FIN
RUS
ENG
EST
Inkodu - Sisustus Ehitus Aed
Sisekujundus, sisustus, siseviimistlus
Ehitus
Aiakujundus, -ehitus
Poolvarjulise puudealuse haljastamine
Poolvarjulise puudealuse haljastamine

Poolvarjulise puudealuse haljastamine




Eakamas aias kujuneb tahes või tahtmata puudealuseid alasid, mis aegapidi laokile kipuvad jääma, sest perenaise arvates "seal ju ei kasva midagi!". Väide  on osaliselt tõene - kui viljapuuaias puud veel noored olid, siis andsid nende vahele istutatud marjapõõsad rohket saaki. Äärepoole mahtus mõni peenargi ära, kus supiroheline lopsakalt õilmitses. Aja edenedes jäid marjad kribuks, sai uued põõsadki pandud, aga ei olnud õiget rõõmu nendestki. Peaks vist mõne puu maha võtma , aga see on suur töö ja marju võib ju turultki osta.

Kõik on õige! Puud on lihtsalt suureks kasvanud ja nende varjus ei taha valguslembesed taimed enam kasvada. Järelikult peame varjulisi aiaosi katsuma kaunistada selliste taimedega, kellele meeldib jahe varjulisus ja niiskem muld. Alljärgnevalt kirjeldatud liigid sobivad ka ehitiste varjualade haljastamiseks.

Hakatuseks peame pisut plaani. Liialt tiheda ja sünge varjuala kohalt tuleks ehk oksi välja lõigata. Tavaliselt on puudel vales suunas (sissepoole) kasvavaid oksi, vigastatud oksi ja vesivõsusid. Juba nendegi väljalõikamine annab valgusele rohkem võimalust maapinnani jõuda.Väga soovitaksin eemaldada ülemäära madalal paiknevad oksad. Nüüd saame puude all  vabalt liikuda ilma, et peaks pidevalt närviliselt ette vaatama kartuses pead ära lüüa. Sellega loome ka võimaluse mugavamalt hädatarvilikke hooldustöid teha.  Puude alla jäänud põõsakontsud tuleb lihtsalt välja kaevata - nende aeg on ümber. Liialt kinnivajunud mulda tuleks katsuda hargiga kobestada. Puude juuri pole mõtet püüda jaokaupa eemaldada. Elujõus puud kasvatavad kiiresti uued asemele. Hellemad liigid võivad sellisest toorest kohtlemisest solvuda  ja kiratsema jääda.

Enne istikute osturetkele siirdumist püüame koostada kasvõi visandliku istutusskeemi. Raamiks tuleks panna kõrgemate püsikute gruppe. Jäägu nemad siis "varjutoa" seinteks. Nendesse kohtadesse, kuhu kaugemalt vaadates pilk tahes-tahtmata langeb istutame midagi pilkupüüdvat. Raamistuse ette ja solistide ümber paigutame gruppidena ülejäänud taimed. Lehtpuude alla saame edukalt istutada kevadelõitsevate sibullillede gruppe - nad saavad vajaliku valguseportsu kätte enne, kui puud lehte lähevad.

Paneme paika raami. Kõrgemaid püsikuid ei pruugi selleks väga palju kuluda, nad on sageli üsna mahukad. Nendega saab puudealusesse tekitada ka "reljeefi".  Tulemus jääb surmigavaks, kui  täidame puudealuse põlvekõrguste taimedega, siis on 1,5 m tühja ruumi, mida pealt katab ühtlase vaibana puude lehestik.  Hoopis põnevam on, kui siin-seal kerkivad sihvakamatest taimedest "künkad".  Siiski ei ole ilus ega ka praktiline, kui puude all kasvavad taimed ulatuvad puude võrasse sisse.

Lehtpuude alla on kiusatus panna okaspuid. Paraku tikuvad nad olema üsna valguselembesed (eriti kadakad ja männid). Varjus edenevad hästi jugapuud (vaata juures oleval fotol), kellel on ka sammasjaid sorte. Üsna hästi taluvad varju elupuud, sealhulgas ka kirjud sordid. Kollased sordid vajavad värvumiseks päikest, varjus jäävad nad tuhmiks. Ei juga- ega elupuud ei armasta  ülemäära niisket pinnast.

Kui on tahtmine varjualasse istutada lehtseid põõsaid, siis tuleks valida pukspuude, kontpuude (vaat artikli päises olevat fotot), tuhkpuude (vaata juures oleval fotol), lodjapuude seast.  Igihaljas pukspuu on eriti tänulik, kui päike teda põletama ei pääse. Ka läiklehine mahoonia pelgab ülemäärast päikest. Tema kärtskollased õied muudavad varjuala rõõmsamaks. Värve saame lisada ka kirjuleheliste põõsastega. Kõrvuti kontpuude kirjulehiste sortidega edenevad väheses valguses musta leedri kirjulehised sordid. Vähemtuntutest on ennast meie kliimasse hästi kohandanud meserva iileksid, kelle sortide igihaljad lehed on luksuslikult läikivad ja üsnagi värvikad. Kui teil leidub koht, kus enam mitte midagi ei kasva, siis otsige kedagi, kellega kihla vedada, et te haljastate selle ala. Istutage sinna harilikku pihlenelat "Pia"  või võnk-pärgenelaid (vaata üleval oleval fotol), ja te võidate kihlveo.

Solistid valime eriti hoolikalt. Poolvarjuline koht on lausa ideaalne rododendronitele (vaata alljärgnevat fotot). Nende puhul tuleks teada mõnda põhitõde. Heitlehised rodod on oluliselt vähenõudlikumad kui igihaljad. Rodod ei kannata juurte ümber liigset vett. Nad vajavad happelist (turbarikast) pinnast. Rododele on maapinnale moodustatud turbapeenar reeglina palju vastuvõetavam, kui maapinnaga tasa olev peenar (turbaga täidetud auk). Lehtpuude all kasvavaid rodosid on ikkagi tarvis kaitsta  kevadpäikese eest - puud on ju raagus ja varju ei paku.

Päikesepõlguriteks (saavad hakkama ka sügavas varjus) on paljud sõnajalad. Mõni suuremakasvulisem sobiks kenasti aukohale - sõnajalgade aiavormide lehed on enamasti sedavõrd kaunid, et kompenseerivad õite puudumise. Nad on ka tänuväärseks materjaliks lilleseadjatele. Üsna jõulisekasvulised on teisedki tuntud lehtilutaimed rodgersiad (vaata fotot), laudleht ja kilpleht. Täienduseks võimastele lehtedele on neil ka üsnagi omapärased õied. Lehtede kasvuks imetlemistvääriva suuruseni vajavad nad rammu ja niiskust.

Varjulisele aiale lisaksid salapäralikku veetlust solistid, keda mitte igaüks kohemaid ära ei tunne. Olgu selleks siis graatsiline sügisene iludus lursslill või habras kaunitar kurekell-ängelhein (vaata alljärgnevat fotot) või väga pikalt õitsev Andersoni tradeskantsia või kummalise kuju ja õitega must upsujuur või ahtalehine punanupp, kellel tegelikult midagi punast pole välja pakkuda. Loomulikult sobivad oma rõõmsalt kollaste õitega varjuala kaunistama ka vanad tuttavad kobarpead.
Solistide vahele paigutame grupid põlvekõrgustest taimedest. Astilbed (vaata ülemist fotot) ja hostad on siinkohal igati kõlbulikud. Kes arvab, et nimetatud püsikud on liialt "ära leierdatud" võiks valida nende uuemate sortide seast. Kummalgi on siiski ka üks oluline puudus - astilbesid võib kahjustada hiline öökülm ja hostad muutuvad näotuks, kui teod neid karistamatult süüa saavad.

Tänuväärseteks, vähenõudlikeks taimedeks on brunnerad, kelle taevasinised õiekesed on äravahetamiseni sarnased meelespea omadele. Aegamisi jõuab aiaäridesse ka kirjulehine brunnerasort, kelle rohelise-valgelapilised lehed juba kaugelt pilku püüavad. Brunneratega samavõrd pimedalembesed on kopsurohud (vaata alljärgnevat fotot). Ka nendel leidub kirjatud lehtedega sorte.

Alati, kui meilt küsitakse terve suvi õitsevat püsilille, siis soovitame õevast murtudsüdant (vaata alljärgnevat fotot). Talle kohe meeldib õunapuu all õilmitseda! Tal tuleb lasta rahulikult omatahtsi olla, ta moodustab koheva õrnalehelise mütsaka, mida pidevalt, lausa tüütuseni, katavad roosad (ka üsna punased, või valged) väikesed õied. Harilik murtudsüda on õite poolest efektsem, kuid oma käitumiselt hoopis pirtsakam.Helde puualune õitseja on suureõieline tõnnike. Tal on silmarõõmustavalt õiget roosat (mõni ütleb, et hoopis lillat) värvi  õied ja kauni kujuga lehed, mida saab väikeste lillekimpude kokkupanekul kasutada.

Põlvekõrguseid pimedalembe on sedavõrd palju, et nende kõikide nimetaminegi läheks pikale. Siiski tasuks viimasena tähelepanu juhtida epimeediumitele (vaata alljärgnevat fotot). Nendega ei ole muret, te unustate nad aeg-ajalt ja siis märkate neid taas mõeldes: "Näe, kui vahvad nad tegelikult on!".

Puudealuse haljastuse viimistleme pinnakattetaimedega. Eeskuju tasub võtta loodusest. Tuletage meelde kevadist ülaste valendust. Kellele valgest lumest küllalt on saanud võib puudealuse vastavat    või -sorti  valides sinetama või kollendama panna.

Sageli on  pimedamas kohas pinnakattena kasutuses väike igihali. Temaga tasuks olla ettevaatlik - talle meelepärases kohas kasvades vohab ta sedavõrd, et temaga võitlemine muutub väsitavaks. Hoopis lihtsam on ahistada rohtseid taimi. Väike igihali on aga puitunud võrsetega ja nüripoolse labidaga ei tasu temaga võitlusse asuda. Tagasihoidlikuma kasvuga on kirjulehised sordid.

Igihali asemel võiks kasutada hoopis leebema loomuga kevadnabaseemikut, kes rõõmustab teid rohkete väikeste taevasiniste õitega või kollaseõielist siberi valdsteiniat.  Sarnaselt viimasega on igihaljad ka metspipar, varjukivirik ja pahhüsandra. Aegumatu elegants on omane maikellukesele. Temaga tuleb siiski ettevaatlik olla, ta püüab oma kasvuala pidevalt laiendada. Tuntud ravimtaimel - varemerohul - on üks kontrastselt kollase-rohelisekirjute lehtedega sort, mida ei tasuks ära põlata, kui juhtute müügil nägema. Väga mitmeti kirjatud lehtedega sorte on roomaval akakapsal. Õieküünlad on neil kõigil sinistes toonides. Nende lehestik lööb eriti värvikalt särama, kui päikesekiired mõnikord läbi puukroonide maapinnani pääsevad.

Kohta, kus esmapilgul enam tõesti midagi ei kasva (suurte kuuskede all) sättige valik kold- ja iminõgeseid. Tuntakse väga palju liike, aedades kasutatakse enamasti siiski mõnede liikide kirjulehiseid sorte. Vilkaimaks edenejaks on koldnõgese kirjulehine sort “Variegatum”.  Koldnõges (vaata alljärgnevat fotot) kasvab Eestis leht- ja segametsades võrdlemisi sagedasti ja mingeid külmakindluse probleeme pole ka "Varigatum"-iga. Tema lehed on keskelt ja äärtest rohelised, vahepealne osa on üleni hõbedane. Taim püüab olla igihaljas, aga targem on taimestatud ala kevadel üle niita – uutel võrsetel on kirkama mustriga lehed. Mais, juunis ilmuvad huulõielistele iseloomulikud õied, mis koldnõgesel on kollased. Kellele kollane värv ei meeldi võib õied vikatiga maha niita. Selliselt talitades püsib puudealuses kenasti helklev hõbedakirju vaip.

Veelgi heledama laigu süngesse varjualasse saab tekitada täpilise iminõgese  sordiga “Beacon Silver” (vaata alljärgnevat fotot).  Sellel taimel on prktiliselt üleni valkjashõbedased lehed. Peab üsna lähedalt vaatama, et näha lehe servas siiski leiduvat rohelist triipu. See täpilise iminõgesesort ei ole küll nii kärmas kasvaja kui koldnõges, aga piisavalt tragi selleks, et talle aeg-ajalt kontrolliv pilk peale visata. “Beacon Silver”´il on vägagi pilkupüüdvad roosad õied. Täpilisel iminõgesel on ka valgeõielisi sorte – “Album” ja “White Nancy”, millel õied on  üsna sarnased, kuid lehed erineva mustriga.

Kuuskede all nõgeseid kasvatades tuleb neid siiski mõnikord kasta. Vihmapiisad lihtsalt ei satu kuuse alla ja üldse ilma veeta ei saa isegi nõgesed hakkama.

Viimase nüansi hämarale aiatoale anname sibullilledega. Paljud nendest õitsevad ammu enne, kui puud suurde lehte jõuavad minna ja mitmed taimed pole veel tärganudki. Varased sibullilled jõuavad enne tihedamasse varju jäämist oma sibula varuainetest pungile täita ja uue kevade ootel puhkama minna. Suuremate rühmadena istutatud lumikellukesed, krookused, märtsikellukesed, sillad, pushkiiniad, koerahambad vangistavad  pilgu hulgaks ajaks tulpidest-nartsissidest rääkimata.

Häid juhtnööre ekstreemtingimustele sobivate taimede valimisel tuleks otsida esmajoones Eesti autorite töödest ( näiteks "Iluaianduse käsiraamat", toimetaja M. Laane). Tõlkeraamatute sisu ei pruugi üks üheselt sobituda meie oludega.

Autor:
Jüri Annist , Calmi aIstikuäri juhataja (2008)

 


Jaga Facebookis

fb button

Artiklid:

Taimelamp - vajalik abivahend meie kliimas

2020-01-22
Ajal kui päevad on lühikesed ja päikesevalgust napib, on hea taimedele anda lisavalgust taimevalgustiga. Valgusallikas neis valgustites kiirgab, erinevalt tavalisest valgustist, fotosünteesiks sobivat valgust. Selle mõjul kasvavad taimed rikkalikumalt ning on elujõulisemad. Taimevalgusti abil saab kasvatada ürte, salati- ja maitsetaimi ning lilli aastaringselt. Samuti on valgusti väga hea idude kasvatamiseks, sest need tärkavad vaid paari päevaga. Ka on enne istutushooaja algust  mõistlik istikud  ette kasvatada, sest ta

LG uus nutiaiandusseade kolib aiamaa õuest tuppa

2020-01-10
Uuenduslikus nutikas aianduskapis valmivad värsked ürdid ja köögiviljad aastaringselt.
Elektroonikafirma LG avalikustab tehnikamessil CES 2020 oma esimese nutiaiandusseadme. Revolutsioonilises riiul-tüüpi nutiaianduskapis kasvavad tänu arenenud valguse, temperatuuri ja vee seadetele, mugavatele seemnepakkidele ja monitooringurakendusele maitsvad ja toitainerikkad kodused köögiviljad kasvõi linnakorteris. LG uus tubane aiamaa on loodud kõigile, kes tahavad täpselt teada, mis nende toidus on, kust see pärineb ning selle üle võimalikult palju ise otsustada. Uuenduslikus nutikas aianduskapis valmivad värsked ü

Püsivate külmade saabudes on õige aeg rooside multšimisega algust teha

2019-10-11
Roosid lõigatakse tagasi sügisel enne katmist. Rooside lõikamise peamiseks eesmärgiks on vabaneda vanadest võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut. Rooside tagasilõikamine neid talvituma sundimise eesmärgil ei pruugi alati õnnestuda: kui väljas on jätkuvalt väga soe, võivad nad kärpimise peale hoopis võrseid ajada. Siiski oleks mõistlik lõigata esimeste öökülmadega ära rooside õied ja õienupud, kuna õitsemine kuluta

Miks on sügis parim aeg multšikihi uuendamiseks?

2019-09-18
Uuendamist vajav multšitud peenar
Võib küll tunduda, et sügise saabudes elu aias aeglustub, aga tegelikult just sügisel enne püsivate öökülmade saabumist on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks, kuna pinnases toimub veel vilgas tegevus kuni selle külmumiseni. Korralik multiškiht kaitseb taimi kiire külmumise eest ja pikendab oluliselt orgaaniliste protsesside kestust mullas. See on väga vajalik, sest puud, põõsad ja muud püsikud kasvatavad veel juuri ja koguvad nn talvevarusid. Mida kergemini saab talv üle elatud, sed

Soomes Kouvola elamumessil sai näha plekivaba mattmusta köögimööblit

2019-08-14
Ainulaadsed Soome elamumessid on tuntud üle maailma. Messi tarbeks ehitatakse igal aastal valmis uus linnaosa. Selleaastane mess toimus Helsingist 135 km kaugusel asuva Kouvola linna endiste sõjaväe insenertehniliste üksuste õppekeskuse ajaloolisel territooriumil, millest kujundati täiesti uus elamurajoon, kus rõõmsas harmoonias asuvad kõrvuti uued ridaelamud, paarismajad, ühepereelamud, uus eakate elupiirkond ja üle 100 aasta vanused hooned. Uus elamurajoon asub kaunis kõrghaljastusega mereäärses paigas. Lis

Terrassi ehitamise õpetus

2019-07-12
Puumarket jagab klientidele ja asjaarmastajate ehitusalaseid kogemusi terrassi valmimisest. Miks mitte lihtsamaid asju ise teha! Kui ka ise teha ei soovi, saab aimu ja nõuandeid vajaminevatest töödest ning materjalidest. Mida vaja läheb? Tööriistadest on vaja haamrit, saagi, loodi, nurgikuid, mõõdulinti ja sõltuvalt vundamendi tüübist valik müüritööriistu. Samuti kinnitusvahendeid. Materjalidest vundamendi materjali, alusroovitust, milleks sobivad hästi immutatud prussid 50x100mm või 50x150mm.

Hea piirdeaed on vastupidavast materjalist

2019-06-04
Hea piirdeaed on eelkõige kvaliteetsest vastupidavast materjalist ning kliendile meeldiva teostusega, leiab Eritex Invest OÜ tegedirektor Raivo Kokser, kelle seljataga pikaajaline kogemus piirdeaeda ehitusel. Hea värav samamoodi. Kuid värava puhul loeb ka ekspluatatsioonikindlus ja kasutamise lihtsus. „Aiapiirete materjalivalik piirdub ilmselt vaid fantaasiaga, sest saab ju aeda ehitada alates lihtsast roikast kuni väga kallite sepis- või kivilahendusteni välja,“ leiab Kokser. „Parim materjal on ilmastikule vastupidav materjal, sest e

Bambusest terrass ja fassaad – vastupidav, keskkonnasäästlik lahendus

2019-06-04
Bambusterrassid Soovite terrassi, mis on vastupidav ja samas kauni välimusega? Peale klassikalise laudise (mänd, kuusk, lehis), komposiitmaterjalide ja troopilise puidu on veel üks täiesti innovaatiline ja keskkonnasõbralik lahendus - termotöödeldud massiivbambus MOSO Bamboo X-treme. Materjal Juba sajandeid on Aasias kasutatud bambust kui toormaterjali ka välitingimustes. Kuivas ja vahelduva niiskusega kliimas bambustüvi võib praguneda ja tüve sisu  muutuda einelauaks (suhkur ja tärklis) mikroorganismidele ja seen

Looduskivide paigalduse õpetus

2019-05-16
Eesti suurima looduskivide valikuga ettevõtte Mendali jagab nõuandeid looduskivide ise paigaldamiseks. Põhjalik õpetust siin Kivide hooldus- ja kasutusjuhend siin

Tiigi puhastusseadmetele mõtle selle planeerimise algfaasis!

2019-05-12
Tänapäeva kiire elutempo juures on kõige olulisem märksõna hooldusvaba. Koduse tiigi rajamise puhul on see lausa hädavajalik. Tiik on üks lahedamaid asju aias ja teisalt pretensioonikaim, nõudes väga täpset planeerimist. Kui lihtsalt mõtlematult tegutsedes maasse auk kaevata, võib kindel olla, et 2-3 aasta pärast on selline tiik suplemiseks kasutuskõlbmatu. Kes lihtsalt looduslikku veesilma vajab, võib loomulikult seda teed minna, aga see on justkui poolik lahendus. Milleks tiik, kui sinna sisse minna ei s

Uus kastmisvooliku rullsüsteem!

2019-05-10
Uus kastmisvooliku pool on äärmiselt mugav ja ohutu tänu uuele "Slow Remind" mehhanismile, mis kerib vooliku korrektselt poolile tagasi. Tutvu toodetega siin: 20 m pool 30 m pool   Soovid ilma rullsüsteemita kastmisvoolikut? Vaata siit

Agronoom Hillar Nassar soovitab madalkirsipuud kodaeda!

2019-04-29
Kirsse armastab pea iga teine eestlane, miks mitte neid siis võimalusel ka oma koduaeda kasvama panna. Eriti hästi sobivad koduaeda suureviljalised madalkirsipuud ehk täpsemalt hapukirsid. Puud kasvavad ainult 2,5-3,5 m kõrguseks, tolmnevad ise (ei vaja paarilist), peavad meie kliimas hästi vastu ja ei vaja ka suurt lisahooldust. Kord aastas (kevadel) väetamine on täiesti piisav. Põuasel perioodil, nagu see kevad, tuleb puid kindlasti peale väetamist kasta. Kui eelistad siiski pigem suureviljalist maguskirssi, siis tasub teada, et see puu

Hillar Nassar annab nõu: Kuidas istutada puid ja põõsaid?

2019-04-29
Ka esmapilgul nii lihtsana näiv tegevus - Kuidas istutada puid ja põõsaid? -  võib palju küsimusi tekitada, siin mõned nõuanded: 1) Valida aias istikule sobiv koht - tasub jälgida päikese liikumist, soovitatavalt istutada kohta, kuhu päike peale paistab (sellest sõltub edaspidi viljade ühtlane valmimine); 2) Seejärel kaevata auk (keskmiselt ~60cm sügav ja läbimõõduga ~60cm); 3) Vajadusel kärpida istiku juuri, et juured mahuksid istutatavasse auku (et juured EI jääks kaare

Thermory termopuit - innovaatiline kinnitus terrassilaudadele

2019-04-20
Kodu terrassil koguneb aja jooksul võrratuid ja mäletamist väärt hetki. Päikeselisel päeval meeliskleme seal soojuses, hilisemal tunnil naudime pikka õhtusööki pere ja sõpradega või põrnitseme tähti taevas. Need on hetked iseendale, värskes õhus ja naturaalsel pinnal, sest just nii, soojalt ja kutsuvalt mõjub naturaalne puit. Termopuit loob kindla ja kemikaalivaba pinna. Erinevalt komposiitlahendustest ei kasutata Thermory puidus tootmisel ühtegi plastmaterjali, ikka ja ainult kõrget te

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov: Kuidas kujundada hooldusvaba aeda?

2019-04-08
Eramaja peamine eelis korteri eest on vaieldamatult aed. Loodus, mis kuulub ainult sulle ja sinu perele ning kus võõrad luba küsimata ei käi. Isiklikku loodust tuleb paraku ka ise korras hoida, sest ükski aed ei hoolda ennast ise. Kindlasti on olemas hulk inimesi, kes sooviksid hommikust õhtuni aias toimetada, aga valdav enamus eelistaks ikkagi aeda, mis ei kujuta endast teist töökohta. Loomulikult tuleb endale aru anda, et kui sa just tervet krunti ära ei asfalteeri, siis päris hooldusvaba aeda ei ole olemas, aga hoolika planeerimise tul

Loe, kuidas muru talvekahjusid likvideerida ja sammalt tõrjuda

2019-04-03
Kevad on õige aeg muru korrastamiseks, et see kasvaks tugevaks ja roheliseks. Lume alt võib paljastuda surnud muru, paljaid kohti ja sammal. Ära kiirusta märjale murule astumisega! Pärast lume sulamist lastakse murul kuivada, et see kannatab käimist. Märg, kinni sõtkutud maapinnas ei suuda imada vett, vaid muutub poriseks. Murutaimede juurestik jääb hapnikupuudusesse ja muru muutub kiduraks ning laiguliseks. Maapinnal kasvav sammal vähehaaval vallutab muru. Kuivanud muru tuleks tugevalt rehitseda, see eemaldab surnud taimeosad.

Kuivkäimla Separett Villa 9000 - ideaalne veevaba lahendus suvekodusse

2019-04-01
Veeta käimla.
Kompostiv kuivkäimla Villa 9000 on uriini eraldav käimla, mis pakub muretut tualetilahendust ka seal, kus selle omamine võib tavaolukorras olla keeruline. Villa 9000 töötab aastaringselt ja ei ole temperatuuritundlik. Uriini eraldamine muudab nii vedelate kui tahkete jäätmete käsitsemise lihtsaks. Oma välimuselt, kvaliteedilt ja mugavuselt on see võrdne vesikäimlatega. Mahutavus: piiramatu mahutavus, kui kogumisnõud tühjendatakse regulaarselt. PEITEV SIRM Potile istudes avab unikaalne survemehhanism si

Seen Trichoderma aitab köögiviljataimede külvide tõusmepõletiku vastu

2019-02-11
Eesti aednikel on väga suuri probleeme köögiviljataimede külvide tõusme- ehk kavupõletikuga, mille haigustekitaja on nagunii mullas olemas, kuid aktiveerub siis, kui on loodud soodne keskkond. Tõusmepõletiku eelsoodumuseks on liiga niiske kasvukeskkond ja madal temperatuur. Selleks, et seenhaiguse tekitaja ei saaks võimust võtta, on välja töötatud mullasegud, millele on lisatud seeneliik – Trichoderma, mis moodustab oma seeneniidistiku taime ümber, laskmata haigustekitajatel (halbadel seentel) sinna ka

Kas teha aiakujunduse plaan ise või tellida?

Sügis-talvine aeg on parim aia projekteerimisega tegelemiseks, sest enamasti on just siis piisavalt aega kõik hoolega läbi mõelda, et kevadel kohe toimetama hakata.    Kogenud aiakujundaja Pille-Riin Villem soovitab alustuseks langetada otsus, kas aeda hakatakse ise kujundama või võetakse appi spetsialist. Mõlemad variandid on täiesti aktsepteeritavad, lihtsalt ise kujundamine nõuab päris palju teadmisi ja aega, spetsialisti palkamine seevastu aga maksab. Jälgi aia planeerimisel looduse märke Hea aiakujundu

Nipid, mis aitavad säilitada köögivilju kevadeni

Sügisel võtab aiausku eestlane oma aiamaalt kartulit, kaalikat, peeti ja porgandit. Kel endal peenramaad pole, teab enamasti mõnd tuttavat talumeest. Paraku lähevad aiasaadused kergekäeliselt sahvrisse pannes juba enne jõule riknema. Kuidas säilitada köögivilju nii, et need võimalikult kaua säiliks? Juurikad olgu terved ja kuivad Kui korjad saagi oma aiamaalt, siis pea meeles, et köögivilja tuleb käsitleda õrnalt ja hoolikalt. Juurviljade korjamisel kasuta aiaharki, millega saad ettevaatlikult juurikat ker