Vundamendi tüübid ja valimine

Vundament on maja alus, millest sõltub hoone edaspidine vastupidavus, ehituse üldine kvaliteet ja turvalisus. See on nö ühendus maapinna ja hoone vahel, mille ülesanne on stabiliseerida vundamendile toetuv hoone nii, et ei üleujutused, tormid, maa nihkumine ega mõni muu loodusnähtus hoone terviklikkust aja jooksul ei kahjustaks.

Vundament kas tagab turvalise kodu aastakümneteks või ei taga ning see sõltub paljuski vundamendi tüübi õigest valikust.

Meil Eestis ei pea küll arvestama ohtliku maavärina ega tsunamiga, aga pinnas ise võib samuti korralikuks väljakutseks osutuda, sest nii kivi, liiv, savi kui ka soine pind nõuavad vastupidava vundamendi loomisel põhjalikke eelteadmisi. Loomulikult on olemas spetsialistid, keda saab kaasata, aga alati tasub enne vastavate tööde tellimist ka ise veidi asjast midagi teada.

Juba üle 25 aasta puitmajade ehitusega tegelenud ettevõtte Palmatin OÜ juht Marko Valleri sõnul on vundamendi juures kõige olulisem valida konkreetsele pinnasele ja ehitatavale hoonele vastav vundament. Odavama hinna poliitika selle asjaga kokku ei sobi, sest sobimatu vundamendi tõttu tekkivate probleemide tagajärjed on enamasti vägagi kulukad ning esineb ka juhtumeid, kus neid polegi hiljem enam võimalik parandada.

Pinnase uuringud

Õige vundamendi tüübi valikuks teostatakse esimese asjana pinnaseuuring. Tavaliselt tegelevad sellega geouuringute firmad, kes puurimise tulemusena teevad kindlaks, millistest kihtidest koosneb maapind, kuhu soovitakse maja ehitama hakata.

Siit selgubki, milliseid vundamendi tüüpe üldse kaaluda, sest oluline on ka, millist hoonet vundament peab kandma hakkama, millisest materjalist, mitme kordset jne. Selle kõige alusel koostatakse ehitusloa taotlemiseks vajalik vundamendi mahamärkimise joonis.

Vundamendi mahamärkimine

Maja vundamendi joonistega käivad kaasas ka vundamendi teostusjoonised. Vundamendi mahamärkimise teostab seaduse kohaselt geodeet, kes märgib joonisele ka õiged kalded, kõrgused jms. Selle käigus on mõistlik joonisele kohe märkida ka trassid, parkla ja lisahooned jmt, et kõik kaevetööd korraga tehtud saaks.

Peale vundamendi mahamärkimist alustatakse vundamendi tasandustöödega. Tavaliselt ulatub vundament maapinnast umbes 30-40 cm kõrguselt välja, aga kõik sõltub konkreetsest krundist. Näiteks ühe krundi lõikes, kui pinnas on kaldega, ei pea olema kõik hooned sama kõrguse peal, aga võivad. Sellest sõltub, kas tehakse üldine pinna ühtlustamine või hakkavad hooned erinevatel kõrgustel paiknema.

Vundamendi tüübid

Vundamendi tüübi valimine sõltub pinnasest ja tulevase hoone koormusest. 1- ja 5-kordne maja on väga erineva raskusega ja loomulikult annab suure erinevuse ka materjal, millest maja ehitatakse. Puitkonstruktsioon on oluliselt kergem kui betoon ja vundamendi valikul tuleb sellega kindlasti arvestada. Oleme ju kuulnud majade vajumisest ja pikki pragudest kuni katuseni välja. Palkmaja ja puitmaja eelis on see, et need peidavad praod ära, aga loodist välja vajumisest pole pääsu, kui vundament ise peaks vajuma. Seega on väga tähtis valida õige vundamendi tüüp.

Lintvundament

Lintvundament oli vanasti kõige levinum vundamendi tüüp üldse. See tähendab, et kandvate seinte alla laotakse vundamendimüür. Ülejäänud põranda osa on soojustatud ja sinna peale valatakse betoonplaat. Lintvundamendil on mitmeid eeliseid. Esiteks on sellel väga hea kandmisvõime, sobides ka väga massiivsete ehitiste kandmiseks, ning ka taskukohane hind.

Keldri ehitamiseks on lintvundament pea ainuke lahendus, kus peale käsitsi valuvormidega valatud taldmiku saab ülejäänud vundamendimüüri laduda müüritisena. Lisaks saab lintvundamendi viia allapoole külmumissügavust, mis tähendab, et sel juhul pole vaja lisasoojustusele mõelda. Aga täpselt vastupidine on olukord siis, kui lintvundament asetseb külmumispiirist pealpool.

Plusse ilma miinusteta ei saa. Kuigi lintvundament on kokkuvõttes odavam, eeldab see üsnagi töömahukaid kaevetöid. Samas aga pole vaja tellida suuri tõstemasinaid. Ebaühtlase pinnase puhul tasuks see vundamendi tüüp välistada, kuna ebakorrapärane vajumine on lintvundamendi vaenlane.  

Plaatvundament

Plaatvundament eeldab korralikku aluspinnast ja killustikupatja. Kasutatakse peamiselt väiksemate eramute puhul. Kergekaalulised moodulid võimaldavad kiiret ja võrdlemisi soodsat vundamendi rajamist. Väga hea valik tugeva kivise pinnase puhul ja eriti levinud ranniku aladel. Kui paekiht on maapinnale väga lähedal, on mõistlik teha madal plaatvundament, mis soojustatakse perimeetris horisontaalselt. Kuna paekiht on üldiselt tugev ja püsiv, ei pea vundamendiga väga sügavale minema, pealegi on kivi kaevamine väga kallis töö.

Plaatvundament on hea valik ka ebaühtlase savise pinnase juures. Plaat tekitab ise suurema kandva pinna, millel koormus ühtlaselt jaguneb ja kannab kogu maja. See on tänapäeval kõige levinum, kiirem ja hinna poolest mõistlikum lahendus, aga nõuab ka eeskujulikku soojustust.

Postvundament

Postvundament on hea valik siis, kui on vaja maja kandavad osad sügavale maapõue viia. Näiteks savise pinnase puhul, kus kandev pinnasekiht on sügaval maa sees. Kergemate ehitiste puhul, nagu suvilad ja aiamajad, võib sellistes tingimustes sobida ka plaatvundament, aga kindlasti mitte massiivsete hoonete kandmiseks.

Kruvivundament

Kruvivundament on hea valik kohtadesse, kuhu ei ole suurte kaevemasinatega võimalik ligi pääseda, näiteks suvila või väiksema maja ehitamiseks metsa sisse. Kruvivundamendi puhul on oluline teada, et kruvi keermestatud osa keeratakse kandvasse pinnasesse, ükskõik kui sügaval see peaks asetsema. Kui maapind on näiteks turbane, tuleb valida pikem kruvi, mis keeratakse läbi turbapinnase sobiva sügavuseni. Kruvid jäetakse tavaliselt umbes 30 cm kõrgusele pinnasest. Kruvide külge kinnitatakse puidust soojustatud alusraam, mis jääb pinnasest veidi kõrgemale ja kaitseb hoonet maapinnast tuleva niiskuse eest.

Eestis on näiteks Nõva kandis mõned suvilad selliselt ehitatud. Kruvivundament on hea lahendus ka muude lihtsamate kergehitiste puhul nagu terrassid, lehtlad, kasvuhooned, puukuurid, auto varjualused jne.

Puitmaja vundament

Puitmaja on selline pretensioonitu ehitis, mida sobib ehitada kõigi vundamentide peale. Puitmaja vaieldamatu eelis on kerge kaal, millega seoses on väike ka tema looduslik jalajälg.

Kelder kui oluline lisaväärtus

Kelder loob hea võimaluse nii küttesüsteemidele kui torustikule ligi pääsemiseks ning annab majapidamises ruumi juurde panipaigana. Keldri ehitamine eeldab aga sobivat pinnast. Põhja-Eesti rannikualale on iseloomulik üsnagi maapinna lähedal asuv paekiht, millest läbi kaevamine on kulukas. Kui see töö aga siiski ette võtta, tuleb kindlasti hoolitseda ka korraliku hüdroisolatsiooni eest ja teha koormusarvutused, et maja seal peal ikka korralikult püsima jääks.

Radooni pht

Ehituse puhul Eestis ei saa mööda minna ka radooni teemast, mis on meie pinnases asuv looduslik kiirgusallikas ja inimesele üsnagi ohtlik, sest radoonirikka õhu sisse hingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Kõige radoonirikkamad piirkonnad on Põhja-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa, aga seda leidub ka teistes piirkondades. Kiirguse võimalikkus tuleb kindlasti enne ehitust kindaks teha, sest sellisel juhul on vaja ehituse käigus paigaldada vundamendile ja keldrile radoonitõkked. Plaatvundamendi puhul näiteks kasutatakse radoonitõkkekilet, mida pärast vundamendi valmimist pole võimalik enam lisada.  

Vundamendi hind

Vundamendi ruutmeetri hind sõltub valitud vundamendi tüübist, selleks vaja minevatest materjalidest ja kogustest, mille tingivad omakorda vundamendi tulevane koormus, transpordi sõbralik-mittesõbralik asukoht ja ehituse keerukus pinnasesse rajamise sügavusest ja tüübist lähtuvalt.

Vundament peab olema 100% kooskõlas pinnase ja tulevase hoone tingimustega ja on täpselt sama olulise kaaluga nagu maja ise. Üks teiseta ei püsi ja mõlemad on väga olulised investeeringud, kindlustades koos tulevase hoone ohutuse, vastupidavuse ja jätkusuutlikkuse.

Palkmajade tootja Palmatin kasutab oma projektides kindlaid vundamenditöödele spetsialiseerunud partnereid, kes teostavad kõik vajalikud arvutused ja vundamendi ehitustööd koos vajaliku dokumentatsiooniga, mis on vajalik kasutusloa taotlemiseks. Ettevõte ise keskendub puitmajade tootmisele ja paigaldusele. Iga valminud majaga on kaasas ka põhjalik maja hooldusjuhend koos vajaliku infoga, kust mingid detailid on tellitud, et hiljem ei peaks kuskilt otsima hakkama, kui midagi väljavahetamist või parandamist vajab.

A: Inkodu.ee
Vundamendi tüübid ja valimine