Light24 spetsialist annab nõu, kuidas planeerida välisvalgustust

Kevad ei lase ennast enam kaua oodata ja praegu on parim aeg, et hakata mõtlema, kuidas valgustada aed ning õueala. Allpool annab Light24 spetsialist nõu (väikese juhendi), mida valgustite paigaldamisel silmas pidada ja millistest etappidest võiks koosneda välisvalgustuse planeerimine.

Enne välisvalgustite paigaldamist visanda nende paiknemise plaan

Kui sul on olemas enda krundi asendiplaan, siis on väga lihtne märkida sellele erinevad tsoonid. Paljud maastikuarhitektid alustavad välisvalgustuse planeerimist samuti kinnistu visandamisega, märkides sellele valgustite asukohad. Kui asendiplaan puudub, siis piisab ühest jalutuskäigust paberi ja pliiatsiga – mida detailsem ja täpsem on joonistatud plaan, seda suuremaks abiks on see hiljem juba toiteliinide ja muude tehniliste aspektide kavandamisel.

Pane paika trafo asukoht

Madalpingetrafo (välisvalgustite toiteallikas) võiks paikneda majale võimalikult lähedal, varjatud kohas – peenra taga, kliimaseadme juures vms. Samas peaks see olema ka piisavalt lähedal esimestele valgustitele. Suuremal kinnistul ühest trafost ei piisa. Iga trafo jaoks on vajalik teha eraldi visand, millele märkida konkreetse trafo juurde kuuluvad välisvalgustid.

Määra välisvalgustite paiknemine kinnistul

Enne paigaldamist märgi maastikul välisvalgustite ligikaudne asukoht. Selleks võib kasutada mistahes pulki või vardaid, mida on võimalik maasse torgata. Seejärel märgi need ka oma visandile, pane kirja valgustite tüübid ning nende kinnitusviis (maa sisse kaevatav, betoonalusel vms).

Kinnistul liikudes tee ka ligikaudsed mõõtmised, et oleks teada valgustite vaheline vahemaa ning kaugus trafost. 

Otsusta, milline hakkab olema valgustite toitesüsteem

Välisvalgustitele toite andmiseks on mitmeid võimalusi, valik sõltub suurel määral sellest, millist tüüpi valgusallikad on sinu valgustitel. Üldistatult saab välja tuua 4 erinevat toiteviisi:

Keti meetod

See meetod ühendab kõik välisvalgustid ühe ketina, esimene valgusti on ühendatud trafoga. Keti meetodi puuduseks on, et voolu pinge väheneb vahemaa kasvades. See tähendab näiteks seda, et esimese valgustini jõuab 12 volti, samas viimase valgusti pinge võib olla ainult 9 volti.

Keti lahendus sobib LED valgusallikatele, mis ei ole pingeanomaaliatele nii tundlikud. Kasuta keti meetodit, kui valgustid ei ole rühmitatud ja neid saab hõlpsasti ketti ühendada.

T-meetod

T-meetod sarnaneb keti meetodile, ainult selle erinevusega, et trafo ühendatakse keti keskele. Üldine pingekadu trafost viimase valgustini on sel juhul väiksem keti meetodil.

Südamiku meetod

Trafo asub keskel ja sellest hargnevad kaablid viivad iga valgustini eraldi. See on parim meetod hõõglampidele, kuna tagab võrdse pinge kõigis välisvalgustites.

Südamiku meetod ei ole aga LED-idele parim valik, kuna kaablit kulub rohkem, kui eespool mainitud meetodite puhul. See lahendus sobib eelkõige juhul, kui valgustid paiknevad gruppidena väiksemal pindalal.

Kombineeritud meetod

Kombineeritud meetod on sobivaim meetod enamiku LED-süsteemide jaoks, kuna siin on koos erinevate meetodite positiivsed omadused - säästlik kaabli kasutus, vähem ühendusi ning kiirem ja lihtsam paigaldus. Kuigi see võib tunduda esmapilgul keerulisemana, on see tegelikult lihtne lähenemine.

LED-valgustussüsteemid annavad suurema paindlikkuse – lai pingevahemik ja madal võimsus – need muudavad energiakao minimaalseks ja vähendavad muret kasutatava meetodi pärast.

Välisvalgustite paigaldamiseks vajalikud lisaseadmed

Madalpinge transformaator. See on süsteemi toiteallikaks. Ideaalis paigaldatakse see maja lähedal olevale alusele või otse konstruktsiooni külge – trafo põhi peab jääma maapinnast vähemalt 30 cm kõrgusele.

Teise võimalusena võib trafo asuda majas sees – tavaliselt keldris või garaažis. Juhtmete viimise läbi seinte võiks teostada kutseline elektrik. Kui aga soovid välisvalgustuse paigalduse ise teostada, siis võiks eelistada õues paiknevat trafot.

Valgusallikad. Valgusallikad saavad toite trafost. Valgusallikas võib olla kas sisseehitatud LED-moodul või vahetatav valgusallikas. Vahetatavate valgusallikate puhul võib kasutada nii LED- ja halogeenlampe. Halogeenide puhul tuleb jälgida pinge jaotumist nagu ülal kirjeldatud.

Kaabel. Kaabel ühendab trafo valgusallikatega. Oluline on valida kaabel, mis oma tehniliste näitajate poolest sobib välitingimustesse.

Konnektorid. Kaablite omavahel ühendamiseks ning jagamiseks tuleb kindlasti kasutada IP68 kaitseklassiga konnektoreid.

PS! Õuevalgustite puhul on oluline jälgida IP ja IK markeeringuid – mida suuremad numbrid, seda parem kaitse. IP tähistab niiskuse ja tolmu kaitset ning IK vastupanu mehaanilisele jõule. Markeeringute tähenduse kohta saab lugeda siit: Kuidas lugeda valgusite tähiseid

Nõuandeid, ...

kuidas välisvalgustite paigaldamisel optimaalseim tulemus saavutada

1. Selgita välja, millised on loodava valguslahenduse peamised ülesanded. Konkreetne eesmärk (näiteks valgustada sissesõiduteed) sobib hästi, et kujundada ühe piiratud ala valguslahendus, kuid kasulik oleks kohe laiemalt mõelda. Hästi planeeritud välisvalgustus saab lahendada mitmeid probleeme sinu kinnistul:

• Ohutus. Õigesti valgustatud õueala vähendab väiksemaid komistamisi ja kukkumisi. - Turvalisus. Paha peal väljas olevad inimesed väldivad valgustatud õuealasid.
• Silmailu. Kasuta valgust, et tuua esile maastiku või aiataimede loomulik ilu, pane valgus ja varjud enda aia jaoks tööle.
• Elustiil. Laienda oma eluruum maja seintest väljapoole ja valgusta piirkonnad, kus armastate perega aega veeta.  
• Säästlikkus. Eelista LED valgusallikaid, kuna need on energiasäästlikud ning kestavad kaua.

2. Jaota oma välisvalgustite paigutus tsoonideks. Näiteks esimesed valgustid trafost kuni  10 meetri raadiuses, järgmised kuni 15m raadiuses jne. Eesmärk on, et kõik ühe trafoga ühendatud valgustid oleksid trafost umbes samal kaugusel, et pingelangus, mis juhtmetes paratamatult tekib, oleks kõikide jaoks sama suur. Mida madalam on valgustite võimsus, seda rohkem on võimalik valgusteid ühte vooluringi paigaldada. Siiski ei tasu neid ühte ahelasse liiga palju panna, et võimalike rikete korral oleks lihtsam probleemi allikas tuvastada.

3. Arvuta trafoni jõudmiseks vajalik kaabli mõõt ja pikkus. Mida lühem vahemaa, seda peenema ristlõikega võib kaabel olla. Süsteemidel, millel pole vaja väga pikka kaablit (kuni 50m), võib tavaliselt kasutada 3*1,5mm  kaablit. Pikemate vahemaade korral kasuta pingelanguse vältimiseks suuremat kaablisoone ristlõiget.

4. Vali õige trafo. Arvutage oma süsteemi koguvõimsus, liites kokku kõik valgusallikate võimsused. See on sinu välisvalgustite tarbitav võimsus. Seejärel vali madalpingetrafo, mille võimsus on suurem kui tarbitud võimsus; nüüd korruta valitud trafo võimsus 0,8ga - seda põhjusel, et soovituslik on hoida vähemalt 20-protsendilist puhvrit.

Kuigi välisvalgutuse planeerimine on jõukohane ettevõtmine, on Light24 spetsialistid hea meelega valmis abistama välisvalgustite ja lisaseadmete valikul.

Nüansse, millega arvestada on omajagu – milline peaks olema valgustite võimsus, kõrgus ja kaldenurk, et need valgustaksid piisavalt, kuid ei tekitaks üleliigset valgusmüra.

Välisvalgustite valimisel tuleb meeles pidada, kus paiknevad teie aknad. Valesti valitud ja paigutatud valgusti võib hakata ebamugavalt tuppa paistma. Ka naabrite heaolu ei tohiks unustada.

Light24 e-poest leiad suures valikus erinevat tüüpi välisvalgusteid – klassikalised pargivalgustid, minimalistlikud postvalgustid ja pollarid, prožektorid puuvõrade esiletoomiseks, maa sisse torgatavad punktvalgustid madalamatele taimekooslustele jne.

Loe ka: Välisvalgustuse erinevad valikuvõimalused

A: E. Donner