Ekspert selgitab: kes korvab kahjud, kui suvisest grillimisest saab tulekahju?

Suvised grillimised ja lõkkeõhtud on paljude koduhoovide lahutamatu osa. Paraku alati ei teata, millised reeglid lõkke tegemiseks ja grillimiseks kehtivad, kuid hooletu grillimine võib nii enda kui ka naabrite kodule tõsist kahju põhjustada. 

„Meieni jõuab igal aastal mõni juhtum, kus grillimisest või lõkkest saab alguse tulekahju. Juhtumeid on vähe, kuid need võivad olla väga tõsiste tagajärgedega,“ selgitab BTA kodukindlustuse riskijuht Mailis Sats. “Näiteks üleeelmisel suvel puhkes Tallinna paarismajas tulekahju, kui terrassile paigutatud söegrill lendas tuule tõttu ümber ja süütas maja. Grill oli jäetud järelevalveta ning omanik oli samal ajal toas magama jäänud. Tuli levis ka kõrvalmaja ossa – inimesed pääsesid, kuid varaline kahju oli ulatuslik,” näitlikustab Sats. 

Kindlustusseltsideni jõuavad ka väiksemad kahjujuhtumid: grilli ümberminek, kuumusest kahjustunud terrass, sädemetest süttinud aiamööbel või juhtumid, kus kuum grill kaetakse enne jahtumist kinni ja kahjustakse nii iseennast või ümbritsevat vara.

Grillimine on ohutu, kui olla tähelepanelik ja järgida lihtsaid reegleid

Alustada tuleks grilli kasutusjuhendi hoolikast läbi lugemisest ja selle järgi toimimisest. „Mitmeid õnnetusi saanuks ära hoida, kui grilli poleks jäätud järelvalveta. Lisaks tasub iseäranis valvas olla kui õues viibivad väikesed lapsed või lemmikloomad. Tuleoht on suurem tugeva tuulega või väga kuiva maapinna korral,” loetleb Sats ohutegureid ning juhib tähelepanu, et grilli ei tohi asetada ebastabiilsele aluspinnale või paigutada vastu hoone seina.

Eestis sätestab tuleohutusnõuded Tuleohutuse seadus. Selle kohaselt peab lõke või söegrill paiknema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ja muust kergesti süttivast materjalist. Kattega grillseadmete puhul võib vahemaa olla väiksem, vaid juhul, kui kasutaja suudab tagada tuleohutuse. Korterelamutes tuleb lisaks järgida korteriühistu kehtestatud reegleid – paljudes majades on rõdul grillimine piiratud või lausa keelatud. Gaasi- ja elektrigrillid võivad olla lubatud, kuid enne kasutamist tasub kindlasti tutvuda nii tootja juhiste kui ka korteriühistu põhikirjaga.

Kui nõudeid on järgitud, katab kindlustus kahju

Üldjuhul katab kodukindlustus hoonele ja püsivalt ühendatud terrassile tekkinud kahjud. Kui lisaks on võetud koduse vara kindlustus, siis on kindlaks määratud summa ulatuses kindlustatud ka aias kasutatav vara: grill, aiamööbel või näiteks robotniiduk. Kui aga koduse vara kindlustuskaitse puudub, jäävad need kulud inimese enda kanda. Seepärast soovitab kindlustusekspert üle vaadata, et kodune vara oleks kindlustatud ja kindlustussummad oleksid piisavad ka õues asuva vara kaitsmiseks.

Rõdul grillimine on kindlasti suurema riskiga ja paljudel juhtudel ka keelatud. Kui selgub, et seadusest või konkreetse grilli kasutusjuhendist lähtuvaid ohutusnõudeid ei ole järgitud - näiteks grill oli asetatud liiga seina lähedale või jäeti järelevalveta - võib kindlustus kahju hüvitamisest osaliselt või täielikult keelduda. „Tavapärane praktika on, et kui tegemist on raske hooletusega, on kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Küll aga tuleb rõhutada, et iga juhtumi asjaolusid hinnatakse eraldi,“ märgib Sats.

„Juhul kui tuli saab alguse naabri grillist ja levib sinu aeda, tuleb esmalt kutsuda päästeamet ja asuda tuld kustutama. Seejärel pöördu oma kindlustusseltsi poole. Kui sul endal kindlustus puudub, esita kahjunõue otse naabrile. Tema saab selle edasi suunata oma kindlustusandjale,” selgitab ekspert.  Kui tuli levib naabri krundile ja kahjustab naabri vara, vastutab kahju põhjustaja. Selliseid juhtumeid katab vastutuskindlustus, mida saab tavapäraselt koos kodukindlustusega soetada. Kui vastutuskindlustus puudub, tuleb naabritele põhjustatud kahjud ise hüvitada. 

„Olgu tegu koduaia või suvilaga, tuleohutusreeglid kehtivad kõikjal. Kui reegleid järgida ja ümbritsevasse vastutustundlikult suhtuda, saab ka suve südamerahuga nautida,” ütleb Sats lõpetuseks.  

Tuleohutuse ABC grillimiseks ja lõkke tegemiseks koduõuel:

• Lõkkekoht peab asuma vähemalt 8 meetri kaugusel hoonest ja muust põlevmaterjalist.
• Grillseadet tuleb kasutada tootja juhendi kohaselt. Kui juhendit pole, kehtib 8 meetri reegel – v.a juhul, kui tegu on kattega grilliga ja selle kasutamine on ohutu.
• Rõdul või hoonega ühendatud terrassil tohib grillida ainult siis, kui tootja juhend seda lubab ja kõik ohutusnõuded on täidetud.
• Lõkkes tohib põletada ainult looduslikku töötlemata puitu. Prügi, puitlaastplaati vms põletada ei tohi.
• Enne tule süütamist tuleb teha lõkkekoht võimalikult ohutuks. Vajadusel kastmisega või lõkkekohta kividega piirates.
• Grillimise või lõkke tegemise ajal peab alati käepärast olema tulekustutusvahend.
• Tulel peab olema pidev järelevalve. Mitte kunagi ei tohi grilli ega lõket üksi põlema jätta ning pärast tuleb veenduda, et tuli ja põlemisjäägid on täielikult kustunud.