Miks maasoojuspuurauk on tuleviku ehituse võtmelahendus?

Maasoojuspuuraukude teema on praegu ehitajate, projekteerijate ja arendajate seas üks aktuaalsemaid. Põhjuseks on uued energiamärgise nõuded, Kliimaministeeriumi jahutusmäärus ja peatselt jõustuv fossiilkütuste keeld, mis sunnivad otsima lahendusi, mis oleksid korraga energiatõhusad, kestlikud ja seadusega kooskõlas. See tähendab, et kütte- ja jahutuslahenduste valikut ei juhi enam ainult turutrendid, vaid üha enam Euroopa ja Eesti tasandil kehtestatud regulatsioonid.

Euroopa ja Eesti uued nõuded

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv (EL 2024/1275) seab eesmärgiks vähendada hoonete energiatarvet 2030. aastaks vähemalt 16% ja 2035. aastaks 20–22% võrreldes baastasemega [Euroopa Komisjon]. Alates 2028. aastast peavad kõik uued avalikud hooned olema nullemissiooniga, ülejäänud uued hooned alates 2030. aastast. Lisaks lõpetatakse järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. Gaasi- ja õlikatelde toetus lõpeb 2025. aastal ja turult kaovad need täielikult 2040. aastaks [BPIE Guide EPBD].

Eestis jõustus 1. juunist 2025 uus jahutusnõue: sisetemperatuur ei tohi aastas ületada 150 kraadtundi (ehk lubatud temperatuuri ületamise tundide summa). Kui piir ületatakse, tuleb hoonesse projekteerida jahutus. Määruses on välja toodud, et optimaalne lahendus on passiivjahutus maasoojuspuuraukude abil [Kliimaministeerium].

Sellises kontekstis on maasoojuspuuraugud üks tulevikukindlamaid valikuid, pakkudes aastaringselt stabiilset temperatuuri, kõrget kasutegurit ka pakasega ning täisautomaatset ja hooldusvaba toimimist nii eramutes kui ka suuremates elu- ja ärihoonetes.

Märkus: maasoojuspuurauk ja soojuspuurkaev ei ole sama

Eestis rajatakse ainult maasoojuspuurauke ehk energiakaeve – puuritud lahendusi, kus maakontuuri torud paigaldatakse sügavusse ja auk täidetakse spetsiaalse betooniseguga. See tagab nii energiatõhususe kui ka põhjavee kaitse.

Sageli aetakse need segamini soojuspuurkaevudega, mis rajatakse lahtisel meetodil. Sellised kaevud ei ole Eestis osutunud tõhusaks ning kujutavad endast ka ohtu põhjaveele. Uue Kliimaministeeriumi määruse kohaselt plaanitakse need täielikult keelustada.

Passiivjahutus: miks maasoojuspuurauk on kõige efektiivsem lahendus

Kuni viimase ajani ei olnud jahutus enamiku Eesti kodude ja avalike hoonete puhul prioriteet, kuid kliimamuutused ja uued nõuded on seda muutnud.

Maasoojuspuuraugu passiivjahutus erineb tavapärasest kliimaseadmest:

• jahutusenergia tuleb otse maapinnast, kus temperatuur püsib aastaringselt umbes 4–8 °C, mis on oluliselt madalam kui siseõhus,
• soojuspumba kompressor ei pea töötama, vaid piisab vähe energiat tarbivast tsirkulatsioonipumbast,
• energiatõhususe näitaja (EER) võib ulatuda 20–40-ni, samas kui tavalistel jahutusseadmetel on see 3–5,
• tulemuseks on mugav sisekliima ja kordades väiksem energiakulu.

See tähendab, et üks ja sama lahendus pakub kõige ökonoomsemat kütet talvel ja kõige efektiivsemat jahutust suvel – just seda, mida uus regulatsioon nõuab.

Investeering ja ehitusetapid

Soojuspuurauk nõuab küll suuremat alginvesteeringut, kuid pikas plaanis tasub lahendus end ära madalate püsikulude kaudu. Eramajade puhul arvestatakse keskmiseks kuluks umbes 60–80 €/m² köetava pinna kohta, mis tähendab, et 150 m² maja puhul on puuraukude rajamine suurusjärgus 10 000–15 000 €. Kui lisada ka soojuspump ja paigaldus, kujuneb kogu süsteemi maksumuseks umbes 25 000–27 000 €. Suuremates hoonetes määravad hinna puuraukude arv ja magistraalide pikkus, kuid sääst energiakuludelt on vastavalt suurem.

Tasuvusaeg jääb tavaliselt 3–6 aasta vahele, sõltudes fossiilkütuste hindadest ja võimalikest toetustest. Seejärel pakub süsteem aastakümneid ülimadalate kuludega kütet ning passiivset jahutust. Puuraukude eluiga on üle 100 aasta, soojuspump kestab keskmiselt 20 aastat, parimal juhul kuni 40 aastat.

Rajamine toimub samm-sammult:

• geoloogiline uuring selgitab pinnase, kivimid ja põhjavee taseme,
• sellele järgneb projekt ja lubade taotlemine (vajalik on nii ehitus- kui ka keskkonnaluba),
• puurimine viiakse läbi 50–200 meetri sügavusele,
• torustiku paigaldus tagab soojuskandja liikumise,
• süsteem ühendatakse soojuspumbaga, mis juhib energia hoone kütte- ja jahutussüsteemi.

Inseneride sõnul tuleb arvestada ka riskidega, nagu kõrge alginvesteering, loa- ja projekti­protsessi pikkus, keerukas geoloogia või paekivi ning võimalus, et puurauke projekteeritakse liiga vähe. Hilisem juurde puurimine on oluliselt kulukam.

Sellest hoolimata on maasoojuspuurauk üks väheseid lahendusi, mis vastab korraga Euroopa direktiividele, Eesti jahutusmäärusele ja fossiilkütuste väljafaasimise nõuetele.

Võrdlus teiste küttelahendustega

Maasoojuspuurauk koos soojuspumbaga on umbes viis korda kallim kui elektriküte, õhk-vesi soojuspump ja pelletikatel jäävad vahepeale. Täpne vahe sõltub maja eripärast ja paigaldusest.

Eesti näide – Maasoojus OÜ

Eestis on heaks näiteks Maasoojus OÜ, kes on maasoojuspuuraukude rajamisega tegelenud palju aastaid. Ettevõtte enda kontor töötab samuti samal lahendusel, olles ühtaegu näidisobjekt ja praktiline tõestus pikaajaliselt toimivast süsteemist. See pakub kütet ja passiivset jahutust ning sobib nii eramutele kui ka suurtele hoonetele.

Kui otsid oma kodu või tööstushoone jaoks kõige energiatõhusamat küttesüsteemi koos jahutusega, leiad lahenduse Maasoojus OÜ kaudu.

A: Inkodu.ee (Jane Rohtsalu)