KÜSI NÕU | Ahjud, kaminad, pliidi, korstnad
Küsi tasuta nõu pottsepalt, korstnapühkijalt ja viimistlejalt kõikvõimalike ahjusid, kaminaid, pliite ja korstnaid puudutavate teemadega kohta.
Esita küsimus siin: info(@)inkodu.ee.
Pealkiri: Küsin nõu
Vastuse saamine võib võtta aega.
Küsimused-vastused alates aastast 2013-2025.
Teema: Kas korstna ehitamine nö märga ruumi on tehniliselt teostatav?
04/2025
Küsimus: Kas korstna ehitamine nö märga ruumi on tehniliselt teostatav? Projekti järgi on korsten duširuumis, kus teoorias peaksid olema kõik seinad hüdroisoleeritud. Kas see tähendab, et korsten peaks ka olema hüdroisoleeritud ja kas korstent saab üldse hüdroisolatsiooniga katta? Kas korstna puhastusluuki saab teha duširuumi?
Vastus: Korstna paigaldamine märga ruumi ei ole küll väga levinud praktikas, kuid esineb juhuseid ikka, kus planeeringust tulenevalt muud moodi ei ole võimalik. Korstna paigaldamisel niiskesse/märga ruumi, tuleb järgida pigem ikka niisketele ruumidele esitatavate nõudeid. Ehk jah, ka korsten tuleb selles osas katta hüdroisolatsiooniga, mille saab siis hiljem plaatida ülejäänud ruumiga kokku. Ainuke piirang mis on plaatimisel, et keraamilise plaadi suurus ei tohi ületada 30*30 cm. Sellest mõõdust väiksemd formaadid on kõik lubatud. Ka puhastusluugi paiknemine märjas ruumis on lubatud. Tänastel moodulkorstnatel on korralikud tihedad luugid, mis ei lase veel ja niiskusel väga lihtsalt sinna lõõri sattuda.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas kööki kubu toru ühendamine ventilatsiooni lõõri on on lubatud?
03/2025
Küsimus: Eelmise omaniku poolt on paigaldatud kööki kubu ja selle ventilatsiooni toru lihtsalt suunatud pööningule. Olen saanud ka vastava info eelmiselt omanikult, et Korsten on nelja lõõriga (2 kütteks/2 ventilatsiooniks). 100% kindel pole kuidas lõõrid täpselt paiknevad. Kuidas korrektselt antud olukorda lahendada? Kuidas teada saada, kus täpselt lõõrid asuvad ja kas tohib otse korstnasse nii puurida ja kubu toru jätkata?
Vastus: Kubu toru ühendamine ventilatsiooni lõõri on täiesti normaalne tegevus, otseseid vastunäidustusi ei ole. Millele tasuks tähelepanu pöörata on see, et kubu surub õhku välja ja kui see toru lihtsalt pikendada korstna ventilatsiooni lõõri, võib see hakata lõhnasid kuskile elamisse tagasi suruma. Lahendus on see, kui see kubu toru ka korstna sees pikendatakse kuni korstna otsani. Samas tuleks lasta korstnapühkijal (või pottsepal) lõõrid üle vaadata, kes ütleb esiteks millised on ventilatsiooni lõõrid, kuhu saab seda kubu toru suunata ja teiseks annab ka teadmise, ega selle toru paigaldusega ei häirita mõne teise ruumi ventilatsiooni, sest ka olemasolev ventilatsioon võiks peale tööde teostamist ikkagi tööle jääda. Teine võimalus on muretseda spetsiaalne katuse läbiviik ja see kubu toru sellega ühendada. Selliselt jääb ära korstna müüritisse augu lõhkumine ja välistab võimaluse, et maja enda ventilatsioon kuskilt kannatada saab. Lisa läbiviiguga tekib auk küll katusesse, kuid tänaste materjalidega ja õigete vahenditega saab selle ühenduskoha ka koheselt ilusti veekindlaks.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas metallahjud värvitakse seestpoolt ära?
03/2025
Küsimus: Kas metallahjud värvitakse ka seestpoolt või jäetakse lihtsalt metall? Ahjuks on 5mm terasest keevitatud bullerjan tüüpi ahi. Kas oskate ehk soovitada mingisugust head ahju värvi ja kas selle alla tuleks panna ka spetsiaalne kruntvärv?
Vastus: Enamjaolt metallist kaminad värvitakse kuuma taluva värviga üle või emailitakse, mis ka kannatab kuuma. Bullerjani tüüpi kaminad pigem ka ilmselt värvitakse kuumataluva värviga. Ise tehases käinud ei ole ja kahjuks protseduuri kirjeldada ei oska.
Seesmiselt, kolde osa, ei värvita, kuna seal temperatuur kõrgem, lisaks ka leegi enda ning suitsugaasidest tingitud happelisus, mis selle värvi kolde osas ära söövad. Kolde osa kaetakse kas eraldiseisvate malm detailidega, spetsiaalsete šamott plaatide või vermikuliidiga. Bullerjani erisust silmas pidades, siis seal väga midagi lisatud ei ole ja on mängitud metalli paksusega, et see liiga kiirelt läbi ei põleks. Kindlasti selle läbipõlemise osas on ka oma teadlikus, millist metalli keemilise koostise mõttes sinna paigaldatakse, et oleks tagatud sooja juhtivus, happekindlus ja venivus/plastsus temperatuuride erisusest.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas ahju seinte vahele pannakse villaplaat?
02/2025
Küsimus: Kui õige on, et ahju sisemise ja välimise kivide vahele pannakse villaplaat, ja kui pannakse, siis kui palju ja kuhu maani. Omal lastud teha ahi (vill pandud ahju suuruses), aga normaalse kütte korraga (ahjutäis puid) ahi vaevalt leige, pigem külm. Kas põhjus sisse pandud vill ja kuidas asja parandada?
Vastus: Ahju kihtide vahele villa üldjuhul ikkagi ei panda. Oma olemuselt on iga vill ikkagi isolaator, mis pärsib sooja liikumist. Pigem kasutatakse lahendusena õhkvahet kahe kihi vahel. Jah, omas elemendis on ka õhkisolaator, kuid õhk laseb edasi liikuda kiirguslikul soojusel ja teatud õhuvahest alates tekib ka konvektiivne õhu liikumine ning sellest tulenev soojusülekanne ühelt kihilt teisele. Villa kasutatakse üldjuhul ainult kohtades, kus on suure erisusega paisuvad materjalid. Näiteks ukse ümbrus, kus šamoti ja metalli joonpaisumiste vahe on suur, ja et seda paisumist kompenseerida, siis paigaldatakse nende materjalide vahele villa. Üks põhjuseid jaheda väliskesta osas antud kirjeldusega ahju ehituse puhul on kindlasti kestade vahel olev vill. Teine tegur, mis ka võib mõjutada on see, et kui paksu kiviga on tehtud väliskest ja millist materjali on ahjus sees kasutatud, kui paksu. Head ja kiiret lahendit ei oska pakkuda. Päästab kindlasti natukenegi see, kui kuidagi õnnestub see vill sealt vahelt ikkagi välja urgitseda. Teiseks tuleks tuvastada ka väliskesta kivi mõõdud. Võimalik, et ka tuleb terve väliskest õhemate kivide vastu vahetada.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Korstna viimalõõri konstruktsioon läbi palkseina
01/2025
Küsimus: Mul on vaja vana ahju asemele uut ahju. Vana ahi asus seinast eemal. Vana viimalõõr oli seinaga nurga all, vinkelraudadel, vana ahju ülaosas, 1x serviti tellistest seintega ja 1x tellistest al-kihi ja laega. See konstruktsioon selgelt ei vasta tänastele nõuetele.
Uus ahi on kavatsus ehitada seinaga paralleelselt, et viimalõõr oleks lühike. Missugune peab olema viimalõõri ja selle isolatsiooni konstruktsioon (al kiht, seinad, lagi - koos kihtide paksustega) läbi 14 cm palkseina korstnani? Korstna ja palkseina vahel on 50 mm vahe, mille täitsin tuletõkke kivivillaplaadiga.
Vastus:
Kütteseadme viimalõõrile on standarti kohaselt esmasena esitatud samad ohutus- ja ehituslikud nõuded nagu korstnale. Kuid samas - ka teie poolt kirjeldatud viimalõõr ei ole valesti ehitatud. Viimalõõri ehk slepe ehitamisel tuleb järgida pigem suitsugaaside temperatuure ning ühenduslõõri välispinna temperatuuri. Vajaduspõhiselt ka süttivmaterjalide temperatuuri.
Nõuete kohaselt ei tohiks kütteseadme ja viimälõõri pinnatemperatuur ületada 80 kraadi. Selliselt on tagatud ka ümbrisev tuleohutus. Jälgima peaks ehituslikult ka seda, et kasutatavate materjalide liitekohad võimalusel ei jääks läbiva vaheseina sisse. Kui see aga ehituslikult ei ole võimalik, siis tuleks kasutada vähemalt kahe kihina materjali selliselt, et liitekoht oleks kaetud järgmise kihi materjaliga - ülekattega ehitus. Isoleerimiseks võib kasutada nii plaat-kivivilla kui ka kaltsiumsilikaat plaati, ehk isolatsioonimaterjali.
Siit (Riigiteataja) on leitavad soovituslikud ohutuskujad põlevmaterjalideni tulenevalt keskmisest pinnatemperatuurist. On selleks kuuma tekitajaks siis ahi, pliit, katel, keris, elektri radiaator, sooja puhur või mis iganes seade, mis eraldab soojust.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Metallist puupliidi küttekoldes olev plaat mõraneb
12/2024
Küsimus: Metallist puupliidi küttekoldes olev plaat mõraneb ja on tükke ära kukkunud. Kas hetkel tuld võib sellisesse koldesse teha või tuleks kohe ära parandada? Kuidas seda parandada?
Vastus: Pildi põhjal on hetkel natuke keeruline aru saada, millise materjaliga on tegemist, kas on see murenenud kivi või hoopis vermikuliit plaat.
Vahetada tuleks ta mõlemal juhul, ühte on kergem mõõtu lõigata lihtsalt kui teist.
Kuna selle mõraneva ja pudeneva plaadi tagant veel metalli ei paista, siis veel võiks kütta, kuigi ilmselt iga kütmisega pudenevad sealt uued tükid ja see plaat saab suht kiirelt otsa seal. Kui plaadi tagant juba metall paistma hakkab, siis tuleks küll kütmine peatada ja kiirelt uus vooder sisse panna koldesse, muidu leegi ja tule mõjul hakkab metall sulama ning tekivad augud, mida ei ole enam lihtne parandada ja võivad viia pliidi edasise ekspluatatsiooni peaaegu võimatuks.
Ehk, kütta võib veel sellise koldega aga leida see hetk ja plaat kolde küljel ära vahetada.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Moodsad lahendused puupliidi ehitamisel
11/2024
Küsimus: Pottsepp hakkab meile meisterdama uut puupliiti soojamüüriga. Mõte on, et lasen paigutada kohe ka integreeritava elektripliidi puupliidi ühte otsa ja peale keraamilise pliidiplaadi.
Kuivõrd populaarne täna selline lahendus on? Kui jätkusuutlik see on? Kas ta pigem kasutades võib jääda liiga madalale ja ei ole mugav? Kuidas hindate?
Vastus: Antud lahendusi on ehitatud juba mõnda aega ja täna tundub see suhteliselt "popp" toodete komplekt olema, et puupliidile paigaldatakse sama tasapinnapeale kohe ka elektri pliit ning sinna alla ka ahi.
Elektri asjade toimivuse osas samal tasapinnale paigaldades tuleks kindlasti eelnevalt tutvuda nende kasutus ja paigaldusjuhenditega. Kui tootja sellist lahendust juhendites ei kirjelda või ei keela, siis põhimõtteliselt võiks see lahendus toimida. Kindlasti tuleb pottsepal lasta lahti seletada kuidas isoleeritakse puupliidist tulev soe elektriseadmetest. Kuna elektriseadmete poolne pliidi külg jääb umbsesse ehk mitte tuulduvasse keskkonda, siis seal on kivide pinnatemperatuur kindlasti kõrgem kui tuulduval kiviseinal ja tundes põgusalt elektrit, siis ega nendele elektri asjadele üleliigne kuumus väga ei meeldi, kuigi nii elektri pliit kui ka ahi toodavad sooja, siis tahavad ka nemad saada ikkagi jahutust omal moel.
Kõrguse osas saab pottsepp pliidi kõrguse teha teile ülejäänud köögimööbli kõrgusega samasse kõrgusesse ja sellest tulenevalt ma ei usu küll, et kasutamisel oleks ebamugavusi.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Põlemisõhu toomine vundamendi plaadi alt kütteseadmele
11/2024
Küsimus: Ehitan oma perele ise elumaja, mida on esialgu plaanis kütta õhk-vesi soojus pumbaga, läbi põranda kütte. Kuna selline lahendus sõltub elektri olemasolust, siis on lisakütteseadmeks plaanitud ka ahi/kamin, mis on projekti järgi alla 25kw. Kuna ahi/kamin on plaanitud lisakütteseadmena, siis ma tahaksin lisada sellesse mingisuguse soojusvaheti, mis hakkaks kütma põrandakütte vedelikku. Ilmselt lisandub ka väike akupank tsirkulatsioonipumbale.
Kas te oskate tuua välja, mingisuguseid, olemasolevaid lahendusi, ja milline küttekolle oleks sellisele lahendusele sobivaim?
Tänapäeval, räägitakse väga palju sellest, et tulekolle võiks oma õhu saada otse õuest, et ei tõmbaks maja seest vaakumisse. Hetkel on mul veel põrand valamata, ja sooviks teada, kuidas oleks optimaalne, lahendada õhu sissetõmmet, juhindudes eelnevatest mõtetest? Kivimaja- bauroc Ecoterm 375 mm + 150 mm villa + 30 mm rkl. Kõetav pind156.9m², maht 764m³.
Vastus: Põlemisõhu toomine vundamendi plaadi alt kütteseadmele on väga mõistlik mõte tänases ehituses. Kõige mõistlikum olekski seda teha põranda plaadi alt, läbi vundamendi ja kindlasti metalltoruga. Täna meie õigusruumis ei ole veel reguleeritud nõudeid põlemisõhu varustusele, kuid tark on see teha kas metallist ventilatsiooni toruga või suisa korstna torudega. Jälgida tuleks kindlasti ka toru kallet võimaliku kondensaadi osas, et see saaks õue suunas tagasi valguda, mitte ei koguneks tuppa.
Samas tuleks ka kasutada võimalust toru paigaldada põrandaplaadi alla võimalikult sirgjooneliselt, võimalikult väheste pöörangutega. Iga pöörang torustikus on taksitus õhu liikumisele ja et seda vähendada, tuleb toru läbimõõtu suurendada.
Kui jämedat toru paigaldada? Iga kütteseade tarbib õhku erinevalt tulenevalt korraga põlevast puude kogusest. Toru läbimõõt võib varieeruda 150mm-st kuni 250 mm-ni. Täpse toru mõõdu saab, kui suhelda pädeva pottsepaga või mõne arhitektiga, kes suudab toru olemuse ja mõõdud läbi arvutada. Pottseppadel on täna olemas ka tarkvaralised lahendused, millega saab selliseid süsteeme arvutada alates põlemisõhu toomisest kuni korstna mõõtudeni ja ka kõik see, mis sinna vahele jääb.
Altenatiivina saab põlemisõhu varustuseks kasutada ka keldrit, kui on kelder majal, et läbi selle põlemisõhk kütteseadmeni tuua. Võimalus on täna ka kasutada einevaid moodulkorstna lahendusi, millel on olemas nn ventilatsiooni kanalid, mis toimivad ka väga eduliselt kütteseadme põlemisõhu kanalina. Selline lahendus vajab aga kindlasti pädeva pottsepa arvutusi juurde.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Ahi ajab naabrile suitsu sisse
10/2024
Küsimus: Mul on puupliit köögis ja korteris üürnikud, kes väga tihti teda ei küta. Nüüd on läinud ilm külmaks ning nad on hakanud jälle kütmist proovima. Ka olen õpetanud neid, et kui kaua pole köetud, siis tuleb lõõri soojendada, muidu ei tõmba koheselt. Seda nad tegid, aga uksele tuli ülevalt naaber, kes teatas, et meie ahi ajab neile tossu tuppa. Korteris oleme 99st aastast ja 2015 panin pliidile uue sisu. Varem ei ole kunagi taolist probleemi kohanud. Millise tõenäolise probleemiga on tegu ja kas iga korteri lõõr mitte eraldi ei peaks olema?
Vastus: Antud probleemi kirjeldus viitab tugevale alarõhule, ehk vaakumile ülemises korteris ning lisaks ebatihedale siibrile või viimalõõrile. Kui antud suitsu sisseajamine oli ühekordne, siis võib olla tegemist "halbade juhuste kokkulangevusega", mille tagajärjel suits ülemisse korterisse tungis. Lisaks võib põhjuseks olla ka see, et samas lõõris olevaid teisi kütteseadmeid ei olnud veel kasutusele võetud ja korsten oli nn "külm" veel.
Alarõhu ehk vaakumi korteris tekitavad peamiselt köögi kubu ja vannitoa või wc ventilaator, kuna need kaks seadet on üldjuhul suhteliselt suure väljatõmbejõuga ja kui kuskilt värsket õhku peale ei tule, siis ongi korteris vaakum, mida kahjuks inimkeha ei tunne, küll aga kütteseadmed
näitavad selle kohe välja.
Suitsulõõride ühtsus kortermajades on paraku tava praktika, kus erinevatelt korrustelt jooksevad kütteseadmed samadesse suitsulõõridesse. Eeldatakse
küll jah, et igal korteril võiks oma lõõr olla, aga ehituslikult kahjuks nii ei ole. Sellise lahendusega on kortermajade mõistes ruumi kokku hoitud, et korsten ei võtaks elamisest ja maja olemusest väga palju ruumi ära. Kuigi eraldi lõõride teema on eelduslik, siis erinevad normid on lubanud ja lubavad sama suitsulõõri kasutada erinevatelt korrustelt ja erinevatest korteritest.
Lahendi saamiseks tuleks ilmselt tellida asjatundlik korstnapühkija või pottsepp, kes vaataks mõlemas korteris kütteseadmed üle, vaataks ka ventilatsiooni poole üle, et kust ja kuidas on tagatud värske õhu varustus toa suunale ning seejärel vajaduspõhiselt parandaks lekkekohad kütteseadmel.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Puupliidi ribiplaadi ja äärelaua vahelt tuleb kasutuse ajal suitsu
10/2024
Küsimus: Uue puupliidi ääreraual on neli naga mille peale asetatud ribiplaat. Ribiplaadi ja ääreraua vahel on 4 mm vahe. Kui paneme pliidi põlema, siis ajab nendest vahedest suitsu sisse. Proovisin panna nööri. Töötab, kuid nöör põleb kiiresti maha. Andke palun soovituse, kuidas käituda antud juhul. Kuidas tihendada et suits ei pääseks tuppa. Kui nöör oli vahel, siis sisse suitsu ei ajanud.
Vastus: Antud ääreraual olevad "nagad" on kõrguse markeeringuks, kuhu maani tuleb ehitada pliidi sisu šamott plaatide või kividega. Kui tuli ja suits sealt vahelt läbi tulevad, siis on pliidi sisu kahjuks valesti konstrueeritud ja tuleb uuesti ehitada. Kui hetkel keeduplaat on ainult nende nelja "naga" peal, siis ajapikku need nagad väsivad ja keeduplaat koos potiga võivad pliiti sisse kukkuda. Tehniliselt peaks jah keeduplaat toetuma ikkagi pliidi sees olevatele šamottidele. Šamoti ja keeduplaadi vahet saab juba tihendada siis kas savimürdi, keraamilise villa või nööriga. Vahe keeduplaadi ja ääreraua vahel on vajalik malmplaadi ja metalli omavahelise joonpaisumisvuugi kompenseerimiseks. Sellepärast ka see nöör hetkel seal püsida ei taha, sest tuld tehes keeduplaat surub nööri kokku ja praost jahtudes keeduplaadi mõõdud vähenevad, aga nöör sureb oma asendisse ära ja kukub vahelt ära.
Antud murele head ja püsivat lahendust hetkel pakkuda kahjuks ei ole.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Milline oleks kõige optimaalsem lahendus pliidi asemel
10/2024
Küsimus: Milline oleks kõige optimaalsem lahendus pliidi asemel, kui pliiti ei kasutata toiduvalmistamiseks jms vaid soojamüüri soojaks kütmiseks. Kas on võimalik ehitada/lisada kütmiskolle pliidi asemele praeguse soojamüüri juurde? Kas on võimalik pliiti ümber ehitada selliselt, et see ka soojust salvestaks?
Vastus: Lahendusi antud murele on mitu. Üks võimalus on olemasolev pliit maha lammutada ja samades gabariitides ehitada soemüüri võimsusele vastav ahju kolle. Teine võimalus oleks olemasoleva müüritise "tuunimine" ehk pliid müüritis jääks alles, aga pliidi sisu ehitatakse selliselt ümber, et kas ühe väi kahe koldetäiega saaks soemüüri soojaks. Kindlasti tekib müüritisel kohendamise vajadus ja hetkel olemasolev pliidi ääreraud koos keeduplaadiga asendatakse. Mõlema variandi puhul jääks ka "pliidi" osa soojust salvestama ja seda ka välja andma.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Tellisahju ehitamine 2 korruse vahele
10/2024
Küsimus: Soome ahjul on küttekoldes mõned kivid pooleks läinud ja kivide vahele praod tekkinud, ehk siis millise seguga võiks küttekolde pragusid ära täita.
Vastus: Kindlasti on olemas segu, mida antud olukorras kasutada. Kahjuks teksti põhjal soovitust keeruline jagada. Konkreetsemateks soovitusteks oleks pilte juurde vaja, mille järgi saab spekuleerida, et kas piisab vuukide täitmisest või on vaja natuke rohkemat seal midagi teha ja hoopis teiste vahenditega.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Tellisahju ehitamine 2 korruse vahele
09/2024
Küsimus: Mure ahju ehitamisega. Nüüd uuriks ja küsiks nõu, kas reaalselt saab ja ahi hakkab toimima nii. Tahetakse ehitada kahe korruse vahele ahi, aga see läheks pea 3 m kõrguseks (nii kõrgeid ahje polegi vist olemas), et saaks teisele korrusele väiksesse tuppa ka sooja. Aga siis jääks siibri lahti kinni tegemine ka 2 korrusele. Ja kuna puudub eraldi korstnajalg, siis seda veel ahju otsa (moodulkorsten). Kas on teostatav?
Vastus: Täna on tõepoolest võimalik sellist ahju projekteerida ja ehitada. Sellise lahenduse saab tekitada, kasutades ahju arvutamise programmi, millega saab määrata ahju võimsuse, lõõristiku geomeetria ja lõpptulemina ka vajaliku korstna, et ahi tööle hakkaks. Kindlasti nõuab see pottsepalt vilumust ja kogemusi nii ehitusalaselt kui ka spetsiifiliste programmidega toimetamisel. Kogemuslikult julgen pakkuda, et antud ahi ei lähe maksma kahe eraldiseisva ahju hinda, küll aga poolteise tavaahju hinda kindlasti.
Siibri mure on natuke teisejärguline, kuna siiber jääb asetsema ikkagi esimesele korrusele, aga ka siin on tänapäeva pottsepanduses omad nüansid ja teadmised selle kohta, kuidas ja milliste vahenditega seda teostada.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Vana glasuurpottahju krohvimine
09/2024
Küsimus: Kas vana glasuurpottahju krohvimine (nt struktuurkrohvimine) on võimalik ning mida peaks teadma (nt eelnev karestamine vms) enne töö tellimist?
Vastus: Kuna antud juhul on tegemist klaas pinnaga, siis karestamine ning nakke pinna tekitamine on väga vajalik. Ilma karestamata ja nakke pinda tekitamata tuleb igasugune krohv antud
ahju küljest lahti.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Lisalugemist: Ahju ja kamina viimistlemine
Teema: Kipsist sisevoodrilaudade paigaldamine lakke ja ahju lõõridega arvestamine
08/2024
Küsimus: Soov paigaldada sisevoodrilaud/kips lakke. Kaminast ja ahjust lähevad lõõrid on 100 mm laest allpool. Tegemist on kortermajaga ja esimese korrusega. Ahju ja kamina lõõrid on kivist ja asuvad laest 10 cm allpool. Hetkel ei ole laes midagi, tegemist on betoonpaneellagede süsteemiga. Soov on tuleohutusega kooskõlas teha, kuid hetkel ei ole suutnud välja lugeda, kuidas võib teha.
Vastus: Lähtudes antud pildist ja eeldades, et kumbki kivislepe on ahju ja kamina omad, piisab, kui paigaldada viimase lõõri peale kaltsiumsilikaatplaat 30 mm. Plaadi võib paigaldada ka lahtiselt sinna peale, kuid mõistlik oleks mõne liimitäpiga see ikkagi fikseerida. Paigaldamisel ja ehituse jätkumisel võiks jälgida, et lae ja plaadi vahele jääks ikkagi vähemalt 30 mm tuulutusvahe.
Plaati ennast võib värvida hiljem või krohviga katta, et jääks vähem silma seal viimase lõõri peal.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Soemüüri külge riiuli kinnitamine
08/2024
Küsimus: Meil on köögis vana puupliit. Soemüür asub köögi ja vannitoa vahelises seinas. Küsimus järgmine: kas sinna seina, kus asub vannitoas soemüür, tohib kruvidega kinnitada riiuli? Sinna seina on kinnitatud ka kraanikauss. Riiul tulekski kraanikausi kohale. Ei oska ka arvata, mis seal vannitoa plaadi taga asetseb. Pliiti küll eriti ei küta, kuid ei tahaks ka seda võimalust ära rikkuda. Olen uurinud, aga selget vastust kuskilt saanud ei ole.
Vastus: Riiuli või kapi kinnitamine soemüürile ei ole mõistlik tegevus. Esiteks on oht, et kruvi kohtadest hakkab suitsu vannituppa immitsema, mis võib mõjuda pahasti tervisele. Teiseks, soemüürist tulev soojus ei pääse müüritisest välja ja hakkab kontsentreeruma puidu sisse, mis üldjuhul viib soovimatu tulekahjuni kõige ebasobivamal hetkel. Kui on võimalus kasutada soemüüri kõrval olevat seina pinda, siis see sobib riiulite ja kappide kinnitamiseks.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas korstna puhastusluugi asukohale on piirangud / nõuded?
07/2024
Küsimus: Kas korstna puhastusluugi asukohale on mingisuguseid piiranguid või kõrguse nõudeid, ahju ühenduskoha suhtes. Tegu on vana punasest tellisest korstnaga ava mõõt 27x27. nimelt renoveeriti korstent ja nüüd tehti uus puhastusluuk vanast kõrgemale, väites et puhastusluuk ja ahju sisend korstnasse ei tohi olla samal kõrgusel ehk vastastikku asetseda. Tegemist on kaminatüüpi salvestava ahjuga ,kus suitsugaasid lähevad algul ülesse ja siis langeva ahjulõõri kaudu alla ja sealt korstnasse.
Vastus: Korstna puhastamiseks vajalikud puhastus- ja tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse (v.a juhtudel, kui seda on korstnadetailide tootja katsetanud ja lubanud). Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastustööde jaoks jäetakse luukide ette vaba ruumi vähemalt 0,6 m."
Selliselt on nõue kirjas standardis EVS 812-3. Lähtudes antud punktist, võib põhimõtteliselt puhastusluuk olla küttekolde suubumiskoha vastas, kui luugi tootja on katsetanud ja kinnitanud, et korstna luugi välispind ei kuumene üle 80 kraadi ja ta on gaasi-/suitsutihe. Antud luugi võib või saab komplekteerida ka pottsepp objektil erinevatest toodetest. Sellisel juhul jääb toimivuse deklareerimine pottsepa ülesandeks. Tavapraktikas ei soovitata tõesti luuki täpselt ühenduskoha vastu paigaldada, kuid enamjaolt on võimalik paigaldada see ka korstna küljele. Kui küljele ei ole võimalust paigaldada, siis viimase võimalusena paigaldatakse puhastusluuk jah kõrgemale.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Millise pliidi võiks ehitada Pioneer pliidi asemele?
06/2024
Küsimus: Millist pliiti ehitada Pioneer pliidi asemele. Nagu lugedes olen aru saanud, et poest ostetud pliiti olemasoleva soemüüriga ühendada ei saa. Ilmselt peab laskma pottsepal laduda uue pliidi koos soemüüriga. Pioneerpliit ajab palju suitsu sisse. Teisel korrusel on ainult Pioneerpliit ja soojuspump, millele on vaja ka lisaks pliiti kütta. Seal on suurem probleem. Alumisel korrusel on kaks ahju ja köögis Pioneerpliit, millega on jama. Et suitsu sisse ei ajaks, peab enne tegema ühte ahju väikese tule ja siis saab alles pliidi alla teha. Miks ajab ahju siibri vahelt suitsu? Lagi on selle koha pealt must. Kas on Harjumaal kutsetunnistusega pottseppa, kelle poole võiks pöörduda selle probleemiga? Elan Anija vallas, Kaunissaares.
Vastus: Tõsi ta on, et poest ostetud valmispliidid on pigem otse korstnaga ühendamiseks. Tegureid, mis eristavad omaaegset Pioneer pliiti ja tänapäevaseid poepliite, on palju. Kutsetunnistusega pottsepa võib leida piirkonna järgi portaalist: Ohutusportaal. Seda, kas esimese korruse pliidi ja soemüüri asemele on vaja tervikuna uut või piirdub ehitus ainult pliidi ehitamisega, saab hinnata pottsepp juba kohapeal objekti üle vaadates. Kui olemasolev soemüür veel kestab ja on ehituslikult korras, siis on võimalik, et saab ehitada ainult uue pliidi ning soemüür jääb samaks.
Suitsu sisseajamise mure tundub natuke sügavama iseloomuga olevat. Ka seal võib põhjuseid olla mitu. Alustuseks hooldamata süsteem. Kui korstnapühkija on käinud ja märkuseid ei ole teinud, siis võib mureks olla ümbritsev kõrghaljastus, mis ei lase tuulel liikuda ja ei aita tõmbele kaasa. Kindlasti mõjutavad ka kellaaeg ja aastaaeg (ilm, temperatuur, tuul), kuidas küttesüsteem tööle läheb. Kui on tuulevaikne koht ning kevadine/suvine päike kütab juba hommikul vara korstna soojaks, siis on pärastlõunal või õhtul tuld pliidi alla või ahju saada ilma suitsuta keeruline, sest korstna ots on juba kuumem kui toas olev temperatuur ning pliidi alt tulev suits on jahedam kui korsten, siis kahjuks tulebki see tuppa tagasi.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Korstna plaatimine
04/2024
Küsimus: Küsimus korstna plaatimise kohta. Kas pildil olevat korstent võib plaatida maast kuni umbes 1,5 m kõrguseni. Plaatide suurus on 26.7x41.6 cm. Noolega kohas on teisel pool seina ahjulõõr. Küttes siinpool korsten soojaks ei lähe.
Vastus: Korstent on lubatud plaatida. Plaatide maksimaalne lubatav suurus on kuni 30*30 cm. Paraku korstent ei käsitleta selles osas eraldiseisvalt, et kust tekib ühendus ahju või pliidiga. Normide mõistes on korsten korsten. Kui tahta olemasoleva korstna kasutusel mitte olevat osa suuremate plaatidega katta, tuleks see osa korstnast "välja lülitada", ehk tuleks teha puhastusluuk kõrgemale ja korstna sisemusse ka uus põhi tekitada puhastusluugi alla (10-20 cm puhastusluugi alumisest servast).
Korsten tuleb selleks natukene suuremalt müüritise osas lahti võtta. Lahti võtmise kohta võiks arvestada selliselt, et see oleks kindlasti 2-3 rida allpool viimalõõride ühenduskohti. Seejärel jääb ruum puhastusluugile, mis tuleb müüritisele auk teha (üldjuhul 2 kivirida). Auguga tuleks minna puhastusluugist veel umbes 2-3 kivirida allapoole. Selliselt on piisavalt ruumi, et paigaldada kas armatuurvardad või midagi analoogset, et tekiks korstna põhja kivide jaoks piisava kandevõimega tugi. Nende varraste või lattide peale saab juba tekitada uue korstna põhja kividest, hea oleks, kui kaks kihti ja vuuke võimalikult palju hajutada. Kui põhja kivid paigas, saab välismüüritise kinni tagasi laduda juba uues asukohas oleva uue puhastusluugiga.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Viimalõõri pikkus
04/2024
Küsimus: Kas viimalõõri pikkus on piiratud?
Vastus: Korstent on lubatud plaatida. Plaatide maksimaalne lubatav suurus kuni 30*30 cm. Paraku korstent ei käsitleta selles osas eraldiseisvalt, et kust tekib ühendus ahju või pliidiga. Normide mõistes korsten on korsten. Kui tahta olemasoleva kostna kasutusel mitte olevat osa suuremate plaatidega katta, tuleks see osa korstnast "välja lülitada", ehk tuleks teha puhastusluuk kõrgemale ja korstnale sisemusse ka uus põhi tekitada puhastusluugi alla (10-20 cm puhastusluugi alumisest servast).
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Vana korstna parandamine
03/2024
Küsimus: Mure vana korstnaga. Kasutan kütmiseks vana Kaunas 1 katelt, kütan kivisöega, sealhulgas küttepuudega ja esimene katlatäis sisaldab ka karmi puitbriketti. Korsten on üle 30 aasta vana. Korstnas on mitmeid mõrasid ja nüüd lõpuks hakkas ka vaikselt suitsu tuppa ajama. Lõõri suurus on telliskivi suurune, suuremat pidi. Tahaksin panna pleki korstnasse, kuid sinna sobib vaid lapik plekk nagu see, mis pildil. Kahest kohast uurides, saan selle temperatuuritaluvuseks 450 ja 500 kraadi. Ümara kohta leian 600 kraadi, aga kahjuks piisavalt suur ümar korstnasse ei mahu. Oskate arvata, mis temperatuurideni võivad mul väljuvad gaasid katlal minna, kui luugid pärani on kivisöega küttes ja temperatuur 80 kraadi katlas? Ehk siis mure selline, kas see plekk peaks seal vastu või põleb lihtsalt kiirelt läbi? Korsten on tehtud telliskividest ja muidu veel tugev, plekk läheks selle sisse, jääks ka kerge õhuvahe. Kas on olemas ka tugevamaid ovaalseid korstnahülsse? Hetkel tundub parim lahendus plekk sinna sisse panna, aga tahaksin panna õige pleki.
Vastus: Antud katla kohta selliselt keeruline öelda, et milline võiks olla suitsugaaside väljud temperatuur. Internet kiiret vastust selle katla kohta ei andnud. Eeldada võib, et õige kasutuse kohaselt võiks jääda katla suitsu temperatuur korstnasse sisenemisel alla 400 kraadi. Kõige kindlam oleks selles veenduda ja füüsiliselt korstna termomeetriga temperatuur ära mõõta. Kindlasti on mõistlik teha 3-4 kütmist ja nende keskmist vaadata. Turul tooted on erinevad, nõus. On nii 400 kraadiga kui ka 600 kraadi taluvusega korstnatorusid. T-600 torusid pakub Kaminakoda kauplus Tallinnas ja X-Nord Tartus. Nende käest saab küsida materjalide pakkumust ja soovi korral koos paigaldusega. Samas ei tasuks jätta ka seda korstna müüritises olevat pragu või pragusid tähelepanuta, sest sealt võib ikkagi midagi lekkida halbade asjade kokkulangevusel. Müüritises olev pragu oleks mõistlik teha niipalju suuremaks, et selle saaks uuesti täita kas müüri seguga või savimördiga. Selliselt on tagatud korstna gaasitihedus ka hilisemateks juhtudeks. Vuukide ja pragude täitmiseks on võimalus korstna müüritise osa lasta spetsialistidel seest üle krohvida. Saab siledam ja kindlasti natuke turvalisem jälle.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas võib panna 150mm suitsulõõriga ahjule 120mm suitsulõõri?
03/2024
Küsimus: Kas võib panna 150mm suitsulõõriga ahjule 120mm suitsulõõri?
Vastus: Hea küsimus, keeruline kaugelt kahjuks vastata. Esimese hooga võiksin öelda, et võib, kuid sinna juurde tuleb hulk agasid ja vastu-küsimusi. Milline on kütteseade, mida soovitakse ühendada. Kui pikk on 120mm suitsulõõr ja kui palju tuleb poognaid ahjust / kaminast korstnani. Suitsukanali läbimõõt on antud eesmärgiga, et põlemisel tekkivad suitsugaasid korstnasse ära mahuksid, suudaksid korstna soojendada ja et tekiks piisav "tõmme". Lõõri mõõtu vähendades võib tekkida olukord, kus suitsugaasid ei mahu enam piisavalt korstnasse ning seetõttu muutub põlemiskiirus aeglasemaks, mis omakorda viib ebaefektiivse põlemiseni. Selleks et ka peenenemas kanalis jääks kaminale või ahjule vajalik tõmme alles, millega saab ka suitsugaasi koguse lõõri ära mahutada, tuleks väga suure tõenäosusega korstna otsa paigaldada lisaks tõmbe ventilaator, mis aitab peenemeast torust suitsugaasid välja imeda ja ahjus põlemisefektiivsuse optimaalsel tasemel hoida.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Korstnajala ja seina vahelise ala krohvimine vannitoas
03/2024
Küsimus: Kas te saaksite palun aidata sellise küsimusega: korstnajala ja seina vahel on väike vahe. Ehitaja arvab, et kahelt poolt võiks laeni kinni panna ja üle krohvida. Aga kas nii võib või peab korstnajala ja seina vahele vahe jääma (vahe on u 10-15 cm)? Ma ei tea, kas see on oluline info, aga igaks juhuks märgin ära, et tegu on dušinurgaga.
Vastus: Korsten hoone ruumides peab olema normide järgi vähemalt kahest küljest vaadeldav. Kui selle külje või avause kinnikatmisel kaob ära nõuetekohane vaadeldavus, siis peaks tegema sinna vähemalt tuulutusrestid, et säiliks vaadeldavus. Keerukamaks teeb olukorra kindlasti see, et tegemist on niiske ruumiga. Kui vähegi võimalust, siis pigem soovitaks kasvõi kinda krohviga või millegi analoogse metoodikaga korsten ja sein ära viimistleda, et jääks korstna vaadeldavus alles. Kui aga tahta see avaus kinni ehitada ja vaadeldavuse nõue jääb alles, siis tuleks kindlasti mõelda sellele, et korsten ja maja liiguvad erinevalt ja korstna külge karkass materjali kinnitamine ei ole kahjuks lubatud. Samas peaks jääma korstna ja kattematerjali vahele 5-10 mm liikumis / defformatsioonipilu, mille võib täita näiteks kivivilla plaadiga, mille mahukaal on vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuur üle 600 kraadi (ntx Paroc fpb10 või midagi analoogset).
Korraks pildile tuginedes, loodan et see puit pruss, mis pildil paistab, ei ole vastu korstent, vaid korsten on see eespool olev krohvitud element.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Korstnajalg vannitoas
01/2024
Küsimus: Meil on korstnajalg planeeritavas vannitoas piisavalt lähedal dušile, sellele võib vesi peale pritsida. Küsimus järgmine, et kas korstnajalga võib plaatida keraamilise plaadiga? Hetkel on korstnajalg kaetud lubikrohviga.
Vastus: Ja, on lubatud nii müüritiskorstent kui ka plokkmoodul korstnaid katta keraamilise plaadiga. Ainus tingimus, mis on seatud, on plaadi suurus, 30*30 cm on maksimum plaadi suurus, mida
normide järgi on lubatud kasutada. Segu (liimi) valikul oleks mõistlik valida mõni selline plaadiliim, mis on mõeldud soojade pindade plaatimiseks (põrandaküttele). Väike valik, ntx. Mira 3130,
Ceresit CM17 või midagi analoogset.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Mis võib olla pigi tekke põhjuseks ahju uksel ja selle ümbruses?
12/2023
Küsimus: Mul on kaks küsimust oma ahju kohta. Esiteks, mis võib olla pigi tekke põhjuseks ahju uksel ja selle ümbruses? Teiseks, mille tõttu võib tekkida ahju vaheuksele mõra (pilt kus on mõrale ring ümber tõmmatud)?
Vastus: Kahjuks pean tunnistama kohe alguses, et sellist ühest konkreetset lahendust on keeruline pakkuda, miks pigi sinna selliselt tekkinud on. Tekke põhjustab piiripealsest madalam pinnatemperatuur, kuid samas ei jää ukse pind nii külmaks, et oleks taas tagatud pigi mittetekkimise võimekus. Pigi iseloomult on kondentsi (ehk vee) ja tahma segu. Pigem tuleks hakata vaatama probleemi olemust ahju tõmbest, kütuse kogusest, kütmise intervallist ja kütuse kvaliteedist lähtuvalt. Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta ka põlemisõhu pealevoolu olemasolu ruumides, et elamine ei oleks vaakumis. Spekuleerides võiks pakkuda, et ahjul on puudu puhastusluugid, mille tulemina on ahju tõmme halvenenud ja et saada ahju natukenegi kütta, asetatakse puud hästi kolde lõppu, mis viib selleni, et ahju ukse raam ei soene piisavalt ja samas ukseni keerutav suits kannab sinna tahma osakesi, mis kleepuvad niiskele pinnale ehk ukse raamile. Välimise ahju ukseni on pigi jõudnud ilmselt seetõttu, et välimine uks on olnud liiga kinnises asendis ja suits keerutab vaheukse avaustest välisukseni, ja edasine on sama, mis ukse raamiga.
Vaheukse mõra on ilmselt pikaajalisest kasutamisest tingitud amortisatsioon. Hetkel otseselt kütmise veaks ma seda panna ei julgeks, aga kinnitada ka hetkel ei saa. Hetke seisuga julgen väita, et kütmist ja tuleohutust see mõra ei sega, lihtsalt visuaalne häiritus. Jah, on olemas võimalus, et see mõra läheb suuremaks ja mingi aja möödudes tuleb uks hoopistükis välja vahetada. Millise ajaühiku jooksul see aga juhtuda võib, on taas väga raske ennustada.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Korstnast pigi eemaldamine
11/2023
Küsimus: Korstnast pigi eemaldamine - kas soovitate korstnapuhastushalu või korstnapuhastuspulbri kasutamist? Kui jah, siis kas peaks ka jälgima, millise tootja toodet kasutada?
Sotsiaalmeedias on neid, kes antud tooteid kiidavad, kuid samas ka neid, kes hoiatavad, et nii võib hoopiski tulekahju tekkida.
Kamina/ahju ventilaator - kaubanduses on erinevaid soojusenergial põhinevaid mudeleid, mis peaks aitama jaotada ahju või kamina soojust, et tuba tõhusamalt kütta. Erinevatel ventilaatoritel on märgitud erinev temperatuur, mille juures nad tööle hakkavad (nt 50 või 75 kraadi). Millist oleks õige kasutada puupliidil - kas on oluline, milline on ventilaatori tööle hakkamiseks vajalik temperatuur?
Vastus: Korstnast pigi eemaldamise vajadust ja ulatust peaks hindama kutsetunnistusega korstnapühkija. Ekstreemsematel juhtudel võetakse ette korstna põletamine, et vabaneda seal olevast pigist. Pulbri kasutamine on selline natuke kahetine ettevõtmine. Kui tahta seda teha profülaktilise iseloomuga, siis pigem kasutada kartulitärklist kütmise lõppfaasis. Tärklise aurud aitavad ka pigi iseloomu muuta vähem süttivaks, nagu ka pulber. Lihtsalt pulber on keskkonnale oluliselt ohtlikum kui tärklis. Lõpptulemina, vahet ei ole, millist vahendit kasutatakse, peab kasutamise perioodi lõppedes korstnapühkija süsteemi üle hooldama ja võimalikud lahtised pigitükid süsteemist eemaldama mehhaanilise hoolduse tulemina.
Ventilaator oma olemuselt aitab jah jaotada süsteemist eralduvat soojust, mis aitab köetava ala õhuliikumist tõhustada. Ta paneb lihtsalt õhu mehaaniliselt liikuma ja suurendab ning kiirendab õhu liikumist antud kubatuuris, millest tuleb ka tõhusus. Täpselt sama töö teeks ära ka võrgu voolult toimiv lae ventilaator, antud variandiga on tegemist nn. tasuta elektriga, mis tuleb läbi kütteseadme kütmise.
Milline võiks olla töötamise alumine temperatuur? Pliidi puhul, kui see paigaldatakse keeduplaadile, võiks olla 75, ehk kõrgema kraadiga. Madalama kraadi pealt hakkab liialt intensiivselt jahutama
keeduplaati, mis omakorda võtab sooja ära soemüürilt. Eeldusel et on käsilaotud pliit-soemüüriga. Kui aga antud seadet soovitakse paigaldada poest ostetud pliidile, mis on nõuetekohaselt otse korstnaga ühendatud, võib kasutada ka väiksema temperatuuriga ehk 50 kraadist ventilaatorit. Tehase pliidiga ei teki sellisel kujul sooja jaotamisega probleeme ja saab soovitud ruumala oluliselt kiiremini soojaks.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Kas võiks kõne alla tulla Pliita/soojamüüri parendamine?
11/2023
Küsimus: Mis oleks antud olukorras mõistlikum? Üldjuhul soovitatakse ehitada uus pliita/soojamüür, aga kas võiks kõne alla tulla ka pliita/soojamüüri parendamine? Või on sellisel juhul siiski kütteseadme eluiga lühike? Kuna soojamüüri hakatakse kasutatama väikese (20 m2) ruumi igapäevaseks kütmiseks, siis kui siiski on mõistlikum uus ehitada, siis kas küttesooja või kütmise mõttes on vahet, kas teha nn klassikaline laotud pliit (küll väiksem kui pildil) + soojamüür või kasutada poodides pakutavaid valmis pliiti/kaminat, mis siis ühendada soojamüüriga?
Korstnapühkija hinnang pliidile-soojamüürile: Pliit on väsinud (tulekolle tahab šamottide vahetust). Tuleb teha üks lisa puhastusava (4.-5. lõõrile), sulgeda üks ava vaheseinas. Tõenäoliselt pole kasutatud soemüüri ladumisel head segu, sest selle kivid on end liigutanud. Seda süsteemi saab kasutada, kuid pliit on vana/väsinud ja soemüür on ehitatud viletsalt.
Vastus: Olemasolevate piltide põhjal ei oska kohe pakkuda, kas oleks vaja seadet uuendada. Kui pliit-soemüür töötab, hoiab sooja ja on hooldatud korrapäraselt, siis vahetamise
vajadust ei näe. Võimalus on väliselt visuaalset poolt parandada läbi krohvimise või plaatimise, millele peab kindlasti armeerimine. Kui midagi seal tahabki kohendamise, võib
see olla kas pliidi kolle või praeahi, millele on auk sisse põlenud. Küll aga ei tähenda kolde parandus terve uue süsteemi ehitamist.
Puhastusluugi lisamise asemel (pildi alusel) pakuks mina hoopis siibri kohale viimalõõri tegemist. Olemasolevate luukide järgi pakun, et tegemist on 3-lõõrilise müüriga, mitte 5-sega. Täpselt
saaks öelda aga peale kohapealset ülevaatust ja vajadusel kaamera kasutamist.
Tehase, ehk poepliiti ei saa kahjuks soojamüüri külge ühendada. Antud lahendus pärsib poe pliidi tööd ja tekivad liigne tahmumine ning tõmbe probleemid. Lisaks tekitab selline lahendus probleeme ka korstnale ja võib tekitada pigitumist korstnas. Tehase pliiti saab ühendada otse korstnaga, aga selline lahendus ei hoia toas sooja. Kui tahta ka sooja salvestust, siis tuleks mõelda ikka käsilaotud süsteemile.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Milline on õige vuugisegu ahjule paigaldatud dekoratiivkivile?
10/2023
Küsimus: Paigaldasin ahjule dekoratiivkivi ja nüüd otsin õiget vuugisegu, mis sinna sobiks, kas see peab olema kuumakindel? Netipoodides küll müügil dek. kivi jaoks vuugisegu, aga pole märgitud, kas sobib ahjule. Vuugi laius 15 mm.
Vastus: Tõenäoliselt tuleb vaadata vuugisegu, mis esiteks sobiks sellisele vuugi laiusele, kuna 15 mm tundub vuugi kohta päris suur. Teiseks võiks otsida vuugisegu, mis sobib põrandaküttega plaatide vuukimseks. Eraldi temperatuuri talavust vuugisegudele märgitud ilmselt ei olegi. Ehk kui poest küsida vuugisegu, mis sobib küttega põrandatele, siis see peaks sobima ka antud ahju vuukide täitmiseks.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt
Teema: Kaminakolde lagi katki
09/2023
Küsimus: Mure järgmine, kodus on kamin. Kütmise tagajärjel on kamina laes olevale malmist plaadile tekkinud suur auk. Ma ei oska isegi öelda, mis on selle asja õige nimetus.
Kas oskate öelda, kas seda plaati annab vahetada? Loogiliselt võttes ei saa ju selle kaminaga enam kütta? Ma ei oska tõesti kuskilt uurida, oleksin väga tänulik kui oskate mulle vastata.
Vastus: Antud detaili nimi on kolde lagi. Aegajalt ikka juhtub, et sellised asjad lähevad katki. Enamjaolt on võimalik seda detaili ikkagi kuskilt kamina poest tellida. Selleks on vaja kamina tootja nime ja mudeli nimetust. Enamlevinud kaminatel on kuskil olemas ka märgise plaat, kust saab vajadusel konkreetse kamina kohta infot. Korstnapühkija või pottsepp võiks osata leida selle andmeplaadi kaminalt ja oskab ka suunata, kuhu poodi pöörduda.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt (Pottseppmeister)
Teema: Soemüüri vuugivahede tihendamise vajadus
09/2023
Küsimus: Mida teha 50 aastase soojamüüriga, mille vuugivahed tunduvad hõredad? Kas neid õnnestuks tihendada või aitaks üle krohvimine mõneks ajaks?
Mis oleks parim lahendus?
Vastus: Antud soojamüüri puhul oleneb palju sellest, millised on sellega edasised plaanid. Oluline on antud juhul pädeva korstnapühkija hinnang, et kui terve sisemuselt see soemüür on. Kui korstnapühkija hinnangul soemüür toimib ja lõõristik on terve, siis krohvimine tõesti aitab. Seda aga juhul, kui seda õigesti teha. Enne viimistluskrohvi tuleks vuugid saviseguga ära täita, seejärel peaks soemüüri ära armeerima aluskrohviga ning siis saab teha lõppviimistluse. See saab olla siis kas krohvimine, plaatimine või värvimine õige värviga.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt
Teema: Soemüüri ja korstnajala viimistlemine savikrohviga
07/2023
Küsimus: Plaanis on krohvida vana puhastatud soemüür ja korstnajalg. Kas on mõeldav, et krohvimisel kasutan ainult viimistlussavi krohvi mõõduga 0-1 mm ja selle alla nakkeks liivakrunti? Või peaks kindlasti kasutama jämedamat savikrohvi 0-4 mm?
Vastus: Soovitaksin kõigepealt kasutada kvartsliiva nakkekrunti, siis savikrohvi aluskrohvi 0-4mm + armeering (džuudi võrk). Aluskrohv peab kuivama, seejärel üks kiht 0-1mm savikrohvi peenviimistluskrohv, lasta kuivada edasi teine ja kolmas kiht savikrohvi peenviimistluskrohvi 0-1mm või 0-05mm. Peale kuivamist oleks vaja pind katta metüültselluloosi krundiga.
Vastas: Anvar Valge, küttekehade viimistlemise spetsialist, A-Viimistluse
Teema: Kaminal on sees kivid katki ja ühel mõra, mida nendega teha?
05/2023
Küsimus: Mure selline, et kaminal seest kivid katki ja ühel mõra sees, kas piisab nende välja vahetamisest või kuidas edasi toimida? Miks või kuidas kivi katki on läinud ei oska öelda, sest alles kolime sinna. Pildid ka manuses kaasas.
Tõenäoliselt, kui lähebki kivide vahetamiseks, ei saa see toimuma ühe korraga. Kuna mõraseid kive leidub erinevates kihtides, siis erinevaid kihte saab
vahetada väikese vahega (päev/kaks kuivamiseks).
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt
Teema: Kas peaks kamina maha lõhkuma, et "vabastada" soojamüür?
05/2023
Küsimus: Küsin suvilas oleva pliidi ja kamina kohta. Kas oskate öelda, kas pildil näha oleva puuküttega pliidi soojamüüri ja kamina sellisel paigutusel jääb pliidi soojamüüri kütteefekt väiksemaks, võrreldes sellega, kui soojamüür oleks tervenisti tagant toa poolel avatud ja kaminat selles kohas ei oleks?
Selgituseks juurde: pildil vaade toa poolelt kaminale, selle taga on köögi poolt köetav kahe siibriga (nö. talvesiibri ja suvesiibriga) puupliit. Vasakul kaminast on soojamüüri ots, korsten jääb paremale. Soojamüür läheb väga hästi kuumaks ja hoiab kaua sooja, aga peamiselt jääb soe kööki ja vahetut mõju soojamüür toa poole ei anna, vaatamata sellele, et ruum on avatud. Köök püsib kaua soe, aga toa poolel on vaja lisakütet. Et tuba kiiremini soojaks saada paneme kaminasse tule, siis õhkab aimatavat sooja ka kamina kohal õhuavadest, ent niipea kui kaminas tuld ei ole, siis soojamüüri sooja sealt õhuavadest tunda ei ole. Jupp soojamüürist vasakul kamina kõrval, mis toa poole ulatub on jahedam kui soojamüüri keskel ja see sooja ei anna. Kuna kaminal ei ole soojasalvestust, siis selles puude põletamine lisasooja saamiseks tundub raiskamisena. Samas ka köögi üleliia palavaks kütmine tule all hoidmisega, et pliidi raua kuumus ja müüri soojus jõuaks tuppa, tundub samuti raiskamine, kui toas on olemas ahjuna toimiv soe müür. Niisama tule vaatamiseks ja ilu jaoks kaminat me ei küta ei suvel ega talvel ja nüüd on tekkinudki küsimus, kas peaks selle kamina hoopis maha lõhkuma, et "vabastada" soojamüür? Kuna me ei ole seda ise ehitanud, vaid asub ostetud majas, siis ei tea kuidas ehitatud. Visuaalsel vaatlusel on kamin eraldiseisev, soojamüüri ja kamina tagakülje vahel on peenike vahe, kamina seinakivid soojaks ei lähe soojamüüri mõjul. Seega: mis te soovitate - kas on võimalik ja mõtekas sellise kuju ja paigutusega kamin lõhkuda (ja kui väga ikka kaminat tahta, siis teha/osta väiksem ja paigutada korstna poole, soojamüüri võimalikult vaabaks jättes)?
Vastus: Antud lahendus võib tõesti vähendada soojamüürist eralduvat soojust toa poole peale. Idee kohaselt võiks see soe küll läbi kamina müüritise restide tuppa jõuda, kuid jahe kivimüür ilmselt võtab selle kinni. Samas on kamina kivimüüritise paksus niipalju suur, et kamina kumusse kinni jääv soojus ei tule ka läbi kivimassi sealt tuppa.
Antud pildilt on keeruline lammutuse olemust hinnata, kuid kui soemüüri ja kamina kesta piirilt jookseb tõesti pikk vuuk ülevalt alla välja, siis võib isegi õnnestuda kamina kesta eest ära lammutamine. Igaks juhuks tuleb aga valmis olla tõsiasjale, et see kamina taga olev soemüüri osa ei ole kõige esteetilisem, mis võib tekitada vajaduse antud kivimüüritise värskenduseks ehk uueks viimistluseks. Pehmem lahendus on see, et piisab ainult tolmust puhastamisest, kuid natuke raskem variant võib ette tuua müüritise krohvimise või plaatimise vajaduse.
Vastas: pottsepp Kristo Koppel, Volt
Teema: Välikamina tagaseina püstivuugis pole enam segu
04/2023
Küsimus: Tegemist on (katusega) suveköögi kaminaga. Ehitatud 6 aastat tagasi. Eelmisel sügisel avastasin, et kolde tagaseinas pole mõnes püstivuugis enam segu.
Katsusin hambatikuga ja tundub, et segu pole sügavuti terve kivi ulatuses. Mis võib olla selle põhjuseks ja kas need peaks uuesti kuidagi täitma?
Vastus: Uuesti täitmise vajadus sõltub pigem sellest, et mis seal koldekivide taga on. Kuna tegemist on välikaminaga, siis eeldan, et seal on omakorda kivi. Sellisel juhul ei ole otsest vajadust veel vuukide taastäitmiseks. Kui vuugid aga ajas veelgi suurenevad, siis tuleks need ikkagi taastäita. Vuukide sügavus / läbivus tuleb sellest, et segu on kinni jäänud ühe kivi külge ja teise kivi küljest on ennast lahti lasknud. Ehitamise käigus on segu ikka terve kivi ulatuses pandud. Vuugivahede tekkepõhjuseks on kivi (mis on keraamika) paisumisest tingitud liikumine. Kivimaterjalid, mida kasutatakse kütteseadmete ehitamiseks, paisuvad soojenedes ja tõmbavad kokku tagasi jahtudes. Antud protsessist lähtuvalt tekib "kivide liikumine". Ehituslikult oleneb väga palju konkreetsest kivist ja veel rohkem sellest liimist/segust, millega mü&
