Miks me ei käi omaenda saunas? Ja kuidas aitab õige õhuringlus seda muuta?

Kui midagi võib pidada eestlasi ühendavaks ja sajanditeülest traditsiooni kandvaks nähtuseks, nagu seda on laulupidu ja tantsupidu, siis kindlasti ka saunas käimist. Kodu ostes või ehitades on ühel õigel eestlasel lausa raske mööda vaadata küsimusest, kas elamises on saun või mitte. Isegi kui ise pole just kirglik saunataja, tundub selle omamine justkui geenidega kaasa antud soov – või vähemalt kuulub see mõtteliselt ühe korraliku elamise juurde.

Mis aga sageli juhtub, on see, et inimesed küll omavad sauna, kuid ei kasuta seda eriti tihti. Nii võib juhtuda, et saun muutub hoopis panipaigaks või kasutatakse seda vaid mõned korrad aastas. Inimloomus on kord juba selline, et kui midagi ei kasuta, siis ilmselt ei tekita see ka head tunnet. Midagi on valesti. Kui aga miski meeldib, tahame seda ikka ja jälle kogeda. Ja mis saaks olla mõnusam kui lõõgastav iganädalane saunaõhtu, mida pikisilmi oodata?

Just sellisele järeldusele jõudis ülikoolis tehtud uurimistöö raames rohkem kui 15 aastat tagasi Saunumi asutaja Andres Vare – tänaseks innovatsiooni esirinnas olevate saunalahenduste looja. Uurimistööna tehtud põhjaliku küsitluse tulemusel selgus, et paljud saunaomanikud kasutavad sauna harva ning nende seas, kes seda harva kasutavad, ei vastanud saun hea sauna tingimustele, see ei tekitanud head enesetunnet. Paljud polnud sellele isegi varem nii mõelnud – kui ei pööra tähelepanu, siis ei mõtle ka.

Olles lapsepõlves kogenud vanavanemate 100-aastase suitsusauna pehmet, mõõdukat kuumust, turvalist ümbrust ja sagedast rituaali, kus oli väga mõnus olla, võttis Andres Vare eesmärgiks luua just sellisest suitsusaunast inspireeritud täiuslik kogemus esmalt endale ja hiljem ka teistele. Süvitsi minnes avanes terve rida probleeme, mis takistavad nauditavat saunakogemust. Aastakümnetega on teadmatusest ehitatud suur hulk saunu, mis küll näevad kaunid välja, aga leiavad vähe kasutust.

Lahendamist vajasid ruumi ja seadmete proportsioonid versus valgus, ventilatsioon ja kogu kogemus ise. Kindlasti ka leil. Kas leil on meeldiv või pigem kõrvetav sahmakas, mille järel tuleb saunast välja joosta? See justkui olekski osa saunaskäigust, et mingil hetkel enam ei kannata ja tuleb välja tormata, sest leil lihtsalt „tapab“. Miks me sellist kogemust endale anname? Sest nii on alati öeldud – see on „tervislik“. Ja muudkui käime. Aga ajaga kasvab teadlikkus. Selline saun ei ole tegelikult tervislik ja võib tuua rohkem kahju kui kasu. Kas me peame üldse olema harjunud kannatama seda, mida ei peaks? See ei ole „kes kauem elab“ võistlus ega karastamine, vaid organismi kaitsereaktsioon, kus higistamine tegelikult väheneb.

Traditsiooniline saunakogemus: tervistav või ohtlik?

Me kõik teame, et saun on kasulik ja seepärast peaks seal ka käima. Saunas higistame välja kõik kahjuliku, et keha saaks puhtamaks. Aga kuidas see tegelikult toimub? Kuidas hakkab keha rahulikult higistama ja jääkaineid väljutama?

Saunum teeb koostööd TalTechi teadlastega, kes on uurinud sauna mõju inimese tervisele ning analüüsinud, mida tähendab tegelikult tervislik saunakogemus. Üks on kindel – kõrvetav kuumus võib pigem kahju teha. Kui tunned vajadust saunast kiiresti välja joosta, kui nahk ei higista, vaid kattub kõrvetava kuiva kihiga, siis pole see tervistav, vaid hoopis ohtlik.

Higistamine on ju üks sauna eesmärke, kuid kõrvetavas kuumuses keha seda teha ei taha. Alles suure leili viskamisel tekib hetkeks niiskust, mis annab petliku tunde, nagu hakkaks higistama. ellises olukorras pole haruldane, et pärast sauna on väsimus ja halb enesetunne. Ka lapsed ei taha sageli halva kliimaga saunades käia ja see on väga hea näitaja. Lapsed on tundlikud, aga tegelikult oleme seda ka meie, lihtsalt oleme harjunud kannatama seda, mida ei peaks.

Kõik see kokku viitab, et saunakogemus ei ole alati tervistav, pigem võib mõnel juhul olla isegi kahjulik. TalTechi teadlaste sõnul viib liiga kõrvetav saun inimese keha stressiseisundisse, kus aju saadab käsklusi lihtsalt ellujäämiseks. Higi ei teki, sest keha hoiab vedelikku ja mingitest jääkainete väljutamisest pole juttugi.

Jah, me oleme kõik sellistes saunades käinud ja arvanud, et nii peabki olema. Oleme harjunud kannatama. Aga aeg on see peatada. Teadlikkus kasvab. Saunaelamus peaks andma mõnusa, kerge tunde ja energiat juurde, mitte seda ära võtma. Just seetõttu pole vahet, millal saunas käia – see võib vabalt olla ka päeval. Õige saun annab energiat.

Kui leiliruum on õigesti ventileeritud ja seal on piisavavalt hapniku), hakkab keha ka higistama. Piisava hapnikuga aitab soojus vedelikku kehast loomulikult välja viia. Ka traditsiooniline suitsusaun ei olnud kunagi kõrvetavalt kuum, vaid parajalt soe. Millal see kõrvetava sauna mõtteviis meile tekkis? Kas põhjanaabrite eeskujul?

Samuti on müüt, et eeterlike õlide koos leiliveega otse kerisele viskamine on kuidagi tervistav. Andres Vare sõnul on see hoopis harjumus, mis tuleks välja juurida, sest otse kividele visates muutuvad aroomiained mürgisteks ühenditeks. Sisehingamine ei ole enam ohutu. Aroomiaineid tuleb panna anumaga kivide vahele või ventilatsiooniseadme lähedusse, kust need tasapisi õhku eralduvad.

Kuidas tagada leiliruumis tervistav ja mõnus saunakogemus?

Nagu eespool mainitud, on saunas käimise mõte kehast rahulikult välja higistada kahjulikud jääkained ja lõõgastuda. Selleks, et higistamine kulgeks loomulikult, peab leiliruumis olema mõõdukas kuumus, paras õhuniiskus ja hea ventilatsioon. Lõõgastumise nimel mängivad oma rolli ka ruumi interjöör ning valguse ja aroomide abil loodud meeleolu.

Andres Vare sõnul ei ole saunamõnu juures määrav mitte leiliruumi suurus ruutmeetrites, vaid selle planeering. Meeldiv kogemus on võimalik nii väikeses korterisaunas kui ka suurel spaa-alal – võtmekohaks on teadlik ja läbimõeldud ruumilahendus, kus kõik on õiges mõõdus, mahus ja kõrguses. Ja kus on tagatud inimese põhivajadus saada piisavalt hapnikku.

Istumiskõrgus kerise suhtes – kõrgus loeb 

Kerisekivid ei tohiks saunas olla madalamal kui jalad. Kui istutakse pingil ja kivid jäävad jalgadest madalamale, tekib leiliruumis suur temperatuuride erinevus.  TalTechi teadlaste tehtud joonistel on näha, kui erinev temperatuur võib olla leiliruumis all ja üleval.

Liiga madal kivide asetus loob olukorra, kus alumises osas on jahe ning üleval talumatult palav, sest kuumus liigub loomulikult üles. Soomes kehtiv standard näeb ette, et kivide minimaalne kõrgus peab olema vähemalt istuva inimese jalalabade tasemel, et istumiskõrgusel püsiks ühtlasem temperatuur.

Kerise kivimass — rohkem on parem

Olulisem kui kerise kütteviis (puit või elekter) on kivimassi sobivus sauna suuruse ja proportsioonidega. Väikeste vana tüübi elektrikeriste puhul, kus kivide kogus on väike, satub leil otse metallpinnale, mis kiirgab vastu kõrvetavat kuumust. Kui kive on vähe, puudub ka soojuse salvestusvõime.

Suurem kivimass aitab ruumi ühtlasemalt soojendada ja hoida saunakliimat stabiilsena. Kumer kivi juhib vee paremini ära, muutes leili pehmemaks ja vähem kõrvetavaks. Ka kivide ladumine kerisesse on oluline. Saunumi tegevjuht Allan Selirand soovitab jätta kivide ja lõõritoru vahele piisavalt õhuruumi ning paigutada sinna suuremad kivid, nii saavutatakse kiirem ja ühtlasem soojenemine.

Ventilatsioon ja õhu ringlus – ühtlane ja toimiv

Saunas peab olema võimalik vabalt hingata. Piisav hapnik on hädavajalik. Paraku oleme ehitanud aastakümnete jooksul palju saunaruumide planeeringuid, kus ventilatsioon on jäänud tahaplaanile ja tulemuseks on valmis saanud ruum, kus olemine ei ole meeldiv.

Ventilatsioonile on olemas standardid, mida tuleb järgida, kuid ainuüksi ventilatsiooniavade olemasolust ei piisa – õhk ei liigu ühtlaselt ja tulemuseks on ikka sama probleem: all jahedam, üleval kõrvetav.

Kõrvetusefekti kogeme kõige selgemalt siis, kui viskame leili. Paljud meist peavad juba mõne viske järel saunast välja minema, rääkimata lastest. Selle vältimiseks on vaja ühtlast õhujaotust.

Siin tulevadki mängu Eesti enda innovaatilised ühtlast õhujaotust tagavad lahendused, milleks on Saunumi elektrikeris-kliimaseadmed ja eraldiseisvad kliimaseadmed. 

Saunumi seadmed muudavad saunaskäigu talutavaks igas vanuses ja igas tundlikkuse astmes inimestele. Spetsiaalne õhu segamise moodul töötab nii: kuum õhk võetakse leiliruumi ülemisest osast ja külmem alumisest, segatakse seadme sees ja suunatakse tagasi leiliruumi pehme ja ühtlase temperatuuriga õhuna.

Seade sisaldab ka Himaalaja soolapalle, mis rikastavad õhku negatiivsete soolade ioonidega, andes lisaväärtust hingamisteedele ja nahale. Tulemuseks on kõrvetusvaba, meeldiv, ühtlase temperatuuriga leil, kus on kerge hingata ja lihtne higistama hakata.

Nagu eespool mainitud, kui keha ei satu šokiseisundisse, hakkab ta loomulikult jääkaineid väljutama. See ongi tervislik saun.

Saunum viib saunakogemuse järgmisele tasemele – 5 ühes spaa-lahendus ja automaatne leil

Saunumi seadmed on loodud selleks, et muuta saunakogemus võimalikult loomulikuks ja meeldivaks. Eesmärk ei ole pakkuda pelgalt seadmeid, vaid toetada teadlikumat lähenemist – sellist, kus saunaskäik ei tähenda kõrvetavat leili ega väsitavat kuumust, vaid tasakaalu ja heaolu.

Neile, kes kasutavad sauna regulaarselt ja ootavad igalt korralt tasakaalustatud kogemust, on Saunumi loonud elektrikeris-kliimaseadmed, mis ühendavad kütte ja kliima juhtimise ühte süsteemi. Spa Session, Pro Experience ja Experience seadmete eripäraks on suur kivimass ja patenteeritud õhusegamise süsteem, mis aitavad hoida leili ühtlase ja pehmena kogu leiliruumis. Tulemuseks on meeldiv temperatuur, kus jalad ei külmeta ja pea ei kõrvetu, ning keha saab rahulikult higistada. 

Eriti märkimisväärne on Spa Session seadme võimekus pakkuda viit erinevat spaasauna kogemust ühes seadmes – klassikaline kuiv leil, niiske lõõgastusleil, soolaioonidega rikastatud saun, aurusaun ja aroomiteraapia. Ühe kerisega saab luua mitmekesise saunaelamuse, mis sobib kogu perele ja vastab erinevatele eelistustele.

Juhtseade LEIL – saunakogemus, mis ei vaja pidevat jälgimist

Saunakogemus ei pea olema seotud leili viskamise ja kuumuse reguleerimisega. Nutikas juhtimissüsteem LEIL õpib tundma kasutaja eelistusi ning hoiab leili ja õhuniiskust stabiilsena. Nii kulgeb iga saunakord ühtlaselt,  ilma liigse vaevata ja ilma ülekuumenemise riskita.

LEIL süsteem ei halda ainult leili viskamist ja õhuniiskust, vaid annab kasutajale võimaluse juhtida ka sauna temperatuuri, ventilatsiooni ja õhuringlust vastavalt soovile.

Aga mida teha, kui leiliruum on juba valmis ja keris ei taga õhuringlust?

Sellisel juhul saab juurde paigaldada spetsiaalse kliimaseadme. Näiteks Saunum Base, mis asetatakse olemasoleva kerise kõrvale seinale ning tagab ruumis ühtlase õhujaotuse, ilma et peaks sauna ümber ehitama.

Saunumi lahendused on mõeldud kõigile, kes soovivad muuta oma saunakogemust teadlikumaks ja kehale sobivaks, olgu see koduses saunas või spaa tingimustes.