. Musta kattega katta maa aastaks-kaheks, et umbrohud saaks selle all ise hukkuda. Seejärel kaevata maa läbi ning istutada taimed. Kui maa on korralikult ette valmistamata, siis paratamatult jäädki ka umbrohtudega võitlema.

Kuula videoõpetust:


 
Lae alla! Istutusplaan ja taimede nimekiri koos kogustega SIIN.

A: Inkodu.ee (M. Jakobson; J. Rohtsalu)
Kauaõitsev lillepeenar kuival ja tuulisel kasvukohal - uued näidisplaanid!

 

 

 

Puukooremultš või hakkepuit: kumb valida ja mil viisil kasutada?

Iluaeda sobivad kõik 100% puukooremultšid. Ka lehtpuuhake on hea lahenduseks suurte puude ümbruses. Okaspuuhake peenrasse ei sobi.

Põnevad diagonaalid modernses aias

Aiaplaani näidis! Aiakujundaja Terje Prisk annab nõu modernses stiilis aia kujundamiseks. Eelista ruudu, ringi või diagonaali lahendusi ja kindla kujuga taimi.

Püsilillepeenra näidisplaan: Kuidas tagada püsiv õitemeri?

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale on püsilillepeenra plaani parim koostamise ja kohendamise aeg just peale suvist õitsemisaega ja enne külmade tulekut.

Kuidas jõuda hooldusvaba aiani?

Hooldusvaba aeda ei ole olemas, küll aga saab aeda planeerida ja rajada nii, et see nõuab hiljem võimalikult vähe hoolt.

Rikkaliku taimevalikuga püsilillepeenra rajamine

Püsilillepeenra rajamist alustada põhjalikust plaanist, kus on läbi mõeldud, millist tulemust soovitakse saavutada, milliseid peenraid ja kuhu soovitakse rajada.

Feng shui BAGUA 8 tsooni plaan: aia energiate muutmise õpetus

Kas oled liiga kauaks ühte kohta seisma jäänud ja vajad muutust? Feng shui Bagua energiaõpetus võib imet teha!

Aiakujundaja annab nõu, kuidas teha ridaelamu tüüpaiast pilgupüüdja

Uute ridaelamute ja paarismajade aedu ääristavad sageli standardsed piirdeaiad või elupuuhekid. Sellist lahendust saab ilmestada erinevate taimekooslustega.

Valgustuse kavandamine maastikuarhitektuuris

Et valgus täidaks oma eesmärki ja ei tekitaks valgusreostust, tuleb aia valgustamine põhjalikult läbi mõelda ning teha plaan.

Eramaja renoveerimine: Sise- ja välisruum on mõistlik tervikuna lahendada!

Renoveerimisprojekt toob enamasti kaasa sisearhitektuurse planeeringu ja tehnovõrkude ümberkorraldamise. Samuti maastikuarhitektuurse projekti muutmise.

Kuhu sobib akuga muruniiduk ja kuhu mitte?

Lõikelaiuse vaatamine on akuga muruniiduki valimisel oluline kaalutlus, kuna selle suurus sõltub sellest, kui hästi see teie aiaga töötab.

Kuidas luua aia hekimüürist kaunis kooslus?

Väikese aia plaan! Heki ette koosluse rajamine - heki õige kõrguse ja taimede valimine jpm.

Fiskarsi uued istutustööriistad säästavad seljavalust

Xact ergonoomilist lillesibulate istutit kasutatakse püstiasendis, mis tähendab, et see hoiab selja- ja põlvevalu aednikust eemal.

Soome elamumess Lohjas 2021: muljed ja uued ideed

Lohja elamumessil on ühtse joonena kõigi eramute fassaadidel kasutatud puitu. Köökide puhul hakkas silma köögitsooni viimine teisele korrusele.

Nutikas kasvuhoone toimetab ise ja kasvatab saagikust

Kasvuhoone toimetab ise oma energiat kasutades, kui temperatuur läheb üle 16 kraadi, tõuseb luuk üles ja vastupidi.

Eridisainiga lipp laste mängumajale, juubeliks või surfiranda?

Rannalipp ja tuulekott on tõusev trend spordihuviliste seas. Aina aktuaalsem on ka vimpli ja minilipu tellimine eritööna näiteks saunamajal ja laste mängumajal.

Erinevad võimalused veemõnude nautimiseks aias

Milline aiabassein osta? Neid on erinevaid - täispuhutavad basseinid, täispuhutava äärega basseinid, karkassiga basseinid.

Kõnniteekivide ladumise mustrid - õpetused, nõuanded, galerii

Tänavakivide ladumismustrid. 34 näidist ja ideede galerii. Erinevaid sillutuskivide tüüpe kombineerides saab luua kordumatuid mustreid.

Kodu energiate muutmise õpetus - kuhu läheb pilk, sinna ka energia!

Kodu energiate muutmine! Enamasti tegeleme kodu alumise osa sisustamisega ning see tähendab, et ruumi sisenedes tõmbavad need meie pilgu alla, samuti energia.

Kuidas saada muru samblavabaks?

Sambla tõrjeks tuleb likvideerida tema tekkepõhjused. Ainult väljakraapimine sambla levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub sammal kohe tagasi.

Magusad maasikad oma rõdult – kasvatamist väärt!

Maasikate kasvatamine rõdukastis. Millised maasikataimed valida? Kuidas neid kasta ja hooldada? Populaarseim sort on Sonsation..... Sonata, Polka, Malwinat, Faithi, Asia, Flair, Allegro.

Kompostiv käimla – hädavajalik mugavuslahendus kanalisatsioonita kodus

Kompostiv kuivkäimla on hea lahendus kuni kuue elanikuga maakodus. Kompostmulda saab iluaias taimeväetisena kasutada.

Looduskivide valimine - Eestis ei tunta tüüpe ja kasutusvõimalusi eriti hästi!

Looduskivide EKSPERT ANNAB NÕU! Peruu travertiin on üks viimase aja parimaid kivileide, mida ta kindlasti tasub fassaadi ja sillutise puhul kaaluda.

Kuidas saavutada naabrist ilusam muru?

Muru hooldamine: Väeta muru 4 korda aastas, niida õigel ajal, kasta korralikult, jäta niide koristamata, eelista kvaliteetseid muruseemneid...

Aia- ja terrassimööbli hooldamise ABC

Kuidas hooldata välimööblit vastavalt materjalile? Puidust, metallist, tiikpuust, plastikust ja pehme mööbel.

Milliseid lisavidinaid on vaja nutika kasvuhoone ehitamiseks?

Nutikas kasvuhoone on tõeline aednik teie koduhoovis. Te ei pea oma kallist aega igapäevaste ülesannete täitmiseks kulutama, kõik on automatiseeritud.

Suvelilleampel: kuidas ise kasvatada vastupidav ja õiterohke ampel?

Kes on juba amplis suvelilli kasvatanud, teab, et suvises vihmas ja tuules võib ampel ühe päevaga nii ära kuivada, et ei võtagi enam vett sisse ja vesi voolab amplist lihtsalt läbi.

Biolani Kasvukott - pane tomatid, kurgid ja melonid rõdule kasvama

Biolani Kasvukott on looduslik aluspinnamuld tomati, kurgi, paprika, herneste, salati, peedi, meloni ja suvelillede kasvatamiseks.

Aiatööd algavad - kust saada multši ja mida arvestada selle varumisel?

Enne multši varumist oleks vaja üle mõõta multšitavad peenrad ja haljasalad, et arvutada vajaminev multšikogus. Selleks on mugav kasutada multši kalkulaatorit.

Mida kõike maitsvat saab valmistada tandoori ahjus?

Tandoori ahjud toovad toidulauale indiapärased maitsed, mida siiani võis kohata vaid spetsiaalsetes restoranides. RETSEPTID - naan, iidne pitsa, tandoori kana...

Nõuandeid seemnete külvamiseks

Veebruarist aprillini on hea aeg külvata taimi, mille kasvuaeg on pikem. Kiire kasvuga köögiviljad, nt kõrvitsad külvatakse alles mais.

Tomatitaimede ettekasvatamise õpetus

Tomatite ettekasvatamine. Millal on õige aeg alustada? Milliseid tomatisorte eelistada? Mis on tõusmepõletik? Seemnest istutuseni on 60-70 päeva.

Puidust moodulpõrand - hea valik rõdule, terrassile ja sauna

Termosaare moodulparketil on palju plusse - väga vastupidav, lai mustrite ja mooduli suuruste valik, ülilihtne paigaldus, mõistlik hind.

Muljeid Soome elamumessilt Tuusulas 2020

Märksõnad - musta värvi puit ja aksessuaarid, klaasvaheseinad, kivi imitatsioonid, avarad terrassid, kaunid iluaiad ja välimassaaživannid.

Hortensiad - hilissuvise aia pilgupüüdjad

Täies õies hortensia põõsas on tõeline pilgupüüdja sinu aias.

Täpne GPS mõõdistamine aitab vältida krundi piiridega seotud probleeme

Täpne GPS mõõdistamine on oluline nii majade ehituses, metsa või maa ostu-müügi tehingute korral, samuti trasside, teede, sildade ja raudteede ehituses.

Nipid ideaalse muruvaiba rajamiseks

Muruseemnete suvaliselt puistamisest ei ole kuigi palju kasu ning kõva ja kuiva maa puhul uhub järgmine vihm seemned lihtsalt minema.

Pojeng kui armastuse ja romantika kandja

Pojengi võrreldakse Hiina luules tihti naise ilu ja graatsiaga. Lisaks ilule on pojengis peidus ka majanduslik küllus ja edukus.

Koduaed kui värvide pillerkaar

Fotograaf Sigrid Absaloni aed Tahkurannas – siia jagub värvirõõmu igaks aastaajaks.

Tänavakivide paigaldusel on aktuaalne erineva struktuuriga kivide mäng

Erinevat tüüpi tänavakivide ja pinnaviimistluste suur valik võimaldab luua maja esisesse parklasse ja aia kõnniteedele väga erilisi disainilahendusi.

Kuidas aia kujundamisega alustada?

Aeda on aja- ja rahasäästlikum rajada, kui sul on olemas läbimõeldud kujundusplaan.

Võililli tõrjuva muru rajamine koduaeda

Tihe ja tugev muru kasvab korralikult ettevalmistatud pinnasel, nii saab võimalikuks ka olukord, kus muru ise hakkab takistama võilillede kasvamist.

Kuidas tagada aia puitehitiste kõdunemise ja värvi koorumise kaitse?

Kui läheb aiaehitiste renoveerimiseks, siis esmalt puhastatakse pinnad renovaatoriga, mis desinfitseerib ja eemaldab hallitus ja siis kaetakse puidukaitsega.

Multš on asendamatu abimees umbrohu tõrjes

Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodu­s.

Millisest puuliigist terrassilaud valida ja millise töötlusega?

Puitterrassi ehitamise lihtsaimaks võimaluseks on kasutada süvaimmutatud puitmaterjale kui aga immutatud puitu ei soovi kasutada, siis tasub panna Siberi lehisest terrassilauad.

Terrassi vundamendi ehitus Fibo plokkidest ja aluspinna ettevalmistus

Terrassi vundamendi tegemiseks on erinevaid lahendusi, aga üks lihtsam viis on ehitada vundament Fibo plokkidest.

Kuidas valida kasvuhoonet?

Kasvuhoone valimisel tasuks kõigepealt läbi mõelda, mida soovite seal kasvatada ja kui palju – sellest sõltub suurus.

Terrassi ehitamise õpetus

Terrassi ehitamine - vundamendi ehitus, terrassilaudade valimine, laudade vahe määramine, kinnitamine ja muud nõuanded.

Kakumäel valminud IPE puitterrass on hooldusvaba ja pika eaga

IPE ehk Lõuna-Ameerika lehtpuu on mõeldud ökoloogilisemat ja eristuvamat terrassi eelistavale inimesele.

Rooside multšimine - algusta enne püsivate külmade saabumist!

Rooside lõikamise peamiseks eesmärgiks on vabaneda vanadest võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut.

Sügis on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks?

Enne püsivate öökülmade saabumist on parim aeg multšiga kaetud alade uuendamiseks, seest pinnases toimub veel vilgas tegevus kuni selle külmumiseni.

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov: Kuidas kujundada hooldusvaba aeda?

Kõik algab aiaplaanist. Maastikuarhitekt Ülle Grišakov soovitab aiakujundust alustada põhjalikust analüüsist, mida soovitakse aias teha ja kuidas seda kasutada.

Klaasist aiamaja - kaks ühes puhkemaja ja kasvuhoone

Õige sisustuse ja taimedega saab igast klaasist kasvuhoonest stiilse ja eristuva aiamaja lahenduse oma koduaeda.

Hea piirdeaed on vastupidavast materjalist

Kui lähtuda ainult vastupidavuse kriteeriumist, siis on korralikult kuumtsingitud ja pulbervärvitud metallaed kõige vastupidavam.

Varjutaimede rikkalik maailm

Helga Taimeaia omaniku Ülli-Riina Sildniku sõnul on varjutaimed väga põnev teema, sest neid leidub nii niiskesse kui kuiva kasvukohta ja eri mullatüüpidele sobivaid.

Looduskivide paigaldamise õpetus

Looduskivide paigaldus. Õpetus isetegijale.

Hillar Nassar soovitab koduaeda madalkirsipuu kasvama panna

Madalkirsipuud kasvavad ainult 2,5-3,5 m kõrguseks, tolmnevad ise, peavad meie kliimas hästi vastu ja ei vaja ka suurt lisahooldust.

Nõuanded puude ja põõsaste istutamiseks

Valida aias istikule sobivat kohta jälgi päikese liikumist. Vali koht kuhu päike peale paistab.

Kuidas muru talvekahjusid likvideerida ja sammalt tõrjuda?

Kevad on õige aeg muru korrastamiseks, et see kasvaks tugevaks ja roheliseks.

Mis tagab noortaimede täieliku haiguskindluse?

Eesti aednikel on väga suuri probleeme külvide tõusmepõletikuga. Bio-külvimuld tagab köögiviljataime täieliku haiguskindluse.

Kas teha aiakujunduse plaan ise või tellida?

Kogenud aiakujundaja Pille-Riin Villem soovitab alustuseks langetada otsus, kas teha plaan aiakujunduseks ise või tellida spetsialistilt.

Tee ise: keemiavabad väetised koduste vahenditega

Parim valik keskkonnale, tervisele, rahakotile ja taimedele on isevalmistatud orgaaniline väetis.

Ruumisäästlikud vertikaalsed peenrad maha, seintele ja nurka

Kastmissüsteemiga lillepotid rõdule, terrassile ja aeda.

Meie kliimas ideaalsed - puitplastkomposiidist terrassiplaadid

Et terrassi või rõdupindu huvitavaks ja hooldusvabaks muuta, võib mõelda Onewood puitplastkomposiitmaterjalist moodulpõranda peale.

Hekk paneb aia piiri paika: heki planeerimine ja istutamine

Kuidas aru saada, kas heki istutamine on vajalik? Milline hekk istutada?

Millised taimed sobivad varjulise aianurga kujundamiseks?

Sageli on suureks mureks puude aluste pindade haljastamine. Enamik taimi ei ole kohanenud varjulistes kohtades kasvama ja nii näevad sageli sinna istutatud taimed hõredad välja.

Kastmissüsteemiga taimepotid

Vertikaalne miniaed ehk kastmissüsteemiga lille- ja taimepotid võimaldavad äärmiselt ruumisäästlikku ja hooldusvaba taimekasvatust.

Portaalist - Kontakt - Reklaam
Inkodu.ee (sisekujundus – sisustus - ehitus - aed) - E-post: info @ inkodu.ee
Kõik õigused kaitstud - inkodu.ee ®. Info kasutamine loata ei ole lubatud!
Facebook Linkedin Instagram Google Twitter Youtube