Elektriohud hoonetes − tiksuv pomm, mida ei tajuta

Kaarel Jänes, EETELi (Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu) tegevjuht

Hiljutisel Päästeameti tuleohutuskonverentsil tõin välja murettekitava trendi: kui hoonete tuleõnnetuste arv tervikuna on Eestis kümne aastaga kaks korda vähenenud, siis elektrist alguse saanute puhul ei ole olukord kahjuks muutunud. Elekter on jätkuvalt peamine tegur hoonetega seotud tuleõnnetuste tekkel, põhjustades iga kolmanda hoonetulekahju.
 
Kui siia juurde arvestada ka elektriõnnetused, mis tekivad igapäevaelus või ebakompetentsete elektritööde tõttu, on pilt veelgi mustem: elektriohutus tähendab otseses mõttes elu ja surma küsimust, rääkimata varalisest kahjust. Seda peab teadvustama iga kinnisvaraomanik, hoone kasutaja ning elektritööde tellija ja teostaja.

Oht, mida silmaga ei näe

 Enamik elektriga seotud tulekahjusid saab alguse riketest, mille põhjuseks on vananenud või oskamatult rajatud elektripaigaldised.
 
Teise suure osa põhjustavad elektriseadmetega seotud rikked. Need võivad tekkida kas seadme kulumisest, ebakvaliteetsest seadmest või seadme valest kasutamisest. Selliseid rikkeid saab elanik ise tähelepanelikkusega ennetada – näiteks Aasia veebipoodide asemel soetada elektriseadmed kohalikelt asjatundlikelt kauplejatelt ning tutvuda alati kasutus- ja ohutusjuhenditega. 
 
Ent juhtmete, kilpide ja muu elektripaigaldise ohte saab vältida ainult kvaliteetse ehitustöö, regulaarse ülevaatuse ning vajadusel süsteemi hooldamise või uuendamisega.
 
Kortermajade üldpaigaldises on regulaarne ülevaatus kohustuslik, eramutes ja korterites rangelt soovituslik
 
Elektrisüsteemi ohutust aitab hinnata elektripaigaldise kontroll ehk audit. See ei ole pelgalt bürokraatlik dokumendi täitmine, vaid praktiline viis veenduda, kas hoone elektrisüsteem on korras, ohutu ja talub kasutatavat koormust.

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektripaigaldistes, välja arvatud eramajad, korterid, suvilad ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised. Kontrolli sagedus sõltub elektrisüsteemi vanusest: näiteks uuemate kortermajade üldelektripaigaldises tuleb korraline audit läbi viia iga kümne, vanemates iga viie aasta järel.
 
Kuigi eramajades ja korterites on audit vabatahtlik, saab just amortiseerunud koduste elektrisüsteemide tõttu alguse märkimisväärne osa eluruumide tulekahjudest. Seetõttu tasub ka eramajades, korterites ja suvilates lasta elektrisüsteem regulaarselt üle vaadata ning vajadusel korrastada – see on investeering elude ja vara ohutusse. Kortermajades on mõistlik kontrollida elektripaigaldisi tervikuna – teha koos üldpaigaldise auditiga ka korterite paigaldiste ülevaatus. 
 
Kahjuks kohtab tihti praktikat, kus (korter)maja renoveeritakse põhjalikult, ent vana elektripaigaldise näol jäetakse uuenenud eluasemesse justkui „tiksuv pomm“. Kui sellest tekib tuleõnnetus, võib kahju olla kordades suurem kui elektrisüsteemi uuendamise kulu. Seega tuleks hoone renoveerimistööde käigus lasta kvalifitseeritud spetsialistil üle vaadata ja vajadusel uuendada ka elektrisüsteem.

Tööd telli professionaalilt – iga elektriõnnetus on üks liiga palju

Viimaste aastate kasvav trend näitab, et suurt riski tähendavad hoone elektripaigaldisele juurde ehitatud salvestus- jm elektriseadmed, kus elektritööd on tehtud omal käel või «naabrimehe» abiga. Uued elektripaigaldise osad lisanduvad eraldi ja aja jooksul, kuid kogu süsteemi vastupidavust ja ohutust ei ole sageli professionaal üle vaadanud.
 
TTJA andmetel toimub Eestis aastas keskmiselt ligikaudu 50 registreeritud elektriõnnetust − ja ilmselt kordades rohkem neid, millest ametlikult ei teatata. Enamik õnnetustest  leiab aset olmetingimustes. Surmaga lõppevaid õnnetusi on aastas keskmiselt üks – kuid iga raske tagajärjega elektriõnnetus on üks õnnetus liiga palju.
 
Seetõttu oli jahmatav lugeda hiljuti meedias kajastatud juhtumit, kus Riigikogu liige, taustalt küll füüsikaharidusega, reklaamis iseehitatud kodust elektripaigaldist. Saadikule tõi isetegevus kaasa põletushaava, kuid sellele vaatamata kutsus ta teisi raha teenimise eesmärgil samamoodi tegutsema. Eesmärk ei ole kellelegi personaalselt näpuga näidata, kuid sellised näited annavad ühiskonnale vale signaali. Elektritöid tohivad teha üksnes vastava kompetentsiga spetsialistid.
 
Paraku tegutseb rohkesti isehakanud “elektrikuid”, kelle töö võib lõppeda ohtliku olukorra, tõsise õnnetuse või vajadusega elektripaigaldis hiljem ümber ehitada. Üheks võimaluseks riske vähendada on kutsetunnistuse kontrollimine kutseregistri veebilehelt – elektripaigaldise projekteerijal peab olema kehtiv elektriinseneri ja paigaldajal elektriku kutse. Samuti on mõistlik kontrollida ettevõtte tausta ning sõlmida tööde sisu ja maksumuse kohta kirjalik kokkulepe, mis lisab kindlust, et tegija on aus ja võtab vastutuse.
 
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) on turu korrastamise ja kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu nimel järjepidevalt tegutsenud. Koostöös partneritega oleme uuendanud kutsetunnistuste väljastamise süsteemi ja loonud uusi võimalusi elektrikute väljaõppeks. Seda kõike selleks, et töö tellijad saaksid kindluse: nende elektripaigaldis on ohutu, töö tehtud professionaalselt ja tulevikus üks oht vähem.