Tüüpilised vead köögimööbli tellimisel, mida hiljem kahetseda tuleb

Uus köögimööbel on ikka mõnus küll. Kõik on värske ja läigib, uksed ja sahtlid käivad liueldes lahti ning vajalikud vahendid on mugavalt käepärast. Kohe näha, et iga detail on hoolega läbi mõeldud.

Kui aga köögimööbli tellimisel on mõni oluline nüanss jäänud läbi mõtlemata, annab see köögi kasutamisel end kohe tunda. Võib lausa juhtuda, et osa köögist tuleb ümber teha.

Mööblimasina disainerid panid kirja tüüpilised vead, millega köögimööblit tellides kõige rohkem eksitakse. Nii tead ka sina neid vältida!

MÖÖBLI JA MATERJALIDE PLANEERIMINE

Valamu või pliit paigutatakse liiga seina äärde

Kui valamu või pliidiplaat on planeeritud köögimööbli äärde, mitte keskele, toob see kaasa mitu muret. Nii satuvad rasva- ja veepritsmed lisaks pliidi või valamu tagaseinale ka külgseinale. Kui pliidi taha on üldjuhul pandud kattematerjal, millelt on pritsmeid lihtne eemaldada, siis küljeseinal seda pole. Samuti ei ole liiga seina äärde paigutatud pliidi või valamu ees mugav toimetada.

Arvestada tuleks ka sellega, et köögivalamu ja pliit ei tohiks olla kõrvuti. Nende vahele võiks jätta vähemalt 60 cm lauaplaadi pinda!

Köögi planeerimisel on alati abiks nn kolmnurga reegel. See järgib tavalist loogilist liikumist sööki tehes ning asjade käepärasust ja järjekorda selle juures.

Kolm peamist funktsionaalset tsooni köögis on: säilitamise tsoon (külmik, kapid), toidu ettevalmistamise tsoon (valamu, töötasapind) ning toidu valmistamise tsoon (pliit, ahi). Ideaalis peaksid need tegevustsoonid olema võrdsete kolmnurga külgedega 1,2–1,5 meetrit. Nii on liikumine toidu valmistamise ajal kõige optimaalsem. Pliidi kõrvalt on mugav kohe vett võtta ning nõudepesumasinast asju kappi tõsta.

Tööpinda on liiga vähe

Kööki tellides kiputakse keskenduma kappidele ja muudele hoiukohtadele, kuid unustatakse, et peamine tegevus käib tegelikult tööpinnal. Seal peab olema ruumi nii toiduainete ettevalmistamiseks kui muudeks tööosadeks (nt taigna rullimine) ning lisaks samuti pidevas kasutuses olevate asjade hoidmiseks. Juhul kui tegemist on nn köögisaarega, siis toimub seal veel ka kiire einestamine või kohvi joomine.

Kappe on vähe

Hea nipp on panna kirja kõik nõud ja köögitarbed, mida tahad kinniste uste taga hoida ja vaata, kas need mahuvad tellitava köögimööbli kappidesse. Kui ei mahu, tuleks plaani muuta. Kappide ja hoiukohtade puudust on hiljem juba väga keeruline (ja kulukas) lahendada.

Kappide juures tuleb kindlasti meeles pidada, et hingedel uksed ei tohiks olla laiemad kui 60 cm ühe uksepaneeli kohta. Laiemat ust ei jaksa hinged üleval hoida ja see vajub suure tõenäosusega viltu.

Liiga palju lahtiseid hoiupindu

Lahtised riiulipinnad võivad algselt küll mõjuda ahvatlevana, sest kõik on nähtav ja asju ei ole vaja otsida pidevalt kapiuksi avades. Avatud riiulite plussiks on ka see, et need teevad ruumi visuaalselt avaramaks ja heledamaks ning on ka soodsamad kui ustega kapid.

Selle kõrval on aga sama palju ka miinuseid. Riiulitele kipub ajapikku ladestuma tolm ja rasv ning see nõuab lisahooldust. Samuti võib liigselt nähtavate asjade hulk jätta köögist korratu mulje ning rikkuda vaadet. Avatud riiulite tingimus on ideaalne kord ning sinna juhuslike asjade kuhjamise vältimine!

Köögi planeerimisel on seega heaks soovituseks nn kuldse kesktee reegel – mõistlik on avatud ja suletud riiuleid omavahel kombineerida. Täiesti avatud köögimööbel ei ole väga ilus ja praktiline ning täiesti suletud kapid ja riiulid teevad selle jällegi raskepäraseks.

Kombineerimisel peab teadma, et parem on kasutada avatud riiuleid suletud kappidest ülespool ning et paremini sobivad avatud riiulitega kokku rahulikud ja neutraalsed toonid.

Valitud materjalid ei sobi köögi kasutamise koormusega

Köögis kasutatavate materjalide valik on väga lai, aga igal materjalil on oma “iseloom”. Näiteks kui on soov saada tumedamat tooni köögimööbel – mis on praegu kõige trendikam valik ja klientide lemmik, siis tasub võtta mööbli esipaneelideks näpujäljevaba pind, vastasel juhul tähendab see pidevat puhastamist.

Olulised vahed on ka materjalide vastupidavusel. Kui kokatakse palju või peres on väikelapsed, siis ei tasu valida värvitud kõrgläikega uksi, millel on freesitud käepidemed. Need võivad minna üsna kiiresti täkkeid täis. Käepidemete kulumist aitab vältida kui teha need hoopis näiteks metallkäepidemekandiga või ukse peale paigaldatava pidemega.

Köögimööbel on ülejäänud sisustusest täiesti erinev

Köök on üldjuhul suur ja kogu elamises domineeriv (avatud planeeringu puhul veel eriti), seetõttu on oluline, et kööki sisustades arvestatakse ka muu siseviimistlusega. Mööbel peab sulanduma üheks tervikuks muu interjööriga (sh põrandamaterjal, uksed, detailid).

Täiteliistudega pole arvestatud

Köögidisainerid kohtavad päris sageli olukorda, kus projektis ei ole arvestatud viimase kapi ja seina vahele jäävate liistude jaoks vajaliku ruumiga ehk mööbel on tellitud seinast seina. Sel juhul hakkab sahtel vastu seina käima ja kapiuks ei avane käepideme tõttu täielikult.

L- ja U-kujulisel köögil tuleks täiteliistud planeerida kappide kokkusaamise ehk nurgakohta, et kõik uksed ja sahtlid avaneda saaksid.

LISAD JA TEHNILINE POOL

Liiga vähe valgust

Valgustuse planeerimisel tasub meeles pidada kuldreeglit – valgusteid peaks olema kolme tüüpi: üldine, koht- ja aktsentvalgustus. Kohtvalgustus peaks valgeks muutma tööpinna ja aktsentvalgustuse võib meeleolu loomiseks paigaldada näiteks riiulitele, klaasustega kappidesse või mujale.

Ei ole arvestatud juhtmete-torude asukohaga ja seadmete tehniliste nõuetega

Kööki planeerides on lihtne unustada asju, mis silmale kohe välja paista – need on erinevad juhtmed ja torud. Sageli küll teatakse milline peaks hakkama köök välja nägema, kuid kas unustatakse või ei osata planeerida kust ja kuidas jooksevad vajalikud kommunikatsioonid.

Köögitehnika tehnovõrkude planeerimist tuleks ideaalvariandis alustada juba ehitusprojekti algfaasis ehk enne mööbli ja seadmete tellimist, sest ainult nii on võimalik vältida vigu, mida hilisemal avastamisel enam muuta ei saa.

Õige planeerimine algab otsusest, milliseid seadmeid soovitakse köögis kasutada. Sealt edasi saab juba mõelda, kuhu tulevad veeühendused, kuhu seadmete parameetritele vastavad ja vajalikud ventilatsioonitorud ning kuhu kodumasinate asukohast lähtuvalt vedada elektrikontaktid. Sest näiteks veeühendust on lisaks valamule vaja ka nõudepesumasinale ja külmkapile.

Eriti hoolega tuleks läbi mõelda õhupuhasti asukoht. Tänapäevast kööki ei kujuta keegi enam ilma selleta ette, eriti kuna avatud köögilahendused on üha levinumad. Õhupuhastite valik on väga lai: osad on mõeldud lakke, kappi või seinale, see aga võib olla ka köögisaare kohal, tööpinna peal või hoopis pliidiplaadi sees. Iga erinev lahendus eeldab põhjalikku eeltööd.

Nii nagu tuleb eelnevalt paika saada kommunikatsioonid, tuleb omavahel sobima sättida ka köögimasinate tehnilised tingimused. Sest igasse lakke ei saa paigaldada õhupuhastit ega iga valamut paigaldada tööpinnaga tasa.

Oluline märksõna köögiseadmete juures on ka õhuringlus, sest seda vajavad pea kõik kodumasinad. Seetõttu peab hoolega jälgima, et igal seadmel oleks soklite kaudu piisav tuulutus.

Kuna nii juhtmete-torude kui ka muude tehniliste nõuetega arvestamine võib osutuda üsna keeruliseks, tasub sellisteks planeerimistöödeks kasutada spetsialisti abi. Nii on kindel, et köök saab kohe esimesel korral õigesti planeeritud, sest lisaks kõigi seadmete äramahutamisele on lõpuks vaja tellida ka ruumi ja seadmetega kokku sobiv köögimööbel.

Ei arvestata elanike pikkusega

On loogiline, et eri pikkuses inimestele sobib mugavaks toimetamiseks erineva kõrgusega tasapind. Juhul kui peres on suure pikkusevahega täiskasvanuid, tuleks tasapindade kõrguse osas leida kesktee või planeerida kõrgused selle järgi kes köögis kõige enam toimetab.

Traditsiooniliselt on töötasapinna kõrgus 90 cm ja ülespoole.

Köögil on meie kõigi elus esmatähtis roll. Õnneks ei pea valima, kas see on praktiline või ilus – on lahendusi, mis on mõlemat. Just sellise köögimööbli aitavad sul planeerida ja valmistada Mööblimasina kogenud disainerid.  

A: Mööblimain ja Inkodu (J. Rohtsalu; M. Jakobson)
Tüüpilised vead köögimööbli tellimisel, mida hiljem kahetseda tuleb