Inspiratsioon ja kontaktid - sisekujundus, sisustus, ehitus, aed!

17 aianduslikku müüti

17 aianduslikku müüti

Aiakujundajad kuulevad tihti oma klientidelt: “Soovin hooldusvaba aeda!” Sellist asja pole olemas. Püüan kummutada teisigi levinud eksiarvamusi aia rajamise ja hooldamise kohta.

1. Hooldusvaba aed
Sellest võib vaid unistada, sest isegi asfalt vajab hooldust (nt lehtede, liiva, prahi pühkimist), kõnniteedest ja murust rääkimata.

2. Mida rohkem on muru, seda vähem on aias tööd. Taimi olgu võimalikult vähe!
Muru on aias kõige töömahukam objekt: suvel tuleb seda niita nädalas vähemalt üks kord, soojal ja vihmasel rohkemgi. Vahele ei tasu jätta iga-aastast väetamist. Muruniide tuleb komposteerida või ära vedada. Sügisel tuleb murult riisuda puulehti. Kõige vähem vajab hooldust korrektselt ja õige tihedusega rajatud istutusala.

3. Peenravaip hoiab umbrohu eemal.
Peenravaip ei päästa umbrohust. Kui aluspinnas on halvasti ette valmistatud, põimivad orasheina jm püsiumbrohtude juured end varsti tihedalt vaiba alumise külje külge, kuni leiavad võimaluse nina valguse kätte suruda. Kui peenravaiba pealispinda ei hooldata ja sinna koguneb viljakas pinnas, on kohe kohal ka seemnest paljunevad umbrohud.
Peenravaip ei lase taimedel areneda. Püsilillepuhmikud ei saa suureneda, kuna kangasse lõigatud augud jäävad väikseks ja taim ei suuda ise ava suuremaks rebida. Näiteks aediirised näevad peenravaiba sees välja väga mannetud. Kui siis aiapidaja veel ka väetab taimi väga ohtralt, on paari aasta pärast käes aeg, kus aed tuleks uuesti rajada.

4. Peenravaip on mustast kilest parem, sest laseb vett läbi ja hoiab mulla niiskena.
Kahjuks pole see nii. Peenravaip ei lase vihma- ega kastmisvett läbi korraga, vaid aeglaselt tilkhaaval. Taimejuured hakkavad kogunema maapinna lähedale kanga alla, et need veepiisad kokku korjata. Talvel on pinnalähedastel juurtel suur oht külmuda.
Aastate jooksul peenravaiba lõimede vahel olevad pisikesed avaused ummistuvad ning lõpuks ei lasegi kangas enam vett läbi. Peenravaiba all muutub muld kuivaks ja elutuks. Peenravaibaga kaetud pinnas on tihenenud ja õhuvaene ning seetõttu taimedele väga ebamugav kasvukeskkond.

5. Mingid taimed on head ja mingid pahad.
Seda, et näiteks sabiina kadakal on halb väli, on raske tõestada. Valige endale taimi selle järgi, mis meeldib teile ja sobib aeda, mitte eelarvamuste ja naabri jutu põhjal.

6. Põõsad ja püsikud sobivad üksikult muru sisse.
See on neile äärmiselt ebasobiv kasvukoht. Muru käitub taime suhtes nagu umbrohi, võttes talt ära niiskuse ja toitained. Sellepärast ei suuda murus üksikuna kasvav püsilillepuhmik või väike põõsas teile näidata kunagi temalt oodatud ilu. Samuti on väga tülikas üksikute taimede ümbert niita.

7. Elupuid ja igihaljaid rododendroneid tuleb kindlasti kevadpäikese eest katta.
Kui puude kasvukohas varjavad keskpäevase tugeva päikese suured puud või mõni hoone, siis pole katmisel mingit mõtet. Küll vajavad aga esimestel aastatel kaitset lagedal alal kasvavad igihaljad taimed, sest tuul ja päike kuivatavad neid seal kevadel üsna korralikult.
Katmine on oluline siis, kui taimed istutati sügisel ja nad ei jõudnud korralikult juurduda. Kevadel istutatud igihaljaid puid-põõsaid pole järgmisel kevadel tavaliselt enam mõtet kevadpäikese eest kaitsta. Kui puid alati katta, siis taimed ei kohanegi meie kliima erisustega.

8. Muru ja ilutaimi on vaja regulaarselt kasta.
Tegelikult pole seda üldse vaja, kui muru ja istutusalade alused on teadlikult rajatud ning on arvestatud sellega, et aia kastmine on pikas perspektiivis kulukas lõbu.
Kui hellitate taimed varakult kastmisega ära ja krundi aluspinnaseks on liiv või kruus, siis tuleb üsna tõenäoliselt edaspidi kasta iga kuumimagi päeva puhul, sest taimed on sellega harjunud ega suuda ise vajalikku vett hankida.
Aed tuleb teha selliselt, et see ei vaja kastmist rohkem kui rajamise ajal. Kui taimed surevad edaspidi kuiva tõttu, siis on haljastustööd valesti tehtud. Liivase ja kruusase aluspinnasega krundi saab muuta taimekasvuks sobivaks, kui enne korraliku mulla laialaotamist rajada savisegune vahekiht. See muidugi suurendab kulutusi haljastustöödele. Kui tellija vahekihti ei soovinud, peab ta edaspidi leppima pideva kastmise ja seega alalise püsikuluga.

9. Taimed ei kasva, kuna on vähe väetist saanud.
Asi pole väetamises, vaid õiges kasvukohas. Iga taim vajab just talle sobivaid kasvutingimusi, millega tuleb aeda rajades arvestada. Lopsakad ja niiskuslembesed liigid ei edene kuival ja vaesel pinnasel, päikest armastavad taimed känguvad varjus jne. Vahel mõjutab taimede kasvu pidevalt lõõtsuv tuul aga rohkemgi kui muud ebasobivad olud.

10. Pean oma taimi iga aasta väetama.
Väetada tuleb siis, kui taimedel on näha märke mineraalainete puudusest. Kui väetada aga ilma mõõdutundeta ja igal aastal, siis aed n-ö kasvab üle ja vananeb kiiresti. Kiirelt vananevad ja võimsalt kasvavad puittaimed vajavad pidevat hoolduslõikust ja noorenduslõikusi pea iga kolme aasta järel. See suurendab oluliselt aiahoolduskulusid.
Pidev väetamine viib taimed vormist välja ja aed ei näe enam välja selline, nagu projektis oli planeeritud. Tähtis on kasutada rajamisel kvaliteetset istutussegu, mis annab taimedele hea stardi kasvamiseks, edasi peaksid nad ise hakkama saama.

11. Pärast jaanipäeva ei saa enam istutada.
See on üks tobedamaid aianduslikke müüte üldse! Istutada saab aasta ringi, lihtsalt talvel on seda raske teha, kuna labidas ei lähe maasse. Seega on parim istutusaeg siis, kui suudate taime jaoks augu kaevata. Suvel istutatud taimed vajavad natuke rohkem hoolt kui kevadised ja sügisesed istutused, sest kuiva ja kuumaga tuleb neid rohkem kasta.

12. Talveks tuleb tiigist vesiroosid jm veetaimed välja võtta ja keldrisse talvituma viia.
See on üks suurimaid vigu, mida tehakse. Enamasti ei suudeta taimi hoida ideaaltingimustes ehk siis täielikus pimeduses ja jaheduses (2-4º). Tavaliselt on hoiupaigas soojem, taimed hakkavad kasvama ja mädanevad pimeduses ära.
Vesiroosi tiigist välja võtmine on äärmiselt riskantne. Pigem katke väike tiik talveks nii, et see ei külmuks põhjani. Eriti ohtlik on vähese lumega külm talv. Siis kuhjake jääle lund, puulehti või asetage sinna kuuseoksi lume kogumiseks. Aga 60-70 cm sügavune veesilm tavaliselt põhjani läbi ei külmugi. Sellises sügavuses talvitub enamik hübriidsorte edukalt. Taimepotid peavad olema vähemalt 5-liitrised, et juurtel oleks materjali, kus talvituda. Üle talve aitab elujõudu säilitada ka see, kui taimed on oma juured põhjamudasse ajanud.

13. Talveks tuleb väike aiatiik veest tühjaks lasta.
Kilele rajatud ja ka plastvormist tiiki ei tohi mitte iialgi talveks veest tühjendada! Põhjus on kevadvetes: tühjas tiigis puudub vee vastusurve, pinnasevesi täidab tühja augu ning tõstab kile või plastvormi üles. Tagasi on seda väga raske panna, ka kaldakinnitused võivad saada kahjustusi. Veest tühjendamine on vajalik vaid tiigi kevadiseks suurpuhastuseks.

14. Mul on aias mulda küll, uut mulda pole vaja.
Enamasti vajab rajatav aed uut pinnast. Üks põhjus on see, et ehitajad on kogu kunagise väga hea pinnase õuele segi pööranud ja seganud pinnast siludes sinna sisse ka betoonijääke ja muud ehitusprahti. Või siis on krundil taimekasvuks ebasobiv aluspinnas: vett läbi laskev rähk ja liiv või vett kaua aega hoidev savikas maa või isegi sinisavi. Siis tuleb rajada vahe- ehk kandev kiht ja alles seejärel laotada laiali pealmine kiht sõelutud mullast. Seda kõike pole võimalik teha olemasolevast huumusrikkast peenramaa mullast. Haljastuse alus on õiged materjalid pinnasetöödel, vaid siis saab rajada kauni aia aastakümneteks.

15. Vihmavesi jookseb vihmaveetorust ise maa sisse.
Vihmavee drenaaž on aias üks olulisemaid asju: see hoiab maja vundamendi kuiva ja juhib liigse vihmavee selleks ette nähtud kohta. Katuselt torude abil kokku kogutud vihmavett saab kasutada kastmiseks, kui seda koguda kaanega nõusse, mis ei lase veel aurustuda. Nii toimides vähendate oluliselt kulusid kastmisveele, seda eriti kuival ajal või kui kasvatate aedvilja.

16. Oskan ise oma aeda hooldada, olen palju raamatuid ja ajakirju lugenud.
Paljudest töövõtetest on lugedes või jooniseid vaadates siiski raske aru saada. Parem on lasta praktikul need ette näidata ja võtta temalt juhised, eelkõige kulub see ära lõikamise ja väetamise jaoks. Ka teie parimad tuttavad võivad oma nõuannetega eksida, kui nad pole professionaalsed aednikud või haljastustöötajad.

17. Aia rajamine on kallis.
Aia rajamine sõltub väga paljudest teguritest, seega on ka piisavalt võimalusi kokkuhoiuks. Asi, millelt kindlasti kokku hoida ei tohi, on nn. mullatööd – ilma eeskujulike ja sihipäraste pinnasetöödeta ei sünni kaunist aeda. See on nagu majale vundamendi rajamine, ilma milleta ei saa seda ehitada.
Kokku hoida saab taimede suuruste ja sortide valikul: suuremad istikud ning uued ja kaitsealused sordid on kallimad. Konteinertaimedest märksa odavamad on paljasjuursed istikud, mida saab osta kevadel ja sügisel. Kulusid aitab hajutada see, kui rajate istutusalad järk-järgult aja jooksul, mitte kõiki korraga.

Aiakujundaja Pille-Riin Villem (2013)
Portaalist - Kontakt - Reklaam
Inkodu.ee (sisekujundus – sisustus - ehitus - aed) - E-post: info @ inkodu.ee
Kõik õigused kaitstud - inkodu.ee ®. Info kasutamine loata ei ole lubatud!
Facebook Linkedin Instagram Google