Lamekatuse ehitus: kas valida bituumen- või plastrullmaterjal?

Katusest sõltub väga palju hoone üdine väljanägemine ja vastupidavus, seepärast on oluline see teema enda jaoks põhjalikult läbi mõelda.

Üsna palju mõjutab katuse valikut ka maja arhitektuur, ehituspiirkonnas ette antud nõuded ja loomulikult katuse konstruktsioon ise. Lamekatuse ehituseks vajaminev katusekonstruktsioon ei pea olema nii tugev kui näiteks kivikatusel, see omakorda suurendab tunduvalt selle kasutusvõimalusi.

Lamekatus on populaarne valik nii eramajadel, saunamajadel, grillmajadel kui ka suurtel tööstushoonetel.

Kuigi enamasti tellitakse lamekatuse ehitustööd professionaalidelt, on täiesti võimalik sellega ka ise hakkama saada, kui ennast selle spetsiifikaga kurssi viia. Teemat aitab lahti mõtestada suure kogemusega lamekatuste ehitaja Rein Kala Evari Ehitus OÜ-st.

Lamekatuse olemus ja eripärad

Lamekatus on on oma olemuselt katus, mille kalle on klassikaliselt suhtega 1:10 või väiksem. See on ainus katus, mille saab ehitada nii madala kaldega. Lamekatuse ehituseks kasutatakse spetsiaalseid lamekatuse paigaldamise tehnoloogiaid ja materjale. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka teise kaldega katuste puhul, nt kumera katusega kaarhallide puhul.

Lamekatused kannatavad ka seisvat vett, millega näiteks kivikatused hakkama ei saa. See sõltub aga juba muudest teguritest, kui palju vett lamekatus suudab kanda, sõltub juba muudest teguritest

Vee äravoolu järgi jaotatakse lamekatused kaheks: välimise äravooluga, kus rennid ja äravoolutorud on fassaadilt näha ja sisemise äravooluga, kus katuse kõige madalamatest punktidest suunatakse vesi äravoolutoru abil hoone sisse.

Lamekatuse materjali tüübid: mille alusel valida?

Lamekatuse materjale on kahte tüüpi: PVC ehk plastrullmaterjal ja bituumenrullmaterjalid SBS ja APP. Valik sõltub mitmetest asjaoludest ja kumbki pole teisest parem. Evari Ehituse esindaja ise eelistab rohkem bituumenrullmaterjali, aga kinnitab, et üldiselt on see pigem maitse asi ja sõltub palju ka konkreetsest objektist.

Näiteks käidava rõduterrass-katuse puhul on plastrullmaterjal oma vastupidavuse poolest parem valik, aga paljude tuulutusavadega tehniliselt keerukale katusele, mille peal ei käida, sobib rohkem bituumenrullmaterjal.

Suures plaanis on tegemist kahe täiesti erineva materjaliga, mis mõlemad sobivad lamekatuse katmiseks.

PVC ehk plastrullmaterjal

Plastrullmaterjali paigaldatakse 1 kihina, kas 1,2 mm, 1,6 mm või 2 mm paksusena. Materjali paksus sõltub reaalsest kasutuskoormusest. Katusele, kus inimene ei käi, on 1,2 mm paksune materjalikiht standardile vastav, aga katuseterassile sobib koormust arvestades kindlasti paremini 2 mm paksune kiht.
 
Reaalsus on see, et kõige õhem materjal vastab küll standardile, aga erinevad loodustegurid, mõned suuremad linnud ja isegi ilutulestikurakett suudavad õhemaid kihte kahjustada. Seega paksem PVC ja bituumenmaterjal on selles osas vastupidavamad. Eks need otsused sõltuvad alati ka rahakotist, aga üldiselt ei ole katus see koht, kus kokku hoida.

Paigalduse õpetus:

Bituumenrullmaterjal ehk SBS ja APP

Bituumenrullmaterjal paigaldatakse 2 kihina ja selle puhul on standardnormid paigas: 4 kg m2 esimene ehk aluskiht ja 5 kg m2 teine ehk pealiskiht. Bituumenmaterjali kilo paksus sõltub täiteainetest.

Bituumenmaterjale on kahte tüüpi: SBS ja APP. Rullmaterjali kvaliteet sõltub sellest, milliseid täiteaineid ja modifikaatoreid kasutatakse.

Evari Ehitus kasutab Rein Kala sõnul põhiliselt SBS materjale, sest need on veidi pehmemad ja elastsemad ning sobivad meie kliimasse paremini. APP on rohkem kuumema kliima materjal, mis on Lõuna piirkondades väga levinud. Kvaliteedi poolest on need võrdsed.

Bituumeni 4 kg/m2 aluskihti ja 5 kg/m2 pealiskihti kokku tähendab tavaliselt ca 7-8 mm paksust katusematerjali kihti. See materjal on mõeldud katuse tõhusaks hüdroisolatsiooniks ja katmiseks ilmastiku eest, aga mitte kõndimiseks, seega katuseterrassile ei sobi.

Vaata paigalduse õpetust siit:
 

Kumb siis, kas PVC või SBS?

Paigaldusviiside puhul erinevust pole, mõlemat sobib paigaldada nii risti kui pikkupidi ja tehnikad on vastavalt standardile.
 
Bituumenrullmaterjal (SBS) on veidi vastupidavam igasugustele ootamatutele kahjustustele ja seda on lihtne parandada, paik peale ja korras. Terrassikatusel ehk kõndimiseks on parem 2 mm paksune plastrullmaterjal (PVC), sest bituumenrullmaterjal pole koormuskasutuse jaoks mõeldud.

Erinevus on paigalduse tööriistades ja soetusmaksumuses. Bituumenrullmaterjal puhul kasutatakse paigaldusel lahtist tuld ja gaasipõletit, mis tuleohtlikes kohtades välistab selle materjali kasutamise.

Plastrulli materjali puhul lõigatakse rull nn rätsepakääridega sobivaks ja pannakse lihtsalt kuuma auruga paika. Suhteliselt puhas töö.

 
Kui parandamisest rääkida, siis bituumenirullmaterjali puhul kleebitakse uus paan peale ja asi korras, aga plastrullmaterjaliga see nii lihtsalt ei käi.
 
Valikul on oluline ka katuse suurus. Näiteks suured 10 000 m2 katused, kus on palju korstnaid ja vee äraviike vähe, on mõistlik katta plastrullmaterjaliga, sest see käib väga kiiresti ja nii hoiab omakorda kõvasti kokku ka töötunde. Kui üks rull, mis on 2 m lai ja 20 m pikk, maha rullida, on 40 m2 juba paigas.

Bituumenrullmaterjaliga kattes oleks see väga suur ja mahukas ettevõtmine. Seega selliste suurte pindade puhul on kindlasti igas mõttes õigem kasutada plastrullmaterjali. Väikese pinna puhul aga, kus on palju läbiviike, läheb bituumeniga kiiremini ja lihtsamalt.
 
Kui paigaldamisest rääkida, siis bituumenrullmaterjal (SBS) on tavalisele meistrimehele jõukohasem materjal. Samuti on bituumenirullmaterjali paigaldamise tööriistad soodsamate hindadega: gaasipõleti, käärid jms.

Plastrullmaterjali paigaldusvahendite soetusmaksumus on kordades kallim, aga alati on võimalus need ka rentida. Vaja läheb automaatvuugikeevitajat, kuumaõhufööni ja kääre.

Lamekatuse aurutõke ehk -isolatsioon on väga oluline

Enamus ajast aastas on ruumis niiskust rohkem kui väljas. Aga niiskus tahab alati välja saada ehk nivelleeruda. Niiskusel ei ole vahet, kust kaudu, seega igalt poolt, kust saab: läbi ukse, akna, põranda või katuse. Seepärast on katuse kaitseks väga oluline aurutõke, eriti just lamekatuse puhul.

Kui ruumis sees on +20 ja väljas -20, siis keskel on 0. Isegi kaste täpp ei tohiks jääda seest tuleva niiskuse mõjusfääri. Kui paneme majale katusekatte peale, tekib majale selga nn kilejope ja niiskus proovib sealt välja saada. Selleks, et soojustus märjaks ei läheks, kasutatakse sisepinna lähedal aurutõket. Loe lisaks lamekatuse aurutõkke kohta siit

Lame-murukatused

Lamekatuse alla kuuluvad ka murukatused. Nende aluskonstruktsioon on aga veidi teistsugune, see tähendab, et tehakse nn pööratud katus.

Mis on tavalise ja pööratud lamekatuse vahe?

Tavalisel lamekatusel on soojustuse kiht all ja hüdroisolatsioon ehk vettpidav kiht peal. Pööratud lamekatusel on täpselt vastupidi. Seda kasutatakse enamasti murukatuste puhul, kuna nii on tehniliselt kindlam. Kui midagi juhtub, on tavalist lamekatust raskem parandada kui pööratud katust. Loe lisaks pööratud katuse kohta siit

Milline murukatuse tüüp valida?

Murukatuse tüüpe on mitmeid: murukatus, mätaskatus ja intensiiv-murukatus. Valik sõltub sellest, millist taimestikku seal kasutada. Mõned tagasihoidlikumad taimed nõuavad vähem hoolt ja teised pilkupüüdvamad veidi rohkem. Valida tuleks taimestik, millele konkreetsed kasvutingimused sobivad.
 
Tavalist murukatust ei niideta ja ka taimed on seal vastavad. Mätaskatust niidetakse.

Alljärgneval kahel esimesel fotol on näha Otepää Tehvandi hotellil kaunis vertikaalkaldega mätaskatus.

Kui taimestik mängu tuleb, ei saa mööda minna ka kastmisteemast. Oleneb katusest, aga tavalise mitteniidetava murukatuse taimestik on tavaliselt nii valitud, et ei kasva suureks ja on ka väga vastupidav kuivusele.

Kui murukatus asub näiteks kuskil kõrge ärihoone vahekatusel büroopindadest allpool, siis ei peagi see olema kalde all ja suudab ka ise niiskust hoida.

Aknast paistev värviliste taimedega katus on väga ilus vaatepilt, palju ilusam kui paljas rullmaterjal vms, aga selle loomine on üsnagi kulukas.

Meil Eesti ei ole see võimalus väga laialdaselt kasutust leidnud, küll aga mujal maailmas. Kõrge suurlinna melus annavad rohelised laigud katustel palju juurde. Loe lisaks murukatuste kohta siit

A: Inkodu.ee
(Jane Rohtsalu; Kätlin Viksne)